Can't wait to see you...

Kui Sayer Alexile pooliku kallistuse andis, tõmmates teda endale lähemale, hakkas Lexie lõbusalt endamisi naerma. Just nagu vanasti, kui päike oli soojem, muru rohelisem, taevas sinisem, noored normaalsemad ja nende muusikamaitse kordades parem. Oehh.. vanad ajad, vanad ajad, kuidas ma teid küll igatsen. Ning nemad kaks olid tõesti alati käinud paari kaupa. Nagu Tom ei ole tuntav ilma Jerryta, Bonnie ilma Clive'ta ning Tarzan ilma enda Jane'ta, nii oli raske ettekujutada ka Alexit ilma Sayerita. Nad tegid kõike koos ning kaitsesid alati üksteise selja tagust. Juhul kui ründasid üht, tegid sama ka teisele. Seega tagasi said topelt koguse kättemaksu. Loodetavasti ei muutu see kunagi.
"Ning su lause oli väga loogiline," hakkas Alex veelgi rohkem naerma, sest juhul kui Rufus oleks selle öelnud natukene kiiremini, oleks see kõlanud lõppriimiga luuletusena, millest poleks Lexie midagi aru saanud. Kuid õnneks praegust ta tegi seda, mis tõttu kinkis ta Rufusele kerge põsemusi.

Sayer hakkas tõsiselt naerma. "Wuhuu, mille eest see veel oli?" küsis noormees lõbusalt, kui Alex talle ühe põsemusi kinkis. Nad jalutasid mõnusal sammul külmutatud jogurti leti juurde ning jäid siis sinna seisma. "Tead," sõnas tüüp korraga, "teeme nii nagu vanasti? Sina valid mulle ja mina sulle?" pakkus Rufus, pöörates enda rohekas hallid silmad näitsikule. Nii ei teadnud sa kunagi, mida sa võisid saada. Vanasti ei teinud nad seda ainult külmutatud jogurtitega, aga ka näiteks jäätiste ja niisama kohvikute tellimustega.

Alex muigas lõbusalt. "Mmmm.. kõige eest," laiutas neidis mõtteliselt käsi. Viimasel ajal muutub tema tuju nii kiirelt ja nii tihti, et neidisel oli lausa raskusi selle jälgimisega. Pidevalt avastab ta ennast uuest situatsioonist. Seega hetkel kandis tüdruk mõttes selle õrna põsemusi ka enda tujude muutumise alla. "Kõlab huvitavalt. Polegi ammu seda teinud," muigas Alex, silmitsedes nende valikut. Kiivi-maasika oma kõlas maitsvalt, aga samas ka maasika jogurt mustikatega kõlas veel paremalt. Kuid mida võtta? Peagi ütles neidis aga enda tellimuse, milleks jäi naturaalne jogurt värskete maasikate ja mustikatega ning peale natukene šokolaadi tükke.
Kunagi olid nad tõesti seda teinud pidevalt, sest mõne aja möödudes teadsid nad üksteise lemmiktoite ja eelistusi unepealt.

Sayer noogutas ja koondas siis enda tähelepanu erinevatele pakutavatele asjadele, meenutades ka samal ajal seda, mis tüdrukule meeldiks. Kindlasti värsked puuviljad, aga ka šokolaad on üks Lexi lemmikuid. Seega midagi neist kokku ehk. Viimaks tellis Rufus tüdrukule naturaalse jogurti, millele lisas maasikaid, kiivisi, banaane ja natuke röstitud müslit ja selle kõige peale nii pruuni kui ka valget šokolaadikastet. Loodetavasti sobib. Maksnud mõlema tellimuse eest ja saanud need kätte, ulatas nooruk enda käes oleva suure portsuga topsi Alexi suunas. "Ma vabandan, kui ma natuke roostes olen. Me peame seda lihtsalt sagedamini tegema hakkama," muigas Roof. Aeglaselt hakkasid nad väljapääsu poole liikuma.

"Juhul kui sa oled tõesti natukene roostes, siis ma ei tea, mida ma veel olen," muigas Alex õrnalt, tehes Sayeriga jogurtite vahetuse. Noormees õnneks metsa ei pannud, sest tema valik osutus vägagi õigeks ja maitsvaks. Samas praegu on Lexie jaoks peaaegu iga toit taevalik. Rasedate värk.
"Ja nüüd? Lähme otse minu juurde korterisse, kus me saaksime ellu viia umbes pooled enda õhtustest plaanidest või lähme meenutame veel kuskil enda lapsepõlve lollusi?" kergitas Alex lõbusal muigel kulme, vaadates küsivalt, kuid lõbusalt Rufusele otsa, liikudes samas väljapääsu juurde, mis üsna pea juhatas nad välja tänavale.

Sayer muigas, kuid ei öelnud midagi. Alex oli enda valikuga väga hästi hakkama saanud. Mustikad on alati Rufusele meeldinud seda just eriti enda vanaisa aegadest. Maasikate vastu ei saaks kellelgi midagi olla ja šokolaad on lihtsalt super. Oleks veel karamellikaste selle kõige peal. Lihtsalt suurepärane. Rufus surus lusika jogurti sisse ja võttis sealt ühe maitsva suutäie. "Oleneb, kus sa hetkel elad? Me pidime su koti ära viima. Me võiks minna kuskile, kus on klaverit ja siis oleks sinust hästi kena mulle midagi laulda. Ja lapsepõlve lollusi leidub meil ilmselt igal pool siin linnas," rääkis Rufus.

"Mmmm.. põhiliselt siiski Liami juures, aga kuna mind nad seal kinni hoida ei saa, siis veedan ma päris palju aega veel ka enda korteris. Klaver on seal ka täitsa olemas, süüa peaks ka midagi olema ning kõige tähtsam - me võime seal olla lapsed nii kaua, kuni meil selleks soovi on," muigas Alex lõbusalt. Enda armsa musta klaveri oli ta jätnud tõesti korterisse, kuigi Liam pakkus, et laseb selle enda juurde viia. Kuid Lexie polnud nõus ning ilmselt ei tahtnud poiss, et tüdruk väga palju ringi kondaks Westside ja Eastside vahet, mis tõttu ostis ta ühe suurema tiibklaveri ka Morrisite majja. Nice..

"Aga lähme siis korterisse. Kui vaja võin ma su pärast isiklikult tagasi Morriste juurde saata. Või oled sa endale ka korteris ööbimise välja luninud?" küsis Sayer pisur norivalt. Tundus nagu Liami vanemad võtaksid tüdrukut tõesti nagu osana nende perekonnast ja see teadmine meeldis tegelikult poisile. See tähendab, et tal on toetajaid ka kõrgemate inimeste seas Tree Hillis. "Me peame kindlasti mõnda must-valget filmi vaatama. Ma loodan, et sul on neid veel seal korteris ja siis peaks me süüa tegema ja sa peaksid norima ja üiendama selle kallal, kui koba ma köögis olen. Veel midagi, mida me kindlasti tegema peame?" mõtiskles Say valjuhäälselt.

"Hahha.. minusugust vaba hinge ei hoia ühegi maja seinad kinni," teatas Alex uhkelt. Juhul kui mõned kuud tagasi veetsid nad Liamiga tüdruku korteris palju aega koos, ööbides seal tihti päevi, siis nüüdseks püüab näitsik olla siiski pigem kuskil, kus on rahvast, sest juhul kui midagi peaks juhtuma, on abi kohe käe ulatuse kaugusel.
Ka Alexile meeldis mõte, et Liami vanemad ja õde võtavad teda kui osakesena perekonnast, kuigi alguses oli see neidise jaoks üpriski harjumatu ja koguni hirmutav mõte. Neidisel pole just perekonda kui sellist olnud aastaid. Küll oli tal Liz ja Sayer, kes täitsid selle lünga, kuid see polnud kunagi see.
"Loomulikult. Mul on neid seal terve hunnik ning igast žanrist. Just mõeldes sulle," muigas Alex õrnalt, süües vaikselt enda külmutatud jogurtit. "Seda teen ma kindlasti ning sinu vastutada jätan ma meie tänase õhtusöögi, seega ära isegi mõtle mul seal midagi põhja kõrvetada," lisas näitsik. "Eks me nuputa siis midagi välja," sõnas ta õrnalt naeratades. Tore oli Sayerit näha ja temaga koos midagi teha. Lihtsalt liiga palju aega on möödas nende viimasest koosviibimisest.

Sayer turtsatas tüdruku sõnade peale, hakates kergelt naerma, kuid selle asemel, et midagi öelda, pistis ta endale uue suutäie külmutatud jogurtit suhu. Need sõnad tundusid kuidagi väga poeetilised. "Oh, kui kena sinust," lausus noormees, kuuldes, et tüdrukul on kohe hulgi neid vanu filme, mida tänapäeval vähesed veel vaatavad. Ega need Rufuselegi alguses väga ei istunud, aga Lexi pani ta neid hindama. "Appikene?! Mina ja köögis? Ma loodan, et sa seisad mul ikka kõrval ja ütled, mida ma tegema pean," muigas poiss, vaadates näitsikule otsa. Temast oli sirgumas juba täitsa naine. Temas oli ju ema saamas. "Või siis on sul tuletõrje kiirvailimisel," lisas tüüp naerdes.

Kui Sayer neidise sõnade peale kergelt naerma hakkas, pööritas Alex lõbusal turtsatusel silmi, andes õlaga kerge müksu vastu noormehe õlga. Nemad ei kasva vist kunagi suureks, vähemalt mitte juhul kui nad veedavad koos aega. "Pole tänu väärt. Pealegi on mul lihtsalt raske neid ostmata jätta," lausus ta. Nimelt on tüdrukul nende vanade must-valgete filmide vastu selline nõrkus, et hoia ja keela. Juhul kui Lexiel oleks piisavalt raha, ostaks ta kõik sellised filmid ära ja avaks spetsiaalse vanade must-valgete filmide kino, kus retro on kõvasti hinnas.
"Looda vaid. Ma võin paarist äpardusest sind küll päästa, kuid sinu eest ma süüa küll tegema ei hakka," hakkas Alex kergelt naerma. Tuletõrje tal päris kiirvalimise all ei ole, kuid lauatelefon on õnneks köögile vägagi lähedal, et vajadusel oleks see käe ulatuses. Sama kaugel on ka pisikene kustuti ja kobade jaoks ka esmaabipakk.

"Seda ma täitsa usun. Ega neid vist just iga nurga pealt osta ei saa. Ja siis kui kuskilt mõne leiad, siis on justkui pidu päev," muigas Sayer. Võib vist öelda, et Lexil on justkui väikest viisi kogu nendest filmidest. Ja eks igale kogujale meeldib enda kogusse uusi tükke saada. "Olgu. Ongi aeg mul ka sulle süüa teha, siis ei saa sa Alex-juniorile öelda, et tema onu nii lootusetu köögis on," lausus noormees kergelt naerdes, ristides end just praegu Liami ja Alexi lapse onuks. Nii see käibki.

"Täpselt. Sellistel hetkedel tunnen ma ennast täitsa selle pisikese tüdrukuna, kes sai tasuta suure pulgakommi," muigas Alex kergelt. Vanade mustvalgete filmide olemasolu poeletil on tõesti tõeline haruldus. Samas neidis on saanud enda filmid hoopis vanakraamipoodidest ja garaaži tühjendusmüükidelt, mitte poes.
"Tõsi ning juhul kui sa kunagi peaksid mingi suure ime kombel isaks saama, siis vähemalt ei pea su pisipõnn sööma hommikul kõrbenud munaputru või süsimusti pannkooke," noogutas Lexie tõsiselt. Tüdruk ei öelnud midagi selle koha pealt, et Rufus ennast tema pisitütre onuks nimetas. Nimelt oligi Alexil kavas paluda Lizard ristiemaks ja Sayer ristiemaks, sest nemad kahekesi olid tüdruku kõige lähedasemad sõbrad. Aga eks sellel teemal saab Liamiga veel üle räägitud kunagi.

Sayer muigas ja noogutas, sest ta kujutaks tüdrukut sellisena täitsa ette. Ilmselt sellepärast, et ta tunneb tüdrukut läbi ja lõhki ning võiks enamvähem õigesti öelda, kuidas neidis mingile asjale reageerib. Päris igakord ta ka täppi ei paneks, aga siiski suuremalt osalt. "Väga armas sinust, et sa mu kunagi-kunagi tulevase lapse heaolu pärast muretsed," sõnas tüüp kerge irooniaga. See, kui tema kunagi isaks saab, juhtub küll ikka mõne aasat pärast. Vähemalt Rufus loodab nii. Muidugi ei tähenda see seda, et kui see varem peaks juhtuma, siis ta ei täida enda isa kohustusi. No way.

Nad tunnevad tõesti üksteist päris hästi. Kõik pisikese ja suuremad kiiksud on mõlemale teada. Aga arvestades, et nad olid varem pidevalt nina pidi koos ning kaitsesid üksteise selja tagust, ei ole see just väga imeks pandav. Täitsa loogiline tegelikult. "Kuidas siis muidu? Pealegi on mu enda lapsukese heaolu ka küsimärgi all, kui sa kavatsed mul tõesti siin onuks ja lapsehoidjaks kunagi hakata," muigas Alex lõbusalt, rohelised silmad Sayeril. Noormeest kujutab ta küll väga hea isana ette, sest tüübil lihtsalt on selline iseloom ja tema kaitsev hoiak samuti toetab tüübi sobivust isarolli. Küllap sellepärast on Alex ka nii kindel, et Rufus oleks valmis ka homme isaks saama.