Quality time?

Phoebe väljus venna järel jäätisekohvikust ning vihma trotsides sammus ta autoni, kuhu ta ise ka istus. Seal oli vähemalt hea olla, kuiv ja soe. "Minu teada on see kohe bowlingusaali juures," vastas neidis. Ta ei tundnud seda kanti kuigi hästi, aga kuhugi Eastside'i poole minnes jäid nii bowlingusaal kui kardirada tee peale. "Eks siis näis kui head mu juhtimisoskused on," lausus Phoebs naerdes ja tõmbas endale samuti turvavöö peale.

"Kui sa nii ütled," lausus Colin ja keeras auto taas teele. Ega ta väga täpselt sedagi teadnud, kus see bowlingu saal asub, aga küll Phoebe juhendab teda siis. Kuna raadiost tuli hea laul, siis laulis noormees sellele vaikselt kaasa, mitte et talle mingi eriline lauluhääl oleks antud. Ta lihtsalt tahtis ja laulis. Ükskõik kui hästi või halvasti see ka ei kõlanud.

Phoebe muidugi muigas selle peale, kui oma venda laulmas kuulis. Tavaliselt seda ei juhtunud, kui nad koos kuhugi sõitsid. "Keegi on täna heas tujus, või mis?" küsis ta ja vaatas uuesti teele. Praegu sõidab Colin veel õiges suunas. Kardirada peakski olema umbes 10-15 minuti kaugusel.

Colin turtsatas ja lõpetas laulmise, kasutades hoopis rooli trummina ja käsi enda trummipulkadena. "Võib vist nii öelda jah," muigas noormees, kallutades enda pead tüdruku poole ning vaadates talle eriti lõbusalt otsa. "Sulle kuluks ka mõnikord ära päev, kus sa natukenegi naeratad," sõnas Colin. Kuigi täna oli Phoebe nii juba üllatuslikult palju rääkinud ja isegi naernud. Ja see oli palju toredam kui see põrnitsev ja nii kaugena tunduv Phoebs.

"Sa võid tänast selle päevana lausa arvestada," ütles Phoebs ja naeratas laialt oma vennale, siis aga hakkas ta naerma. "Oh, ma ei teadnud, et sa mingeid trummarioskusi ka veel omad...ma saan aru, et sa vahepeal kitarri tinistad, aga praegu...you're awesome," lausus näitsik lõbusalt. Seda kvaliteetaega tüdruk tõesti nautis ja muidugi on see haruharv nähtus, kui ta ise nii lõbus on, kuna ei kannatanud silmaotsaski overly cheeryisid kisakooripiffe.

"Mulle endale tundub ka nii," lausus Colin, "sulle sobib naeratus - ma ei saa aru, miks sa seda kogu aeg peitma pead." Noormees raputas enda pead, sest ta teadis, et see ei vii teda kuskile. Nad on varemgi sellest rääkinud, aga nad ei ole mitte kuskile jõudnud. "Jah, ma olen proff trummar valmis," noogutas mees asjalikult. Tegelikult oli asi sellest kaugel. Muusika rütmi oskab iga üks ju kaasa lüüa.

"Ma ei peida seda, aga ma naeratan ainult siis, kui mul positiivsed emotsioonid tekivad...ja noh, sa tead isegi, kui harva see juhtub," rääkis Phoebs ja toetas pea toolile. "Keera vasakule," juhatas ta venda enne, kui nad päris pärapõrgusse sõidavad. "Impressive," lausus ta selle peale, kui vend ütles, et on trummar valmis. "Sinu mitmekülgsus on hämmastav, kallis venna. Sa teed superhäid pilte, siis tinistad kitarri ja nüüd trummar ka. Lahe."

"Siis tuleb mõelda positiivsemalt, siis on ka positiivsemad mõtted," lausus Colin, "kas sa siis ei ole kuulnud, et kurb olemine on valik." Peab õppima lihtsalt väikestes asjades ilu nägema ja nii suudad sa igal ajal positiivne olla. Samuti ei tasu liigselt mõelda tulevikule ega endale hulle eesmärke seada. Colin kuulas tüdrukut ning keeras vasakule. "Mhm, ja siis olen ma veel näitleja ja kokk ja mida kõike veel," turtsatas noormees ja hakkas naerma. Ei, ta ei olnud siiski nii osav. Ta on kõigest inimene ju.

Phoebs ohkas. Jaja, seda juttu on ta juba teab kui palju kuulnud. Aga ta ei olegi kurb, talle lihtsalt ei meeldi mõned inimesed...või kes teab, äkki Phoebs veel muutub. "Aga ma ei taha ka muutuda selliseks naiivseks idioodiks nagu need overly cheeryd kisakooripiffid," ütles Phoebs vennale vastu. Ilmselt Colin vaid naerab selle peale, kuna talle paistab väga meeldivad oma noorema õe üle naerda ja mõnikord tema kallal ka natuke lõõpida. "Jah, täpselt nii," vastas neidis venna sõnadele kinnituseks. Varsti paistis juba bowlingusaal ja ka kardiraja silt oli eemalt näha. "Let the race begin," lausus Phoebs tuttavat silti nähes.

"Oled sa üldse kunagi mõnega neist nagu reaalselt maha istunud ja suhelnud nii, et sul oleks õigus nende kohta nii öelda?" küsis Colin tõsisemalt, vaadates õele otsa, "ei tasu eelarvamusi luua." Noormees üritas ise küll kõikidesse inimestesse alguses võimalikult neutraalselt suhtuda, et siis neid tundma õppidas nende kohta hoopis arvamus kujundada. "Oled valmis pähe saama?" muigas noormees, keerates parklasse. Peatanud auto, vabastas ta end turvavööst ning hüppas autost välja. Ta ootas kuni Phoebs ka välja jõudis ning lukustas siis auto, liikudes hoone poole, kus ilmselt pidi maksmine käima.

"Jah, ühega olin koos suitsupausil," vastas Phoebs. "Ma ei kordaks seda, sest see polnud kuigi meeldiv." Tüdruk pööritas silmi. Ta ei soovinud sellel teemal rohkem rääkida. Nüüd jäi vist oodata veel seda loengut, kuidas suitsetamine tervist kahjustab and so whatever. Kui nad parklasse pöörasid, lasi ka Phoebe oma turvavöö lahti ja ronis autost välja. "Fuck no," vastas ta vennale. "I want to win this race so bad."

"Tahtmisest alati ei piisa," muigas noormees ning lasi tüdruku enda ees hoonesse sisse. Jalutanud leti juurde, kulus neil raja kinnipanekuks kuskil nii kümme minutit. Siis tegi Colin makse ja nad võisidki rallima minna. Nad said endale mõnusa kostüümi, mis selga tuli tõmmata ja siis said nad kiirõpetuse kartijuhtimise osas, mis neile kummalegi eriti raske ei olnud. Ja sii said nad lõpuks ka ise rooli taha istuda. Colin sättis enda ühe karti ning tõmbas endale siis kohustuslikus korras kiivri pähe. Sõitnud stardijoone juurde, ootas noormees enda õde.

"Ma tean," lausus Phoebs uhkelt. "Aga mul on motivatsioon." Võib-olla jääb siin motivatsioonistki väheks, sest tähtis on kiirus. "See on päris seksikas ju," ütles Phoebs, kui oli kostüümi selga pannud. Siis vajutas ta kiivri pähe ning istus ise ka kardi rooli taha, surudes pöidlad veel hetkeks pihku ja võidusõit võis alata.

Kui väikeses fooris läks põlema roheline tuli, võtsid mõlemad kardid kohe kohalt minekut. Nad pidid läbima kolm ringi. Alguses sõitsid nad suhteliselt kõrvuti, langedes teineteisest vaid mõnekümne sentimeetri võrra taha poole. Esimese ringi viimases kurvis ennd joont, mis tähistas ringi lõppu, sõitis Colin tüdrukust mööda, olles valmis läbime veel kaks ringi. Kõik võis veel siiski muutuda. Oli vara rõõmustada.

Phoebel ei tahtnud alguses sugugi hästi minna, kuid seekord ei andnud ta alla. Ta lisas veel kiirust, kuigi kippus vahel ka raja piiretesse sõitma. Sellegipoolest oli neiul sõit varsti käpas ja vähehaaval kiirendades oli ta kolmanda ringi alguses Colinil peaaegu kannul kuni raja keskel temast mööda spurtis. Nüüd tajus neidis alles pinget, sest tema eesmärk oli esimesena ka finiðisse jõuda.