Boop

"Tore on sind su enda eluaegse kodulinna suhtes harida," ei saanud Stacia jätta ütlemata. Tema puhul võis rääkida üksnes uustulnukast, kes teadis mõningaid kohti, aga kindlasti mitte tervet linna. "Mul pole kõht praegu eriti tühi. Minu poolest võib ka pärast," vastas Stacy noormehe küsimusele.
Ei läinudki kaua aega, kui nad bowlinguradadele jõudsid ning mäng hoo sisse sai. Tavaliselt läks neidisel mängus küllaltki hästi, aga täna polnud kohe üldse tema päev. William oli Staciast kõvasti osavam, mis valmistas tüdrukule pahameelt. Kuidas sai tema siis n i i vilets olla?
Pärast pikka ebaõnnestumise rada suutis aga Stacia mingi ime läbi esimest korda tänase päeva jooksul kõik kurikad pikali saada. Vot nüüd ei suutnud ta küll kuidagi enda rõõmu varjata, vaid hüppas suures õnnejoovastuses Williamile sülle, millele järgnes kohe ka suudlus - otse suule.

Willil läks tõesti päris hästi, mis teda pisut üllatas - ju oli tegemist algaja õnnega, mis teda tabanud oli, sest ta ei mäletanud, et oleks selle mänguga kunagi hakkama saanud. Muudkui straik straigi järel, renni vaid üksikud - kui Stacia tema kõrval oma skooriga kohe üldse kuhugi ei jõudnud. Kas neiu oligi nii kehv mängija või oli tal lihtsalt kehv päev? Oo, ei olnud ju nii kehv, kui kõik korraga pikali viskas, jõudis noormees mõelda, kui kooliõde talle juba kaela hüppas - ja teda suudles. Hetkeks lõi tema mõistus tühjaks. Siis eetrivaikus kadus ja ta taipas, et kui ei taha neiul lasta enda kaela rippuma jääda või sootuks põrandale sadada, peaks ta temakest toetama. Ja siis leidis ta, et see suudlus polnudki nii paha, nii et sellele vastamine ei tee ju ka paha. Veel tundis ta, kuidas Stacia pikkade juuste salk tema põske kõditas. Kui nooruk suudlusest eemale tõmbus ja neiule otsa vaatas, segased emotsioonid pilgus tormlemas, naasid ka bowlingusaali helid tema teadvusse. Vau. Kui selline ongi suudlemine, pole ime, et need paarikesed kogu aeg musutavad.

Alles siis, kui nad suudluse lõpetanud olid, jõudis Staciale kohale, millega ta hakkama sai. Parajas hämmingus oli nüüd temagi. Suudlus polnud kohe kindlasti ettekavatsetud, vaid tuli hetke ajendil. Muidugi Staciale meeldis see, aga ta polnud kindel, kas Will tundis sama, mis tekitas neidises kõhklusi. Will polnud ju üldsegi selline tüüp, kellega ta tavaliselt ringi hängis."Eeh... vabandust. Ma muutusin liiga emotsionaalseks, mida vahel ikka juhtub ja... loodan, et see vahejuhtum ei muuda kuidagi meie vahelisi suhteid. Noh, et kui sa ei taha olla midagi rohkem kui sõbrad, siis ma lepin sellega," rääkis Stacia, puterdades seejuures rohkem kui tavaliselt. Isegi tema põsed muutusid kergelt punakaks, kuid neidis ise seda loomulikult ei märganud. Mis puutus suudlusesse, siis tundus kõik Staciale parem kui tema mõtetes, sest ta oli juba korra midagi taolist ette kujutanud. Kui aga William peaks tõesti ütlema, et ta neidisega midagi rohkemat kui sõprus ei soovi, tuleb Stacial tagasi tõmmata.

Mingi hetk taipas William Stacia põrandale lasta ja seda ta ka tegi lootuses, et neiu jalad alla võtab ja istuli ei kuku või midagi. Ei või teada midagi, sest ta ise polnud sajaprotsendiliselt kindel, et tema enda jalad teda püsti hoiavad, kui ta astuda peaks üritama. Tjah, Stacia polnud ainus, kes siin punastas, sest Will tundis, kuidas küll mitte tema palged, aga kõrvad punaseks olid tõmbunud. Holy shit! Neidise sõnad jõudsid temani kohati nagu läbi udu. Mis seal vabandada oli? See suudlus polnud ju midagi halba, talle meeldis see. Kui ta ei taha olla midagi rohkemat kui sõbrad? Kuulis ta õigesti? "Tahaksin küll," sai nooruk lõpuks öeldud. Ta ei osanud oma käsi kuhugi panna ja kohe eriti tahtis ta veel ühte suudlust. Enamat kui sõbrad? Yes please! Kummardunud Stacyle lähemale, suudles ta neidu õrnalt.

Kui Stacia jalad põrandat tabasid, läks tal paar sekundit aega, enne kui neidisele kohale jõudis, et ta ei olnud enam Willi süles. Õnneks tasakaaluga tal siiski probleeme ei tekkinud. Stacia ootas ikka veel noormehe reaktsiooni ega osanud seda kuidagi ette ennustada. Kui ta aga Willi lauset kuulis, hoidis neidis ennast tagasi, et mitte imestusest suud ammuli ajada. Järelikult olid kõik Stacy varasemad kahtlused asjatuks osutunud. Hea meelega oleks ta nüüd tüübile uuesti kaela langenud, aga noormees jõudis sel korral temast ette. Ning loomulikult ei jätnud ta suudlusele vastamata. Pealegi oli tegemist esimese tõelise suudlusega - eelmine oli ju paras juhus, ei midagi sihilikku. Tõusnud varvastele, et kuidagi nende kahe pikkuste erinevustest põhjustatud vahemaad vähendada, pani Stacia enda käed ümber noormehe kaela.

Jah, miks pidi Stacia nii lühike olema? Tundes, kuidas neiu oma käed ümber tema kaela pani, andis William alla ja pani enda käed ümber neidise piha, et need enam mingite neandertaallasekätena ei tunduks. Kõrvust tõstetu tunne oli. Kas see tähendas nüüd, et nad käivad? Või midagi? Nigunipsti. Mingil hetkel sundis ta end neiust eemalduma ning avas silmad. Holy mother of god... "See on nii veider..." ei suutnud noormees end tagasi hoida ning ütles oma mõtte välja. Ta oli kindlasti Staciale üsna antisotsiaalse mulje jätnud - sellise, kes istub oma toas või käib ringi, nina maas, nii et ta inimsuhete osas jumala roheline on -, ehk vabandas see mulje tema sõnu kuidagigi.

Staciale ei olnud kahjus looduse poolt eriti pikkust kingitud. Isegi kõrgete kontsakingadega oleks ta noormehest tublisti lühem. Mitte et see nende toimetusi takistanud oleks. Stacyle ei tulnud küll pähe mõte, et nad peaksid kohe käima, aga mingi sammu astusid nad ometi edasi? "Mis on veider? Minu suudlemisoskus?" ei saanud Stacia päris hästi aru, mida noormees mõtles. Tavaliselt oli ta palju enesekindlam, aga Williga polnud ta kunagi end tundnud tavaliselt. "Aga mis me... edasi teeme?" esitas tšikk Williamile küsimuse. Ta ise ei osanud mitte kui midagi arvata ja seetõttu oli palju kergem lükata koorem kuti õlgadele.

"Mkmm," raputas William kergelt pead. "See... tunne, noh." Awkward talk is awkward. Stacia järgmine küsimus meenutas aga talle, kus nad olid, ja ta astus kiirelt sammu tagasi, vabastanud neiu enne oma käte vahelt. Oh snap. Ringi vaadates ei paistnud talle küll, nagu oleks keegi seda millekski hirmsaks pidanud, sest keegi ei teinud neist väljagi, paljukest neid inimesi siin üldse oli. No jah, mis ühes suudlevas paarikeses nii veidrat oligi, mis. Tema jaoks oli. "Me, ee..." püüdis noormees end kokku võtta ja mõtteid neiu huultelt ära saada. "Mängime edasi?" pakkus ta silmi taas neidisele pöörates. Ei aidanud see liigutus mõtete mujale saamisele kaasa teps mitte. Ja kui Stacy jälle straigi saab, mis siis saab?

"Äkki räägiksid täpsemalt? Ma ei oska mõtteid lugeda," hakkas Stacia naerma, sest ta ei saanud kohe üldse aru, mida William praegu mõtles. Kui tüüp aga tagasi astus ja ringi vahtima kukkus, suutis tüdruk vaevu muiet tagasi hoida. Kas tõesti William hoolis sellest, mida mingid suvalised inimesed siin neist arvasid? Tema ei näinud küll enda ja kuti käitumises midagi imelikku või ebatavapärast. Kas tõesti oli Williamil nii vähe kogemusi, nagu Staciale tundus või oli tema käitumisel mõni muu seletus? Küsida Stacy aga vähemalt praegu ei kavatsenud. Kuulnud noormehe pakkumist, Stacia noogutas. "Jah, võiks küll. Selleks me siia ju tegelikult tulimegi," sõnas neidis tüübile otsa vaadates.

Muidugi oli asi Willi väikeses, et mitte öelda täiesti olematus kogemustepagasis. Ses osas võib Stacia talle näpunäiteid jagada, et noorhärra Hamilton ka elama õpiks... Seda, mida ta tegelikult mõelnud oli, nooruk seletama ei hakanud. No ei oskaks sellist asja sõnadesse panna nii, et see mingi wimpi mõtete moodi ei kõlaks, ja ta poleks ausalt öeldes suutnud end sundida midagi ütlema ka. Too awkward. Selle asemel võttis ta uue bowlingupalli ja saatis selle teele. Sama hästi oleks võinud mitte saata, sest pall ei jõudnud õieti rajalegi, kui põrutas juba renni. Gutterballs here and there... Uh-oh. Teisel pallil läks paremini, kuigi see koksas maha vaid kolm kurikat.

Stacial oli kogemusi suhete valdkonnas piisavalt palju, et vajadusel ka Williamit abistada, kui selleks peaks tarvidus tekkima. Käinud oli ta igasuguste tüüpidega, aga enamik neist osutusid parajateks troppideks, mistõttu Stacy (enda kohta) päris pikaks ajaks meeste vastu huvi kaotas, kuni Will suutis selle huvi temas taastada - ei tea muidugi, kui kauaks. Pärast seda ühte edukat strike'i hakkas tüdrukul mängus ka paremini minema. Ehk suutis sinna sisse elada? Korraga ta küll kõiki kurikaid enam pikali ei saatnud, kuid palju puudu ei jäänud. "Mis sa arvad sellest, kui lähekski varsti sööma?" küsis neidis äkki. Ühel hetkel pidi tühi kõht endast ka märku andma.