Not sure what I'm doing here

Elizabeth kuulas Travist ning pööritas silmi. Keegi oli korraga eriti ülbeks muutunud. "Mind ei huvita sina ega see, mida sina pead õigeks teeks," lausus neidis pahuralt. See oli tõsi. Võib-olla oli Lizzie kergelt ära hellitud, kuid see ei tähendanud seda, et ta kavatseks nõustuda sellega, et 17-aastasel noormehel on talle midagi õpetada. "Ma ei vea alaealistega kihla," lausus modell seejärel teravalt. Elizabeth kuulas, mida Xavieril talle öelda oli ning Lizi pilk oli noormehel. Xavi sõnad polnud naisele sugugi meeltmööda ning need isegi võib-olla, et kergelt haavasid neidist, olgugi et ta ei näidanud seda kuidagi välja. "Ja mina ei kavatse leppida sinu reeglitega. Mina käitun täpselt nii, kuidas Mina tahan ning sinusuguse poisinolgi reeglitest pole minul ei sooja ega külma," lausus modell jahedalt ning keeras seejärel Xavierile selja ning jätkas koduteed. On poisil alles jultumust!

"Keegi on meil natuke ülbe, või mis?" muigas Xavier lõbusalt. Selles mõttes olid nad sarnased. Ka Xavi oli hellitatud laps, kuna tegemist oli siiski pere noorima pojaga, kellele ei keelatud peaaegu kunagi midagi. Ilmselt on see ka põhjus, miks tüüp armastas vahel nina püsti ajada. "Mis mu vanus siia puutub?" ei jõudnud mõte Xavile kohale. Kas Elizabeth tõesti millegi parema peale ei tulnud ning mõtleski jääda ainult poisi vanuse kallal norima? Nagu näha, siis jah, sest midagi muud häirivat ta Xavi juures ei leidnud. Tüüp oli vägagi teadlik sellest, kuidas need sõnad naisele mõjuma peaksid, kuigi too ei paistnud enda arvates midagi välja näitavat. Näost võis aga nii mõndagi lugeda. "Rahu, pole vaja ärrituda. Ma ei mõelnud sind solvata ega midagi," võttis noormees nüüd vähe leebema oleku, jalutades tšikile järele. Kui ta Elizabethi kõrvale oli jõudnud, kiirendas tüüp pisut sammu ja möödus naisest. Kõigest paari sekundi pärast seisis ta juba risti Lizzie tee peal ees ega mõelnudki tagasi tõmmata.

Elizabeth kuulis noormehe küsimust ning viis pilgu Xavierile. "Nimeta seda kuidas tahad," lausus modell seejärel. Lizzie ei nimetaks ennast ülbeks, olgugi et ta oli harjunud saama seda, mida ta tahab. Naisel polnud siiani peaaegu et kunagi olnud probleemi sellega, et mehed tahavad vaid enda reeglite järgi mängida ning nüüd sattus ta ühe noormehe otsa, kes ei kavatsenud Elizabethi reeglite järgi mängida. See oli modellile kuradima harjumatu ning kui aus olla, siis ta ei osanud kuidagi käituda. Vanuse küsimuse peale ei öelnud Liz midagi. Ta isegi ei teadnud, mida ta sellega saavatuada oli üritanud. "Ma EI ole ärritunud," lausus Elizabeth teraval toonil, kuid järgmisel hetkel oli Xavier tema ees ning ei kavatsenudki vist kuhugi liikuda. "Kas sa kavatsed veel kaua mu kojuminekut takistada?" esitas modell Xavierile küsimuse, toon püsimas endiselt üsnagi jahe ning naise pilk vältis Xavieri.

Xavier otsustas Lizziega vaidlemise selleks korraks lõpetada ega öelnudki talle enam midagi vastu. Väitis naine, mida ta väitis, aga Xavil olid silmad ja kõrvad täiesti olemas. Seda juttu, et ta pole ärritunud, võiks Elizabeth enda vanaemale rääkida. Ega too ka ei usuks. Mida aga Xavier juba varasematest kogemustest teadis, oli see, et naistega ei tasu vaielda, kuna viimastele jääb alati õigus. Nad juba oskavad meestega niimoodi manipuleerida. Niisiis otsustaski kutt tagasi tõmmata. "Ei, sa võid kohe koju minna," vastas Xavi naise küsimusele. "Kohe, kui mina olen enda viimase käigu teinud," lisas ta kiirelt, jätmata Elizabethile reageerimiseks aega. Selle asemel vähendas ta niigi pisikese vahemaa nende vahel ning suudles kirglikult naist, libistades samal ajal ka enda käed Lizziele ümber. Vahet pole, kui sealt tuleb kõrvakiil, sõimamine või löök kubemesse, sest asi oli riski väärt. Ning ta oli saavutanud oma eesmärgi, suudeldes Lizziet, kui tema tahtis, mitte siis, kui naine oleks seda tahtnud.

Elizabeth viis pilgu Xavierile alles siis, kui ta kuulis noormehe viimasest käigust ning naise silmis peegeldus segadus. Kui ta korraga noormehe huuli enda omadel tundis, suudles Liz Xavierit vastu ning naise käed langesid abitult kõrvale. See suudlus oli naise vastupanuvõime hetkeks kõikuma löönud, kuid juba mõni hetk hiljem jõudis Elizabethile kohale, et ta suudleb alaealisega, kellel on ikka kuradima palju jultumust. Sekund hiljem lõpetas modell suudluse ja andis Xavierile korraliku kõrvakiilu. "Ma... Sa..," alustas Elizabeth vihaselt, kuid ta ei osanud isegi midagi öelda. Ilmselgelt oli talle see suudlus meeldinud, kuid ta ei kavatsenudki seda tunnistada. "Sa oled jobu! Ja sa ei oska suudelda!" lausus Elizabeth valjult, olles lähedal karjumisele, ning naise tumepruunide silmade pilk oli Xavieril ning ta pidi isegi kergelt vaeva nägema, et mitte meest ise uuesti suudelda. "Ja kasva suureks," lisas Liz veel seejärel. Kuratkuratkurat. Ta peab siit minema saama, enne kui ta teeb uuesti midagi, mida ta võib pärast kahetseda.

Otseloomulikult tegi Xavier Elizabethi käitumisest omad järeldused, mis ei langenud absoluutselt kokku sellega, mida naine väitis. Kui suudlusele vastati, ei saanud seal midagi nii halba olla. Ja kuidas veel vastati... Mmm. Xavi oleks hea meelega naisele tema suurepäraste oskuste eest komplimendi teinud, aga kui teine nii ebaviisakalt end üleval pidas, jäi see toredus loomulikult ära. Kõige tipuks jätkus noormehel ka ülbust naerma hakata nii kõrvakiilu kui ka Lizzie puterdamise peale. Oli ju kuulda, et teine nägi õigete sõnade otsimisega ränka vaeva. "Ma arvan, et sa ei kipu selliste meeste külge, kes suudelda ei oska, nagu kaan," teatas Xavier lõbusal toonil. "Ikka ei leia midagi muud, mille kallal norida, et pead ikka ja jälle minu vanuse hambusse võtma?" jätkas noormees sama muretult ja lõbusalt. Kui ta aga juba nii jultunud oli, ei kõhelnud tüüp ette võtta järgmist sammu. "Ma võtaks samasuguse litaka vasakule poole ka," sai ta enne öeldud, kui naist juba teist korda suudles. Nagu eelmiselgi korral, ei jätnud ta praegugi Lizziele reageerimiseks mingitki aega.

Elizabeth kuulas noormehe ära ning see, et Xavier naerma hakkas, ajas naist vaid veelgi vihasemaks. Kuulnud mehe lauset, et ta võtaks samasuguse litaka teisele pooele ka, sai Lizzie aru, mida mees teha tahab, kuid enne kui ta jõudis reageerida, olid mehe huuled taaskord naise omadel. Lubanud endal viivuks seda nautida, kuid vastu suudlemata, virutas Elizabeth taaskordse kõrvakiilu ning vaatas Xavierile otsa. "See on sinu arvates naljakas? Ah? Sina võid end pidada ju nii suurepäraseks, et mitte keegi ei leia midagi, mida sinu juures laita, kuid see ei tähenda, et see ka nii on! Sa oled jultunud, ülbe ning ei, sa ei ole nii hea suudleja kui sa arvad, poisinolk," rääkis Elizabeth noormehele vihasel toonil. Naise tumepruunide silmade pilk oli suunatud Xavierile ning seejärel ta ei suutnud enam vastu panna ning suudles ise noormeest.

Mida vihasemaks Elizabeth muutus, seda rohkem tegi praeguse olukorra totrus Xavierile nalja. Mõnel oli endiselt ikka tõeliselt raske tunnistada, et suudlus talle meeldis. Ja kuidas veel meeldis. Noh, teise puhul ei saanud nii kindel olla, kuid naise reaktsioon esimesele oli selgesti tajutav. Xavier võis ju olla noor, kuid tal tõepoolest OLI naistega kogemusi ning ta oskas nende käitumist tõlgendada. Saanud selle noritud kõrvakiilu kätte, vaatas Xavi rahuloleval ilmel naisele otsa ja kuulas, mida tollel öelda oli. "Aga sa oled sunnitud endale teadvustama, et naistele enamasti just sellised mehed meeldivadki. Ma mõtlen ülbeid, üleolevaid, jultunuid ja endast liiga hästi arvavaid," jõudis noormees veel vahele öelda, kuni Elizabethi ootamatu suudlus teda nagu välk selgest taevast tabas. Nagu näha, otsustas keegi lõpuks alla anda, mis tähendas, et Xavieril oli au end võitjaks kuulutada - selle konkreetse lahingu võitjaks, aga sõda oli ilmselt veel tulekul...Ning otseloomulikult suudles ta Lizziet vastu, demonstreerides igast küljest oma aja jooksul kujunenud oskusi.

Elizabeth suudles noormeest ahnelt ning kirglikult ja teda ei huvitanud mitte kõige vähimatki need sõnad, mida Xavier oli eelnevalt öelnud. Modell otsustas hetkeks alla anda ning lihtselt hetke nautida. See aga ei tähendanud, et ta kavatseks praegust hetke korrata. Mida sekund edasi, seda raskem oli Lizziel sundida end suudlust lõpetama, kuna tuli tunnistada - Xavier oli vägagi hea suudleja. Ühel hetkel siiski naine eemaldus mehest ning Lizi tumepruunid silmad silmitsesid mehi oma. "It's never going to happen again," lausus Elizabeth poolsosinal ning vajutas seejärel veel kerge musi Xavieri huultele. Naise näole ilmus kergelt lõbus muie ning ta astus mehest mõned sammud eemale ja jätkas oma koduteed.

Kui keegi oleks juhtunud toimuvat kõrvalt nägema, ei tekiks tal ilmselt raskusi taipamisega, kui rahul Xavier endaga praegu oli. Tüüp ajas kohe meelega nina püsti ja temast õhkuvat enesekindlust oli võimatu mitte märgata. Eneseimetleja või mitte, aga Xavi poleks isegi unes osanud arvata, et Lizzie teda omal algatusel suudleb, mis aga tekitas temas ülimalt hea tunde. Temagi nautis toimuvat samamoodi nagu Elizabeth, mitte grammigi vähem. Võib-olla hoopis rohkem. Kui naine eemale tõmbus, jäi ka Xavier talle otsa vaatama, kuni naine jälle suu lahti tegi. Selle lause peale hakkas noormees järjekordselt naerma, mida põhjustas rohkem see musi lõpus kui lause ise. "Never say never," sai Lizzie ka Xavierilt kena vastuse. Kui Elizabeth edasi kõndima hakkas, ei liikunud Xavi paigalt. Talle aitas sellest järelejooksmisest Noormees oli enda hetkelise eesmärgi saavutanud ning kavatses nüüd mõnda aega rahulikult võtta, enne kui uue 'rünnakuga' lagedale tuleb. Aga mitte täna.

Elizabeth kuulis Xavieri vastust ning pööritas silmi.Ta kinnitas endale mõtteis, et ta oli Xavieri suudelnud lihtsalt selle pärast, et tal oli noormehest kahju olnud. Iseasi oli see, kas see oli tõesti nii olnud või üritas Elizabeth veenda end milleski, mis ei olnud tegelikult tõsi. Xavier oli üks isekas, ülbe ning ennasttäis noormees ning Liz ei saanud aru, miks Elizabeth temaga üleüldse mingisugustki tegemist oli vaevunud tegema. Õnneks polnud naisel vähimatki plaani seda enam korrata ning tundus, et ka Xavier oli ta rahule jätnud, mis tähendas seda, et Elizabeth sai ilusti üksi koju mindud.

Ot: The end