On my way home

"Ma küll ei võta teisi fotograafe enda konkurentidena, aga päris lahe oleks, kui sinusugune mitmekülgne inimene fotograafiamaailmas oleks. Ma pigem võtan meid kõiki nagu ühe suure perena," muigas Colin. Talle meeldib pigem õppida teistelt fotograafidelt, kui end neist paremaks pidada või nendega võistelda. "Noh, ju ma siis ei ole intelligentne inimene," hakkas noormees naerma. Ta kuulas tüdruku juttu ning noogutas sellele kaasa, "jah need teaduslikud avastused on muidugi palju olulisema tähendusega." Colin astus välja ning jalutas tüdruku kõrval sammudes tagasi bussi. Peagi istusid nad taas nende endistel kohtadel. Lasnud neidise istuma, asetas tüüp enda topsi selle jaoks ette nähtu hoidjasse ning eemaldas enda jaki, mille ta enne selga oli tõmmanud. Sättinud end tagasi istmele, rüüpas tüüp enda jooki, mis oli endiselt väga kuum.

"Pigem põhjustaksin ma teile seal stuudios rohkem peavalu kui oleksin abiks. Mu mõtted võivad kohati olla vägagi ... mm... omapärased," maigutas Selena kergelt suud. Juba tookord stuudios pani ta meeskonna pigem pead vangutama kui plaksutama. Näitsik olevat liiga põikpäine ja tahab tegutseda pigem omasoodu, kui kuulata fotograafi ja stilisti nõuandeid. Küllap sellepärast sai nende sessioon vägagi kiirelt läbi.
"Ega intelligentsi pole võimalik enda vanematelt omandada, see tuleb ära teenida kogemustega ja raske tööga. Ega kõik nad alustasid umbes 40-aastaselt. Keegi ei palu sul praegu teha selline ajurünnak, mis teeks nõutuks järgmise kolme sajandi teadlased," lohutas Selena poissi, patsutades talle sõbralikult õlale. Kuigi nad ei tea üksteist just väga kaua, tunduvad nad eemalt vaadates lapsepõlvesõpradena. Little chemistry or just similar character?
Colini ees bussi astunud, naeratas Emily õrnalt vanemale bussijuhile, kõndides kindla sammuga enda istme poole. Enda topsi samuti hoidjasse pannud, võttis näitsik jaki seljast, istudes seejärel enda kohale akna alla.

Üldiselt tulevad omapärased mõtted fotograafias just kasuks. Väga igav ju kui kõik teeksid samasuguseid pilte. Colin turtsatas ja vaatas näitsikule kummalisel ilmel otsa, kui too teda lohutada üritas. Väga armas temast. Kui buss taas vaikselt liikuma hakkas, keerates end tagasi suurele maanteele, arutas noormees enda saiakeste koti lahti ning võtti sealt siis ühe enda sõrmede vahele. "Kui see saladus ei ole, siis kust sa tuled üldse praegu?" uuris noormees jutujätkuks.

Colini turtsatuse ja kummalise pilgu peale, millega ta neidist vaatas, hakkas Selena veelgi rohkem naerma. Jahm ... vanad head keskkooliajad tulevad meelde, kui ta Blake ja nende ühiste tuttavatega istusid Onu Sammy - nii nimetasid nad Blake parima sõbra vanaisa garaaži - juures ning tegid muusikat. Rohkem küll naerdi ja tehti lollusi, kuid nii mõnigi lugu sündis täitsa hea ning mõne pisema meloodilise muudatusega on ka VersaEmergi esimesel plaadil, mis peagi peaks välja tulema.
"Mmmm.. Nevada osariigi kõige märjemast linnast, mis on ümbritsetud mitme saja miili ulatuses liivaga. Ma käisin enda vanu tuttavaid, kooli ja vanemaid vaatamas. Siiski peaaegu kaks aastat on möödas ning mõtlesin, et oleks hea vahel enda nägu käia ka vaatamas, et näidata, et olen endiselt elus ja terve ning täie mõistuse juures," muigas Selena kergelt. Tegelikult kõige rohkem veetis ta aega enda sõprade juures, sest tema vanemad olid endiselt arvamusel, et Selena ja Blake pole enam nende lapsed, kuna nad julgesid Dallaste perekonna traditsioonile vastu hakata.

"See oli kindlasti mõnus ettevõtmine. Eriti vana kooli külastamine ja sõprade nägemine," leidis Colin, kuigi ta ise oli siiani vaid kahel korral enda vanas koolis käinud. Sõpredega üritas ta lihtsalt aeg-ajalt kokku saada. Nüüd elab ta muidugi neist kaugel, aga hea tahte korral saab ka nii hakkama. "Ja miks su vennas sinuga kaasa ei tulnud?" uuris Colin. Nad käisid ju samas koolis ja ilmselt olid neil ka ühised sõbrad.

"Neid oli tõesti tore üle pika aja uuesti näha. Eriti veel peale paarikuulist tuuri idarannikul," noogutas Selena õrnal naeratusel, asetades enda šokolaaditahvli ees oleva tooli seljalt lahtikäivale klapile, avades selle osavalt pakendist ning murdes esimese rea neljaks tükiks. Kuigi Lemon nautis nende tuuri, mille jooksul olid nad siiski pigem soojendusbänd, igatses ta siiski seda väike linna ning koguni Las Vegast. Pisikene koduigatsus tuli talle üle kahe aasta uuesti peale.
"Tegelikult tuli ta koos minuga Nevadasse kaasa, kuid tuli eile tagasi Tree Hilli. Midagi seoses keskkooli glee-clubiga. Rosiel on vaja jõuluballiks paar esinejat ning mu kallis vennaraas oli nõus mind ohverdama ja loomulikult ka ennast ning ülejäänut bändi," lausus näitsik vaikselt, pöörates enda meekarva pruunid silmad Colinile.

"Eks ma hoian siis ballil enda silmad lahti," muigas Colin, "ehk saan sult isegi mõne tantsu välja nõuda." Mees võttis saiakesest ühe ampsu ning sõi suu enne tühjaks kui uuesti rääkima hakkas. "Mind kutsuti sinna pilte tegema ja ega ma ära ikka ei ütelnud ju. Nii et kui balli jäädvustada tahad, siis otsi mind üles," sõnas noormees, vaadates Selenale otsa. Tegelikult oli see tüübile hetkel Tree Hillis vist üldse kõige suurem töö otsa ja ta oli isegi pisut elevil, sest kui ta need pildid hästi teeb, siis on tal võimalus endale ka uusi kliente saada linnast. Muidugi oli ka hetkel tahtjaid, aga neid oli siiski vähe.

"Kohe nii enesekindlalt lähened asjale? Aga mis saab näiteks siis, kui ma kingin enda tantsu hoopis kellelegi teisele?" kergitas Selena õrnal muigel enda kulmukaart, pöörates meekarva pruunid silmad Colinile, kes oli vägagi ametis enda saiakese nosimisega.
Mehe sõnade peale õrnalt noogutanud, pistis näitsik endale veel ühe šokolaaditüki põske, võttes seekord peale ka lonksu enda sooja jooki. "Seega poleks sul midagi selle vastu, kui ma mõneks ajaks kaamera enda kätte võtaksin ning prooviksin olla kas või kordki elus still life photographer?" tundis Selena huvi. Tal on piisavalt kogemust olnud, et teada põhilisi punkte pildistamise ja kaamera juures ning maha ei kavatse ta kaamerat ka visata.

"Noh, eks ma siis istun nurgas ja vaatan kurja näoga pealt," tegi mees nalja, "ei noh...eks ma siis ootan nii kaua kuni sa vabaks saad. Üks hetk peaks see ikka juhtuma või on sul tõesti nii palju austajaid, et mul ei ole üldse võimalust?" Jutt oli justkui ühelt poolt tõeline ja teiselt poolt jälle mänguline. Ja seega mängles Colini suul üks lõbus muie, mille ta enda topsi taha ära peitis. "Tegelikult mõtlesin ma seda, et saan ise sind pildistada, aga mul ei oleks midagi selle vastu, kui sa mu kaamera mõneks ajaks rööviksid," kehitas tüüp enda õlgu, "peaasi, et see tervelt tagasi tuleks." Colin raputas enda pead ja lõpetas esimese saiakesega.

Selena hakkas Colini sõnade peale kergelt naerma, peites enda pruunid silmad suletud laugude taha, peites need oma korda ka mõned pikema juuksesalgu taha. "Nii palju mul neid kohe kindlasti pole. Pealegi millegi pärast kõik mu suuremad austajad kardavad mind. Kunagi nad jooksid isegi minu eest poes ära," turtsatas näitsik lõbusalt, lükates juuksed kõrvale ning pöörates enda pruunid silmad Colinile. "Seega ma olen üsna kindel, et ühe tantsu saad sa kindlasti," lisas ta vaikselt, suul õrn naeratus. Nüüd tuleb vaid endale midagi selga otsida. Ilmselt jääb Lemon truuks mustale kleidile, kuid eks näeb, mis tegelikult tuleb.
"Nii, et viiest tunnist tookord stuudios jäi väheks ning sa tahad mind veel jäädvustada piltidele, millest umbes pooled kaovad igaveseks kuhugi põrandalaudade vahele, kus keegi neid kunagi ei näe, ning ülejäänud lähevad kustutamisele," lausus Emily lõbusat tuju säilitades. Colini kommentaari peale, et tüüp tahab enda kaamerat ikka tervelt tagasi saada, turtsatas lauljatar valjult, andes talle ka kerge müksu. Ega tüdruk nüüd nii algaja ka pole.

"Nõrgad austajad siis," turtsatas Colin, "aga eks ma jään siis ootama ja proovi ainult mõne vabandusega lagedale tulla." Noormees vaatas tüdrukule otsa ja jõi rahulikult enda jooki. Neil oli siiski veel pikalt sõita. Kui üks saiake otsa sai, alustas tüüp järgmisega. Alles nüüd sai ta aru, kui tühi ta kõht oli. "No tookord oli teid vähe rohkem seal kaamera ees ja pealegi sa oled fotogeeniline ja selliseid inimesi on hea pildistada," leidis Colin, "tead, ma panen need hoopis enda kunagi-kunagi tulevikus valmivasse stuudiosse kohe seina peale." Vot sulle nalja. Siis näevad kõik neid pilte ja ei ole siin mingit juttu.

"Pigem väga noored. Vaevalt sa isegi olid nii umbes 13-aastaselt selline julge vennikene, nagu sa praegu oled," muigas Selena kergelt. Tema tumedad silmad jälgisid mõnda aega veel Colinit, pöördudes seejärel aknast välja, et näha, kui kaugele nad juba jõudnud on. Sõita oli neil veel paar tundi, seega sama hästi võiks silma looja lasta ning kasutada Colinit taaskord padjana. "Ega ma nüüd nii lihtsalt ka ei tagane. If you want me to back down, you have to make me," muigas näitsik lõbusalt, võttes enda topsi uuesti sõrmede vahele, võttes päris mitu lonksu, taastades mõnusa sooja tunde kehas.
"Mina ja fotogeeniline? Good to know. Kuid ära hakka arvama, et mul pole muud teha, kui ainult sulle poseerida. Mul on siiski väikene kohustus ka balli ajal laval olla," andis tüdruk teada. "Ma loodan vähemalt, et sa paned ülesse normaalsed pildid, sest vastasel juhul tulen ma koos paari spreipurgiga ning näitan enda annet kunstnikuna," lisas Selena, püüdes olla tõsine ning seega ka Colinit natukene ähvardada, kuid loomulikult hakkas ta ennem naerma, kui jõudis enda lausega lõpuni.

"Kuule, mina olin kolmeteist aastaselt väga iseseisev, tänan küsimast," lausus Colin ning saatis tüdrukule ühe lõbusa grimassi. Kui tüdruk enda pilgu aknast välja viis, keskendus noormees söömisele. Saiake kadus mõne ampsuga tema sõrmede vahelt ning viimaks oligi tal veel ainult jook alles, mida ta väikeste lonksudega jõi. "Heh, eks me näe..." kehitas Colin õrnalt turtsatades enda õlgu. "Mulle piisab ühest pildist ka, kui sul nii kiire on," sõnas tüüp käsi laiutades. Tema küll kedagi kinni ei hakka hoidma. "Eks nende normaalsus olene ikka väheke sinust endast ka," muigas Colin.

"Kas seda arvad sa ise või seda kinnitati sulle pidevalt? Või hoopis öeldi lohutuseks, sest sa kartsid tüdrukuid?" muigas Selena kergelt, lõpetamata sõbralikku norimist Colini kallal. Kui elada pidevalt koos enda vanema venna ja tema sõpradega, kes on kõik sust paar aastat vanemad ning alati norivad su kallale ja kohtlevad sind kui pisikest tüdrukut, siis jäävad tahtmatult pahad kombed külge.
Enda tumedad silmad taaskord topsi taha peitnud, võttis Selena paar lonksu enda jooki, tuues meeldiv soe tunne enda kehasse tagasi
"Ühest pildist? Sellisel juhul pead sa ikka väga andekas kuntsik olema, et ühe pildiga saavutada kunstiteos. Tavaliselt kulub selleks ikka mitukümmend võtet," lausus tüdruk vaikselt, asetades topsi enda ette lauakesele, pöörates enda pilgu tagasi Colinile. Nii kiire tal nüüd ka pole. Lemon peab küll mõnda aega kohvikus pisikesel nurgalaval esinema, kuid õnneks mitte terve õhtu ning päris algusesse teda ka esinema ei pandud, sest peasaalis olid tähtsamad vahepalad.
"See sõna pole kunagi minuga hästi kokku sobinud," turtsatas neidis Colini sõnade peale.

"Auch, sa oled ikka niiiii armas, et mul ei jagu sõnu," lausus Colin naerma puhkedes, "ei tegelikult ma arvasin seda ise ja mulle kinnitati ka seda. Keegi pidi ju ikka mu pisikese õe järgi ka valvama." Kui aus olla, siis selline norimine tõi nende juttu natuke vürtsi sisse ja tegi olemise lõbusamaks. Muidugi oli hea see, et neil üsna sarnased naljad olid ja seega ei olnud ohtu, et kumbki neist kedagi valesti mõistaks ja hoopis tülli läheks. "Muidugi kuluks mulle mitukümmend võtet ära, aga kui muud ei saa, siis piisab ühest ka," lausus noormees, täpsustades enda mõtet, "mulle tundub ka nii jah." Selena oli selline omamoodi tüdruk ja juba esimesel kohtumisel jäi ta mehele silma. Tal olid head ideed ja ta oli sõbralik ja väga vaba erinevate inimeste seltsis. Ta lihtsalt oskas inimesi jutule viia. "Aga me võime juba praegu alustada," muigas Colin, asetades joogi topsihoidjasse, ning võttis enda kotist välja kaamera. Ta lülitas selle sisse ja enne kui tüdruk midagi aru jõudis saada, tegi ta temast juba ühe pildi. Ega see muidugi bussis kõige parem ei olnud, aga midagi ikka.