On my way home

Selena oli sõitnud mõneks päevaks Nevada osariiki enda vanadele sõpradele külla, kellest ühel oli sünnipäev olnud. Kuna nad olid kunagi olnud parimad sõbrannad, keda on võimatu lahutada, ja nad olid teinud kokkuleppe peale keskkooli lõppu, et kohe kindlasti püüavad nad vähemalt kord aastas kokku saada ning Selena lihtsalt ei suuda enda lubadust lõhkuda, siis oli ta kohustatud sinna minema. Selle kohutuse lõi loomulikult neidise südametunnistus.
Kuna Emily on viimased nädalad olnud nii ametis VersaEmergi esimese plaadi salvestamisega ning muusikavideo korrastamisega, siis on ta saanud magada liialt vähe ning eraelu pole tüdrukul peaaegu üldse olnud. Viimased mõned päevad on näitsik saanud õnneks natukenegi vabamalt hingata ning ta külastas isegi enda pere, keda ta nägi viimati jõulude aegu.

Tagasi Tree Hilli sõitis tüdruk alguses lennukiga, mis maandus Wilminghtonis ning lennujaamast jõudis ta nibin-nabin viimasele Tree Hilli bussile tänasel päeval, mida mõned tunnid oli veel jäänud, sest kell lähenes juba kümnele.
Hõivanud endale rahvast täis bussi lõpus oleva aknaaluse pingi, sättis Selena ennast mugavalt istuma, toppides kõrvaklapid pähe ja viies enda mõtted Turbonegro kõige hinnatuma plaadile ning silmad aknast välja, püüdes natukenegi puhata. Loomulikult tähendas see seda, et kõigest mõni minut peale linnatulede hülgamist jäi Emily tukkuma.
Kuna pea muutus liiga raskeks, et seda üleval hoida, vajus tahtmatult neidise pea enda kõrvale istunud noormehe õlale.
Juhul kui Selena oleks olnud ärkvel, poleks ta sellel kunagi lasknud juhtuda.

To Colin
outfit

Colin oli saanud endale ühe väikese tööotsa Wilmingtonis ja sellepärast oli ka tema hilisõhtul bussiga teel koju. Pärast tööd oli ta kokku saanud ühe noormehega, kellega ta oli ülikoolis koos õppinud. Ja seega libises lihtsalt aeg käest ja mees pidi viimasele bussile minema, et üldse koju saada. Colin sättis end mõnusalt enda kohale istuma, leides peagi enda kõrval VersaEmerge laulja Selena. Noormees mõtles temaga juttu teha, kuid kuna ta kandis kõrvaklappe, siis ei hakanud ta teda segama. Selle asemel jälgis ta hoopis bussitelekast ühte vanemat James Bondi osa. Kuskil poole filmi ajal tundis ta, kuidas midagi rasket tema õlale vajus. Ja ta ei pidanud just geenius olema, et aru saada, millega tegu on. Colin mõtles alguses tüdrukut ülesse ajada, kuid leidis siis, et see oleks õel. Teisel võibolla raske päev seljataga. Seega otsustas ta vaikides tüdrukule padja eest olla.

Kuskil pool tundi hiljem tegi buss väikese peatuse ühe väikese pood-restorani juures. Nüüd leidis Colin, et peaks tüdruku igaks juhuks üles ajama. "Vabandust," lausus ta alustuseks, lükates tüdruku pea õrnalt enda õla pealt maha. Alles nüüd sai ta aru, kui surnud tema õlg oli. See tahtis kohe mitu õlaringi saada. "Ma ei tahtnud sind küll segada, aga me tegime peatuse ja äkki sa soovid ka midagi?" asus Colin asja juurde, hoides enda sinseid silmi unisel tüdrukul.

Selena ärkas ülesse pigem kerge jõnksatuse peale, kui buss enne peatumist ühest poriloigust, mis peitis endas päris korraliku auku, läbi sõitis. Mõni sekund hiljem taipas neidis, et tema pea on kõrvalistuja õlal. See polnud küll päris see, mida Emily oleks soovinud. Huvitav kaua pidi tüüp piinlema, ennem kui võttis julguse kokku, et tüdruk ülesse ajada, et päästa enda õlg. "Pigem peaksin mina vabandama. Hõivasin teie õla luba küsimata," varjas Lemon kerge haigutuse enda suul. Kuna muusikat enam kõrvaklappidest ei tulnud, siis võis ta oletada, et pisikene iPod on tühjaks saanud.
Pisikesed nupsud enda kõrvadest välja võtnud, keris tüdruk need ümber pleieri, pistes selle endale kotti, kust paistis ka VersaEmergi peagi ilmuv plaat. Mõni päev veel ja ongi väljas.
"Ega ühest kohvist küll ära ei ütleks, pealegi oleks üsna kahtlane teid veel korra padjana kasutada," naeratas Selena kergelt mehele, jälgides tema siniseid silmi. Tuttav nägu, kuid ilmselt oli näitsik liiga väsinud, et ära tunda fotograaf, kes oli neid korra mõned kuud tagasi pildistanud albumi coveri ja sellega kaasas oleva posteri jaoks.

"Ei ole hullu. Mõned õlaringid ja mu õlg on jälle endine," lausus Colin ning tõusis püsti, et end vahekäigus sirutada. "Ja palun ära teieta mind, sest ma ei ole nii vana ja teiseks ei arva ma, et seisaksin kuskil sinust palju kõrgemal. Ma loodan, et ka sina oled nõus, kui me sinatame. Kui ei, siis ma vabandan," sõnas mees ning vaatas tüdrukule sõbralikult otsa. Pealegi oli Selena teda juba ju näinud ja peaks isegi tema nime teadma. Või siis mitte. Ta oli siiski selle bändi kõrval kõigest üks tühipaljas fotograaf ja muud ei midagi. "Kohv kõlab isegi minule hästi," muigas mees, "ja kui sa tahad mind veel enda padjana kasutada, siis me peaksime koha vahetust tegema, et ma enda teise õla sulle anda saaksin." Colin võttis istme kohal olevast riiulist enda musta nahktagi ning tõmbas selle endale selga. Sall läks ka automaatse liigutusega ümber kaela. "Ja kui sa ei mäleta, siis mu nimi on Colin," sõnas mees igaks juhuks.

"See ei muuda asja leebemaks. Ma olin just kui sissetungija ning sõna otsemas mõttes," lausus Selena veel ühel õrnal naeratusel, tõustes samuti püsti. Kuna buss tegi tavaliselt umbes veerand tunnise pausi, siis pole neil momendil küll kuhugi kiiret. Enda koti ka võtnud, astus Lena sammukese bussi tagumise osa poole, et nad Coliniga vahekäiku kinni ei jääks. "Minugi poolest. Teietamine kõlabki natukene väga veidralt. Meenutab mulle liiga palju keskkooli direktorit ja neid visiite tema juurde," judistas Lemon enda lause lõpus kergelt õlgu. Seal käis ta vägagi tihti, mis ei meeldinud tema õpetajatele ja veel vähem vanematele, kuid Selenat see ei huvitanud.
"Colin, Colin ... see kõlab küll väga tuttavalt, aga mul kahjuks tõesti ei meenu. Ilmselt on süüdi vähene magamine ja liiga pikad õhtud stuudios," ohkas Sel vaikselt. Kahju. Praegu võiks teda küll üks korralik välk tabada, mis stimuliseeriks ajutööd ja aitaks tal meenutada.
Neidis tõmbas endale selga jaki ning pööras enda pruunid silmad tagasi Colinile, sest midagi hakkas meenuma. Välk teda küll ei tabanud, kuid ilmselt mõte kohvist ja välgust aitasid. "Kas sa mitte ei pildistanud meid mõni nädal tagasi?" tundis ta huvi, kas tegu oli sama tüübiga.

"Ära muretse, ma pikka viha ei pea," muigas noormees, kui tüdruk teatas, et tunneb end sissetungijana. Võtnud suuna keskmise ukse juurde, hakkas Colin mööda vahekäiku edasi liikuma. Enamik rahvast oli juba bussist väljunud. Seega ei jäänud nad väga kellelegi ette. "Olid seal siis nii tihe külaline?" naeris mees lõbusalt justkui oleks tegu kahe vana sõbraga. Tegelikult ei olnud nad isegi tuttavad vist. Jõudnud ukseni, astus mees mööda treppi alla ja jõudis siis välja. Mõnus värske õhk pressis mehe kopsudesse. "Ma ei tea, kas ma peaksin nüüd solvunud olema või.....Bingo!" Colin noogutas tüdrukule heakskiitvalt. "Ma loodan, et te jäite enda pildiseeriaga rahule ka ja leidsite midagi sobivat enda uuele plaadile," sõnas mees, hakates väikese pood-restorani poole liikuma.

"Juhul kui kaks korda nädalas on sinu jaoks tihe, siis küll. Pealegi pole ma süüdi, et minust selline mässaja kasvatati - süüdistas mu venda, temalt ma eeskuju võtsin ning nüüd ei saa enam kuidagi temast lahti," muigas Selena lõbusalt, kõndides Colini järel keskmise ukse poole, olles peagi bussist väljas jahedama ja värskema õhu käes. Kui värske see just on, sest kohvikuke oli siiski suure maantee ääres, kuid vähemalt oli siin midagi hingata.
"Ütleme, et ma olen ka hullemaid pilte endast näinud. Näiteks need koolides käijad, kes teevad iga aasta klassipilte ja värke - paljude kohta ei saa küll väita, et tegu oleks fotograafidega. Kaamerat oskavad veel käes hoida, kuid muu on lihtsalt jube," vangutas Lemon kergelt pead. Kuna kooli ajal käis Selena umbes kaks korda nädalas kohalikus kunstikoolis õhtustel fotograafiakursustel, siis teab ta nii mõndagi pildistamisest.
"Ning midagi sobivat leidsime kohe kindlasti," teatas tüdruk, võttes kotist avaldamata albumi, ulatades selle Colinile, et tüüp saaks enda tööd ise hinnata.

"Kui arvestada seda, kui harva mina sinna sattusin, siis jah - see on sage. Nii et Blake oli ka selline mässaja?" küsis Colin, suutmata seda uskuda, sest pildistamise ajal jäi temast küll väga mõistliku inimese mulje, kes küll mingi eriline mässaja pole. "Tänapäeval on jah fotograafi nimetus kuidagi kõikjale levinud. Kõik, kellel on profikaamera käes, peavad ennast kohe tegijateks. Kahjuks alati see nii ei ole. Muidugi on mul hea meel, et inimesed fotograafia vastu huvi tunnevad, aga kallis kaamera ei tee sinust veel fotograafi," lausus mees, jalutades tüduku kõrval pilk poe ja tüdruku vahel ekslemas. "Väga tore," sõnas Colin ja tema üllatus oli suur, kui tem käes oli kohe ka bändi uusim album. Ja uskumatu, et see kaanetöö siin on mehe tehtud. Ta silmitses seda pikalt ning tema näole ilmus rahulolev naeratus. Juhtub harva, kui pildistaja enda tööga täielikult rahule jääb. "Imelik on seda öelda, aga see on hea," muigas mees, ulatades albumi tagasi neidisele.

"Päris korralik. Temalt võtsin ma siiski noorema õena eeskuju, kuid isegi enda hiigeajal polnud ta pooltki nii hull kui mina. Kuigi inimesed väidavad pidevalt vastupidist. Temal õnnestus sinna sattuda äkki paar korda kuu jooksul," muigas Selena õrnalt meenutades neid vanu häid aegu. Korraga tabas teda arusaam, et ta räägib enda vena ja enda minevikust nii vabalt ja muretult inimesele, keda ta on kohanud vaid üks kord varem ja seda ka kaamera vahendusel. Sellego poolest ei lasknud Emily ennast sellisel uitmõttel häirida.
"Seda ma olen märganud jah. Kuigi samas igaüks nüüd endale kõige uuemat mudelit ka lubada ei saa. Need maksavad viimasel ajal sama palju kui auto või koguni pisem keskklassi korter. Absurdsus," avaldas Selena avameelselt enda arvamust, hoides enda tumedaid silmi Colinil. Tema enda kaamera pole küll kõige uuem mudel, kuid töötab suurepäraselt ja teeb väga häid pilte.
"No seda on küll tore kuulda, sest kui juba kunstnikule enda töö meeldib, siis peab asi ikka üle mõistuse hea.olema ning tundub, et need tunnid seal lambi all ja kaamera valvsa pilu all tasusid ikka ära," hakkas ta kergelt naerma, sisenedes järgmine hetke pisikesse poekesse/ kohvikusse.

Colin kuulas ja muigas. Tema on ikka enamasti perekonnas see korralik laps olnud. Phoebe on rohkem see mässaja, aga ega temagi tihti kuskile direktori juurde ei satu. Ta hoiab pigem madalamat profiili. "Tõsi," noogutas Colin, "ja sellepärast ma arvangi, et kui sulle ikka fotograafia kõrgel tasemel ei meeldi, siis ei ole mõtet ka seda raha kulutada." Mitte, et mehel midagi nüüd algajate pildistajate vastu oleks. Tore, kui tuleb pidevalt uut ja värsket verd fotomaailma. Astunud kohvikusse sisse, liikus nooruk ühe masina juurde, kus sa said paari nupuvajutusega endale kohvi või kakao osta. "Tüdrukud ees," muigas Colin, lastes Selena enne masina kallale, "jah, enamasti on ikka midagi, mis ei meeldi pildi juures, sest alati saab ju paremini."

Direktorikabinetti ei sattunud Selena kunagi nende grafitite pärast, mis ilutsesid nende kooli seinal ja mis olid neidise hilisõhtune kunstiteos, vaid pigem nende kordade eest, kui tema ajurakukesed tegid tüdrukuga 100% koostööd ning õpetajale ei meeldinud, et ta korraga nii tark on, pidades seda pigem ülbuseks ja saatis näitsiku koolijuhi ukse taha istuma. Erinevate põhjuste alla käisid ka vahetundides koridoris pisema kontserdi andmine, tunni ajal Piccaso järgitegemine ning isegi lihtsalt istumine ja vaikselt olemine, rääkimata veel koolivormi omavolilisest disainimisest. Alati jäi Emily enda aineõpetajatele ette. Erakooli mõnud. Neid aegu ta küll taga ei igatse. Pigem ikka neid inimesi.
"Sellisel juhul paluksin ma sul endale defineerida mõiste 'kõrgtasemel fotograafia', sest nagu tavakunsti puhul on ilu vaataja silmades, on see nõnda ka fotograafia puhul. Osade hindavad klassikalisi portreesid, mis on tehtud stuudiovalguses, teised leiavad ilu hoopis käigu pealt tehtud piltidest, mis ei kujuta tihti midagi konkreetset ega ole koguni teravuselt kõige paremad, kuid emotsioon on seal igati olemas ning kolmandad jumaldavad jälle maastikupilte. Nende tegemiseks ei pea olema professionaal ega kunstikooli lõpetaja, kes on olnud fotograafia maailmas aastaid. Ka täitsa tavaline isik tänaval võib luua kunstiteose, kui talle anda üks kaader ja väärt tehnika. Seega kus on sinu kõrgtaseme fotograafia siis on?" arendas Selena vestlust üpriski vabalt ning ilma ühegi raskuseta. Muusika kõrval on fotograafia üks tema suuremaid huvisid. Kunagi sai koguni käidud aastaid õhtuti peale kooli kohalikus kunstikoolis loengutel ja kursustel, et ennast sellel alal kindlamalt tunda, kuigi tema õppejõu sõnul on tüdrukul see õige tunnetus juba ammu käes.
"Kui rüütellik sinust," turtsatas Selena lõbusalt, kui Colin ta endast ette lasi. Võtnud endale ühe selle suurema topsi, pani tüdruk sinna põhja natukene põldmarja lillakat siirupit, ennem kui topsi masina alla asetas, valides endale ühe sooja latte.
""Maailmas pole midagi täiuslikku, ometigi on igas inimeses olemas idee täiuslikkusest"," tsiteeris Selena kuulsat Prantsuse filosoofi Rene Descartes'i.

"Minu jaoks on kõrgtasemel fotograafia see, kui inimene on terve enda elu fotograafiale pühendanud, elades praktiliselt iga päev kaamera käes ja teenides sellega endale elatist. Inimesed, kelle jaoks on maailm läbi objektiivi palju huvitavam, kui lihtsalt vaadates. See on sama hea kui kõrgtasemel modellid või muusikud. Igaüks meist võib olla suurepärane laulja või modell, aga see ei tähedna, et me sellega elatist teenime ja kogu aeg tegeleme. See võib ka puhtalt hobi olla. Muidugi on sul õigus, et ilu on vaataja silmades ja igale inimesele meeldivad erinevad pildid. Samas ei nimetaks ma seda kõrgtasemel fotograafiaks, kui sul kord miljoni võtte peale üks õnnestub. See on lihtsalt juhus või õnn. Muidugi ma ei ütle, et suvaline jorss tänaval ei tohi olla suurepärane fotograaf. Nad on lihtsalt harrastajad. Ja ära saa mu tekstist nüüd aru, et ma arvan, et kõik inimesed, kellel pole vastavat haridust on fotograafina rämps, sest see ei ole kohe kindlasti see, mida ma öelda tahtsin," üritas Colin enda mõtteid tüdrukule selgeks teha. Ta pole selles kunagi väga hea olnud, seega peab lootma sellele, et näitsik ise asjale pihta saab. "Alati," muigas noormees, kui Selena teda rüütellikuks kutsus. "Ahh... filosoofia pole just minu lemmikala. Ma suutsin keskkoolis selle ajal alati kas magama jääda või end lolliks mõelda lihtsalt. Minu jaoks on see täielikt absurdsus. Miks juurelda mingite mõtetute küsimuste üle, millele nagu nii ühest vastust pole?" maigutas mees enda suud. Ta võttis ka endale ühe topsi juba kätte.

"Tõsi, meistriteost ei ole võimalik saada esimese korraga ega juhusliku klõpsatusega, kuigi ega see viimane nüüd nii võimatu ka poleks. Aga alati pole vaja kõrgharidust ega mingit paberit, mis tõestaks, et inimesel on luba ja talent, saamaks tipp-fotograafiks. Küll on Andreas Gursky, Edward Weston, Augène Atget ning paljud teised jälle need, kes kinnitavad tuntud tõde, et olla parim, pead sa õppima parimate käe läbi," nõustus Selena peaaegu täielikult Coliniga. Ilma kogemuse ja teadmisteta pole võimalik olla parim ja kaugel tipus, kuid ka nemad pidid kunagi alustama algusest, täitsa nullist. Ning ilmselt oli ka neil täitsa alguses juhuslikult hästi välja kukkunud pilte, mida tänapäeval hinnatakse tunduvalt kõrgemalt kui toona.
Võtnud enda papist topksiku masina alt välja, segas Selena selle kergelt läbi, lisades natukene suhkrut ning asetades seejärel kaane peale. Müüjale maksis ta joogi eest täpse raha, ostes endale kõrvale ka ühe pisema šokolaadi. Neil oli veel pikk tee minna ning maiustus läheb alati peale.
"Ega ma ka eriti suur fänn polnud, kuid tundub, et täitsa mööda külge selle tunni tarkused ka maha ei voolanud," muigas Emily lõbusalt, võttes pisikese lonksu enda sooja jooki. Loomulikult suutis ta ka enda keeleotsa kohe ära kõrvetada. "Küllap oleksid nad meie kohta praegu sama öelnud. Toona oli see osakene kultuurist, elust ning kuna nad polnud just eriti teadlikud ümbritsevast maailmast ja neil polnud ka vahendeid selle uurimiseks, siis ei jäänudki neile muud üle kui filosofeerida," kehitas tüdruk kergelt õlgu. Surunud ühe käe jaki taskusse, toetas Selena ennast vastu uksepiita, oodates Colinit.

"Tore, et me teineteist mõistame," lausus Colin, "ma pean ütlema, et need nimed viitavad vist sellele, et sulle endalegi pakub fotograafia huvi ja sa tead nii mõndagi selle kohta." Kui Selena enda topsi eemaldas, pani noormees sinna enda oma asemele. Ta silmitses hetke erinevaid joogi valikuid ning otsustas siis tavalise kuuma šokolaadi kasuks. Masin hakkas vaikselt tööle ja Colin viis enda pilgu tüdrukule. "Tõsi. Ütled kuskil seltskonnas ühe filosoofilise tsitaadi ja kõik arvavad kohe, et oled kõrgelt haritud ja tark inimene," muigas noormees, "see on sama nagu ladina keel." See oli vähemalt noormehe arusaam, aga see oli rohkem nagu huumoriga võetud, sest Colinil ei ole midagi ei filosoofide ega ka ladina keelt rääkijate vastu. Kuigi neid viimaseid on vist maailmas üsna vähe. Peaks tegu olema ju siiski surnud keelega. "Mul ei ole midagi selle vastu, et nad seda tegid. Nende kohati absurdseid arvamusi on täitsa huvitav lugeda. Ajavad mõnikord juhtme täitsa segamini. Aga koolis ma sellist asja küll ei õpetaks. Kui siis valikainena neile, keda see tõesti huvitab," rääkis nooruk. Ta võttis ettevaatlikult joogi masina alt ära ning maksis selle eest, ostes sellele juurde paar saiakest, sest tema kõht oli täitsa tühi ja paras maa oli veel sõita. "Lähme," sõnas Colin, kui enda ostud kätte võttis ja ukse poole sammuma hakkas.

"Võib nii öelda küll. Juhul kui poleks olnud muusikat, oleksin ma momendil arvatavasti sinu konkurent," muigas Selena õrnalt. Nimelt oli ta keskkooli ajal kooli kõrvalt õppinud kohalikus kõrgemas kunstikoolis õhtustel loengutel fotograafiat. Kuigi tüdruku päevad muutusid tunduvalt pikemaks, ei kahetse ta enda valikut põrmugi.
"Filosoofiat on alati peetud intelligentsete inimeste keeleks," hakkas Selena endamisi naerma. Ta toetas ennast vägagi mugavalt vastu ust, hoides enda tumepruune silmi Colinil. Emily ei mäletanudki, et tüüp nii huvitav isiksus oli, sest tookord fotosessioonil paistis ta vägagi tõsine ja natukene isegi masenduses olev tüüp.
"Mõnikord ajavad naerma ning teinekord panevad pead vangutama, sest kuigi nende teadus polnud nii arenenud kui meie oma praegu, panid nad enda arvamusega vägagi õiges suunas. Kasvõi Galileo või see poolakas, kes keskajal seadis kiriku arvamuse Päikese ja Maa vahelisest suhtest kahtluse alla," noogutas näitsik õrnalt noormehe sõnade peale. Keskkoolis tundus filosoofia olevat paras puder ja kapsad, kuid mida vanemaks ja elukogenenumaks inimene saab, seda rohkem ta hakkab mõistma Socratese, Platoni ja teiste tüüpide sõnade tagamaid ning nende mõttekäiku. Just kui pühiks keegi peeglile tekkinud udu ära, et näha selget pilti.
"Lähme," nõustus Selena kutiga, lükates ennast uuesti jalule ning väljudes kohvikust, võttes suuna bussi poole, mis valmistus juba edasi sõitma.