Not sure what I'm doing here

Elizabeth kõndis uhkes hilisõhtuses pimeduses mööda tänavaid ning jõudis omadega Westside'i surnuaeda. Olles ise riietatud lumivalgesse kleiti ning tõmmanud peale veripunase jaki, avas Lizzie kriiksuva surnuaia värava ning vaatas enese ette. Peaaegu et kõikjal valitses pimedus, välja arvatud vähesed küünlad, mis olid põlema pandud. Tütarlapse käes olid kolm suurt valget liiliat, mille ta oli päeval ostnud. Ta teadis, et ta tuleb siia, kuid samas polnud tal vähimatki aimu, miks. Elizabethil polnud mitte ühtegi lähedast inimest sellele surnuaiale maetud, kuid ometigi oli ta siin.
Kõndinud veidi aega erinevate haudade vahel, asetas neidis kolmele hauale ühe liilia. Kõik need hauad olid pikemat aega hooldamata ning Elizabeth kahtles, kas keegi neid haudu enam külastabki. Jaganud kolm liiliat laiali, jäi Elizabreth neid mõneks hetkeks silmitsema ning jätkas enda retke mööda surnuaeda.

Ot: Xavier

Kuna oli nädalavahetus, sai Xavier enda elu pisut vabamalt võtta. Tänase õhtu oli ta veetnud koos paari tiimikaaslase ja sõbraga juttu ajades ning kaarte mängides - mitte raha peale, vaid lihtsalt lõbu pärast. Väljas oli juba kottpime, kui Xavi oma sõbra kodust väljus ja mööda Westside'i tänavat edasi liikuma hakkas. Autot polnud ta täna võtnud, kuna teadis, et õhtu jooksul tuleb väike promill sisse. Parem mitte riskida. Avastanud ennast mõne aja pärast surnuaia juures, taipas noormees, et kui ta läheb läheb läbi selle, jõuab kodu juurde kiiremini, kuna surnuaiast lihtsalt mööda kõndides tekiks palju suurem ring. Polnud ta enam väike poisipõnn, kes surnuid, vaime, zombisid või mis tahes elukaid kardaks, mistõttu sai otsus tehtud üsna ruttu - just selle tee ta valiski.
Jõudnud enda teekonnaga juba peaaegu lõppu ehk siis teise värava lähedale, märkas Xavier eemal liikumist. Seal oli midagi valget. Tahtis ta või mitte, aga nüüd küll tuli endale tunnistada, et olukord muutus üsna creepyks. Milline normaalne inimene ikka nii hilja mööda surnuaeda kooserdaks? Tegu pidi olema mingi psühhopaadi või muidu veidrikuga. Oma kahtlustest hoolimata ei kavatsenudki kutt kiiremas korras minekut teha, vaid otsustas välja uurida, kelle või millega tegu oli. Niisiis tegi ta väikese suunamuutuse ja järgnes aeglasel sammul selja tagant 'olendile', kes noormeest ilmselgelt veel märganud polnud.

Elizabeth jalutas rahulikult haudade vahel ning ta isegi ei teadnud päris täpselt, miks ta seal on. Ju siis polnud midagi targemat teha. Ühel hetkel aga neidis tajus, et ta pole seal enam päris üksi ning ta kuulis kellegi aeglaseid samme endast veidi kaugemal. Jätkanud siiski mõne hetke kõndimist, pööras Lizzie end ümber, silmitsedes seejärel enda jaoks tundmatut noormeest. "Kas sa ei ole kursis, et ei ole viisakas surnuaias naistel järel käia?" esitas Elizabeth küsimuse, huuled lõbusaks naeratuseks kaardumas. Enamasti oleks naine isegi võib-olla et veidi kartnud, kuid suurlinna elu oli ta tunduvalt julgemaks muutnud ning Elizabeth oli ka veidi enesekaitset õppinud. Nüüd oli tal ju kõiksugu võimalusi.

Kui Xavier oli enda ees kõndijale piisavalt lähedale jõudnud, sai ta aru, et tegemist on ühe noore naisega, kuid nägu nägemata polnud kerge kedagi pimedas ära tunda. Noh, mõni küünal küll põles, aga sellest loomulikult ei piisanud. Xavi suureks imestuseks pööras aga teine end ilma igasuguse karjumiseta ümber. Ühelt tšikilt poleks osanud nii rahulikku reaktsiooni oodata. Mitte et Xavier oleks kavatsenud neidu hirmutada. "Ütleme, et uudishimu sai minust sel korral võitu," sõnas tüüp enda õigustuseks. "Muide, ma ei osanud arvatagi, et see sina oled. Kaugelt vaadates tundusid nagu mingi valges seelikus kummituslik vanatädike või hullumajast põgenenud psühhopaat - vabandust väljenduse pärast," lisas noormess. Tema küll teadis, kellega just kohtunud oli. Elizabeth Birkinson - ta oli seda tšikki kuulsate moeajakirjade esikaantel näinud ning ühe korra ka oma emale kuuluvas agentuuris, kuid otseselt tuttavad nad polnud.

Kuulnud nüüd noormehe põhjendust, et uudishimu sai temast võitu, ilmus kerge muie Elizabethi näole. "Sellisel juhul on see vabandatav," lausus modell lõbusalt. "Kui uudishimu ikka nõuab, siis sellele alla ei tohi tõesti anda," lausus naine, hoides oma pilku võõral noormehel. Saanud nüüd aru, et noormees ta ära tundis, turtsatas Elizabeth kergelt. "Tundub, et keegi hoiab end ilusti moemaailmaga kursis," tõdes neidis seejärel, lastes pilgul mööda surnuaeda hetkeks ringi käia. "Aga nüüd me oleme ebavõrdses seisus. Sina minu nime tead ning mina sinu oma mitte," lausus Elizabeth õrna muigega. Oleks ju tore teada siiski noormehe nime. "Ja ei ole viisakas öelda modelli kohta kmmituslik vanatädi või psühhopaat. Seega ei vabandanud välja," lisas Elizabeth veel seejärel, viies oma pilgu tagasi võõrale.

Kui juba uudishimust juttu tuli, kavatses Xavier samaga ka jätkata, sest temal juba küsimustest puudust ei tule. Nii oli see alati olnud ja on ka edaspidi. "Mida sa üldse Tree Hillis teed? Ja veel surnuaial? Ma mõtlen, surnuaias polekski midagi eriti imelikku, aga sellisel kellaajal..." mõtiskles tüüp valjult. Mis puutus moemaailma, siis sellega oli ta peaaegu et sunnitud kursis olema, kuna ema lihtsalt ei lepiks vastupidisega. Naine oli endale pähe võtnud, et Xavier on tema agentuuri number üks meesmodell, kuigi noormees ise pühendaks meelsasti kogu oma koolivälise aja spordile. "Nii juhtub, kui moefriigiga ühes majas elada," kehitas Xavier õlgu. Kuulnud, et Elizabeth tema nime teada tahab, ilmus tüübi huultele õhkõrn naeratus. "Xavier Killam," lausus ta vastuseks. Oma perekonnanime ütles ta meelega, kuna siis peaks modellile kohale jõudma, et Xavi näol pole tegemist mingi tavalise Tree Hilli nolgiga. "Ma tean. Minu väljendid pole alati just kõige viisakamad," pidi kutt Elizabethi mainituga nõustuma. Miks ta küll pidi kogu aeg sellist jama suust välja ajama?

Elizabeth kuulas noormehe küsimusi ja muigas kergelt. "Nooh.. Otsustasin pisikese pausi modellinduses teha, või vähemalt veidi rahulikumalt mõni aeg võtta, ja mõtlesin, et viiks end jälle kohaliku eluga kurssi. Teisisõnu, ma kolisin siia tagasi," rääkis neidis, viies pilgu uuesti noormehele. "Ja mis siin olemisse puutub, siis kui aus olla pole mul vähimatki aimu," lisas Elizabeth veel seejärel, ise naerma puhkedes. See võis kõlada küll veidralt, kuid samas see oli tõsine. Kuulnud nüüd, et ta peab moefriigiga samas majas elama ning kullnud ka Zavieri perekonnanime, oli Liz sunnitud veidi mõtlema. "Ahjaaa.. Su ema omab vist mingisugust agentuuri, kus ma ka kunagi pildistamas käisin?" küsis modell seejärel kahtlevalt. Ta oli nende aastate jooksul nii palju nimesid kuulnud ning nii palju agentuure külastanud, seega Elizabeth isegi ei teadnud täpselt, kus temast oli fotosod tehtud ning kus mitte. "Pead oma sõnavara parandama. Vastasel juhul olen sunnitud su ema sellest informeerima," lausus Lizzie naljatledes.

Xavier kergitas üllatunult kulmu, kui kuulis, et Elizabeth kolis Tree Hilli tagasi. Õigupoolest polnud ta kuulnudki, et naine siin üldse kunagi elas. Tema puhul polnud tegemist mingi andunud fänniga, kes oma iidoli kogu elulugu peast teaks. Ja mis puutus fännamisse, siis ei pidanud Xavi end üldse mitte ühegi kuulsa inimese fänniks. "Vot seda on tore kuulda. Tähendab, et mul on võimalik lootust hellitada, et see põgus kohtumine ei jää meie puhul viimaseks," teatas kutt ning pilgutas Elizabethile silma. Oli see siis flirtiv žest või mitte, jäägu juba teise otsustada. Kui ta kuulis, et tšikk ei tea isegi, mida ta surnuaial teeb, ei suutnud ka Xavi muiet tagasi hoida, kuid ta ei hakanud rohkem surkima. Inimene võib ju käia, kus iganes ise soovib. Kuulnud mainitavat enda ema, Xavier noogutas vastuseks ning lootis, et selle teemaga on nüüd lõpp, aga lootus on teadagi lollide lohutus. Nii kergesti ta juba ei pääsenud. "Minu ema võiksid küll mängust välja jätta. Ta mõtleks mulle muidu jälle mingi haige karistuse välja. Ausalt, mina ei ole modell, vaid korvpallur, aga mõnele ei taha see kohale jõuda," rääkis tüüp avameelselt, mõtlemata kordagi sellele, mis saaks, kui naine tõesti kuuldu tema emale edasi räägiks.

Elizabeth muigas kergelt kui ta Xavierit kuulis ning silmapilgutamise peale turtsatas modell lõbusalt. "Lootus on lollide lohutus, lilleke. Ei tasuks vaid lootma jääda - kui midagi tahta, tuleb selle nimel ka vaeva näha," jagas modell oma elukogemusi kerge muige saatel. "Ja miks sa arvad, et see kohtumine vaid põgus on? Kas sa oled juba lahkumas ning lased mul ihuüksi koju minna?" uuris Liz seejärel, tumepruunide silmade pilk Xavieril püsimas. Kuulnud noormeest, et ta ema mõtleks talle selle eest, mingi haige karistuse välja, puhkes modell naerma. Veidi maha rahunenud, viis Elizabeth hindava pilgu Xavierile ning kõndis ümber noormehe, justkui hinnates, kas viimane sobiks modelliks. "Noh.. Su välimuse järgi ütleksin, et modelliks sobiksid sa küll," lausus Elizabeth õrna naeratuse saatel.

"Enda arvates olen küll endiselt piisavalt arukas, aga kui ma sulle endast lolli mulje jätsin, siis minu vabandused. Võib väita, et oskan seda hästi," rääkis Xavier. Eriti õnnestus tal see viimane endast paar aastat vanemate naistega, samas endavanuste või noorematega niisugust probleemi polnud. "Kuna sa mainisid, et midagi tahtes tuleb vaeva näha, siis kui palju vaeva ma peaksin sinu arvates nägema, et näiteks... sinus huvi äratada?"esitas Xavi tšikile küsimuse, mis tema peast kuidagi kaduda ei tahtnud. Elizabethi küsimus aga üllatas Xavieri päris korralikult. Mõtles too oma sõnu tõsiselt või tegi kõigest nalja? "Mulle jäi enne mulje, et sa eelistaksid siin omaette olla, aga kui ma eksisin, siis võin ennast ka ümber sõnastada - pakuksin sulle hea meelega oma seltskonda," sai tüüp nüüd viimaks enda jutusoone kätte. Noormees ei saanud küll aru, mis tema sõnades Elizabethile nii väga nalja võis teha, et too tükk aega naerda kõkutas, kuid muige tõi see temagi suule. "Ära sa märgi. Kui aus olla, siis sobiks mu vend paremini. Aga noh, sina oled meist mõlemast üle," tuli Xavier lahke meelitusega lagedale. Ei, tegelikult ta ei tahtnud, et Elizabeth tema vanema vennaga kohtuks, kuna siis kaoks kutil ka see väikene võimalus, mis praegu veel reaalne tundus.

Elizabeth kuulas noormeest ning muie ei kadunud neidise näolt hetkekski. "Saad andeks," lausus modell seejärel, viies pilgu tagasi Xavierile. Kuulnud seejärel noormehe küsimust, ilmus Elizabethi näole kergelt kaval muie ning ta liikus mehele lähemale. Neidise tumepruunid silmad piidlesid mehe omi ning Liz kummardus Xavieri kõrva äärde.. "Tunduvalt rohkem," sosistas modell seejärel ja juba hetk hiljem oli ta Xavierist mõned meetrid eemal. Õrritamine oli lõbus, mistõttu neidise näol ka lõbus muie mängles. Xavier oli päris kindlasti natukene liialt noor. "Ekslikud muljed sul. Aga siis on tore, kui sul nii palju viisakust on, et seda tegema vaevud," lausus Elizabeth õrna naeratuse saatel. Kuulnud, et ta vend on modellinduses parem, oli Liz isegi kergelt üllatunud. "Võinii.. Meelitused mulle meeldivad, seega täitsa õigel teel oled," lausus Elizabeth Xavierile seejärel kerge muigega.

Kui Elizabeth Xavile märgatavalt lähemale liikus, oli tüüp meeldivalt üllatunud. Sellelt modellilt poleks taolist käiku oodanud. Kahjuks aga ei saanud ükski Xavieri peas keerelnud fantaasia teoks, kuna tuli välja, et Elizabeth mängis temaga mingit mängu. Üldiselt mängud Xavierile meeldisid ning loomulikult läks ta meelsasti nendega kaasa. Noormees liikus Elizabethile jälle sama lähedale, nagu nad olid enne olnud ja tegi liigutuse, nagu hakkaks naist kohe suudlema, kuid keeras viimasel hetkel pea ära. Vanusevahe oli neil tõesti korralik, aga see kutti ei häirinud. Ta on peaaegu täisealine - teeb, mis tahab. "Loomulikult. Huvitav oleks ju teada saada, kus sa elad," andis tüüp väikese vihje, miks ta hea meelega naist saatma läheks. "Nüüd oleks vist kohustuslik öelda, et sul on ilusad silmad?" pakkus noormees muigega. "Mitte et ma neid nagunii ilusateks ei peaks," lisas Xavi, libekeelne, nagu ta oli. Üldiselt oskas ta hästi naisi ära rääkida, aga Elizabeth tundus isegi raskem katsumus, mis muutis olukorda veelgi põnevamaks.

Elizabeth jälgis huviga noormehe reaktsiooni ning kui Xavier talle lähemalt liikus, oli modelli kord üllatuda. Ta oli isegi arvanud, et Xavier suudleb teda, kuid õnneks/kahjuks ta seda ei teinud. Kuulnud noormehe lauset, naeris modell kergelt. "Ahniii.. Hakkad akna taga mind piilumas käima?" küsis Elizabeth seejärel, küsiv, kuid samas siiski lõbus pilk Xavieril püsimas. Hetk hiljem hakkas neidis aeglaselt kodu poole liikuma. "Aga nohh.. Ega ma ei saa su lootusi ju ometigi petta," lausus Elizabeth turtsatusega. Kuulnud nüüd komplimenti oma silmade kohta, ilmus taaskordne muie neidise näole. "Tubli poisiklutt. Õpid kähku," lausus Liz seejärel, viies oma pilgu uuesti noormehele. "Aga aitäh siiski," lisas neidis hetke pärast.

Suudlus polnud tegelikult ikka veel välistatud, aga Xavieril ei olnud enda oskuste demonstreerimisega kiiret. Mõte aga kõlas hästi - kunagi teeb ta selle ära ka. Lihtsalt sel põhjusel, et teada saada, kuidas modell reageeriks. Oma kogemustest teadis Xavi mitmeid erinevaid võimalusi: esimene ja kõige parem on see, et teda suudeldakse vastu, teine on see, et tüüp saaks kena kõrvakiilu osaliseks (millele on tal ka vastukäik mõeldud) ning kolmandaks võiks ta saada korraliku sõimu osaliseks - mitte nii hea variant. "Jah, ära tabasid. Võtan binokli ka kaasa, et huvitavam oleks," lausus tüüp muiates. Tema hääletoonist peaks arvatavasti aru saada olema, et Xavier ei mõelnud öeldut 100% tõsiselt. Kui naine liikuma hakkas, püsis Xavier tal ühtlases tempos liikudes tema kõrval. "Come on. Ma ei ole mingi titt," hakkas kutt naerma. Ei tea, kui vanaks Elizabeth teda üldse pidas? Viisteist?

Elizabeth turtsatas, kui ta noormehe kurje plaane kuulis. "Ah et silmanägemine on ka kehv?" küsis Lizzie seejärel lõbusa muigega Xavierilt. "Kui sul hästi läheb, siis äkki pole sul isegi vaja piiluda ning näed seda niigi," lausus Lizzie meelal toonil, viies pilgu hetksks noormehele. Kuulnud nüüd Xavieri lauset, et ta pole mingi titt, turtsatas neidis kergelt. "No kui palju noorem sa minust oled? 7-8 aastat?" esitas modell noormehele küsimuse ning astus surnuaiast välja ja seadis sammud Eastside'i poole. "Ma sind päris titeks ei peagi, kuid pärast esitad minu kohta veel mingi ahistamissüüdistuse," lausus Elizabeth seejärel. "See ei oleks just mu mainele kõige parem, you know," lisas neidis lõbusa muigega.