Boop

OT: Stacia

Jälle vahetund, jälle võimlas. Aga kuhu mujale oli Williamil minna kui võimlasse, kus ta sai midagi asjalikku teha? Mujal... mujal ei saaks. Igatahes oli ta sel korral suutnud kaasa vedada ka paar tiimikaaslast pluss mõned juhuslikud kõrvalseisjad, kes kaasa lüüa tahtsid, ja nüüd mängisid nad neli-neljale korvpalli. Päris hästi läks, tema võistkond juhtis ja tuju oli üsna hea - annaks keegi võimaluse, naerataks ehk isegi -, kuni ta kolmepunktiviske sooritas. Vaevalt oli pall tema sõrmeotstelt lahkunud, kui ta teadis - see vise läheb valesti. Väga valesti. Läkski valesti. Selle asemel et korvi vupsata ja neile kolm punkti boonust tuua, põrkas pall vastu korvirõngast, pannes selle maniakaalselt värisema, ja lendas eemale, sihtpunktiks tribüün, kus keegi istus. Kuigi noormees reageeris kiiremalt kui tema vana mina, ei jõudnud ta ära hoida palli ja õnnetu kõrvalseisja (pigem istuja) pea kokkupuudet. Ai...

Stacia oli täna koos paari kisakooritšikiga võimlas. Üks nendest teadis, et tema boyfriend mängib seal oma seltskonnaga, mis oli põhjus, miks ta vaatama tahtis minna. Mõnel lihtsalt on nii, et peab 24/7 oma peika järele passima. Stacia muidugi tundis sellele vaesele tüübile kaasa. Mis tema ja ülejäänud kisakoori omavahelisse läbisaamisse puutub, siis nüüdseks olid tšikid Stacy juba enam-vähem omaks võtnud, mis hakkas juba järk-järgult sõbrannatsemisele üle minema. Loomulikult läks Stacia nendega kaasa, kui teda kutsuti. Näitsik istus tribüünil ja oli parajasti ühe teise tšikiga jutuhoos, kui järsku midagi kohutavat ta vaikima sundis. Nimelt lendas korvpall üsnagi suurel kiirusel tema poole, aga tüdruk oli liiga aeglane, et oma pead eest koristada. Otseloomulikult oli see tabamus valus ning kui Stacia taipas, kes viske sooritajaks oli, saatis ta tüübile pahase pilgu. Praegusel hetkel ei tulnud talle meeldegi, et tegemist oli kutiga, kelle ta mõni päev tagasi Spidermaniks ristis.

Korvpallimängijad, näinud, mida William tegi, möirgasid naerda. Kuradi lasteaed. Teine sai haiget ja nemad naeravad. William ei naernud. Ta teadis, mis tunne on korvpalliga vastu pead saada - hell, ta oli palliga näkku saanud, ja mitte vähe. See ei olnud meeldiv tunne. "Anna andeks," püüdis noormees tehtud kahju sõnadega heastada, kui neiu juures seisatas. Neius tundis ta ära Stacia. Seesama neiuke, kelle ta ühel reedesel õhtul (rohkem nagu ööl) Westside'ilt üles korjanud ja koju toimetanud oli. Ta oli poole kaheteistkümneks koju jõudnud ja jumala õnn, et ema sel ajal juba magas, muidu oleks ta jälle panniga saanud - või mis iganes emal sel hetkel käes võinuks olla. "Sina," ütles ta ainult, tunnistades neidu, kes kisakooritüdrukute juures istus. Süüdlasest pall oli juba kuhugi eemale põrganud ja keegi põrgatas seda, ilmselt kibeledes mängu jätkama, sest kõlas hüüe: "Kutsu ta välja ja tule ära, Romeo!", mida saatis järjekordne naer.

Ega korvpallurid polnud ainsad, kes naersid. Sama tegid ka osad kisakooripiigad, mis tekitas Stacias veel halvema enesetunde. Tuli ta siia neile kõikidele narriks? Igatahes otsustas neidis, et kannatab selle väikese valu ära ega hakka mingit draamat korraldama, kuna see teeks suure tõenäosusega teistele veelgi rohkem nalja, kui ta Williamile kallale läheks. Jah, nüüd tuli Stacyle ka noormehe nimi meelde. Reedele järgneval hommikul oli neidisel nii paha olla, et ta ei taha enam seda hommikupoolikut meenutadagi. Vähemalt ei tekkinud tal eelnevast õhtust suuri mälulünkasid, kuid mitte tilkagi alkoholi juua ei kavatsenud tšikk veel (enda kohta) pikka aega. "Sina," kordas Stacia Williami öeldud sõna, igoreerides täielikult ülejäänud tüdrukutepundi imestunud pilke. Stacial polnud õrna aimugi, et osad õpilased suhtusid Willi teatud eelarvamustega. "Aga olgu, ma annan sulle andeks," jätkas neidis, tunnistades iseendale, et ega tüüp meelega teda palliga ei sihtinud. Hüüatuse, mille üks korvpalluritest kuuldavale tõi, lasi tšikk näiliselt kõrvust mööda, mis aga ei tähenda, et see talle nalja poleks teinud.

Õige jah, ta ju ei vabandanud, märkas William. Aga mis sest enam, nüüd oli juba liiga hilja asja siluda. Oma mängukaaslaste hõike lasi ta mingil määral mööda - mingi Romeo ta polnud, polnud Mercutiogi, välja ta ka kedagi kutsuda ei plaaninud... "Leidsid sa oma võtme ja koti üles?" küsis noormees, selle asemel et mängu naasta. Stacia polnud ju oma võtit ega kotti leidnud, mistõttu ta mööda majaseina ja aknast sisse ronima pidi... Oh seda rõõmu. Võib-olla meenutab ta seda vahejuhtumit mõne aasta möödudes naeruga, praegu oli selleks aga liiga vara. Või siis mitte, muidu annab Nate talle jälle kolaka, sest ta on liiga tuim.

Noormehe küsimus ajas Stacia naerma ning lisaks temale ka mõned teised kisakooritšikid, kes iga nende öeldud sõna pealt kuulsid. Loomulikult polnud Stacy neile (ega ka mitte kellelegi teisele siit koolist) rääkinud oma reedeõhtusest seiklusest, kuidas ta algatuseks 'teisi kliente häiriva' käitumise tõttu turvamehe poolt baarist välja toimetati, millele järgnes taksosõit koos Williamiga ning tolle hilisem ronimismissioon. See oli teistele rääkimiseks liiga idiootne. "Jah, järgmisel päeval sain koti käte ning võti oli seal sees," vastas Stacia liigseid detaile lisamata. "Aga sina võiksid veel viskamist harjutada. Ma ei taha mõeldagi sellele, kui oleksin pea asemel palliga vastu nina saanud," lõõpis näitsik, lootes, et kutt tema jutu peale nüüd ei solvu.

Enda selja tagant kostva pallipõrgatamise ja tossukiuksatuste põhjal võis William järeldada, et teised olid käega löönud ning ilma temata mängu jätkanud, sest ilmselgelt läheb tal flirtimisega liiga kaua aega, enne saab vahetund otsa. Stacia ja teiste tüdrukute naer pani ta kulmu kergitama - mis selles ilmsüütus küsimuses nii naljakat oli? Ta tahtis ju ainult teada... Neiu sõnu kuuldes ristas noormees käed. "Aitäh muretsemast, aga tegelikult harjutasingi ma selliseid viskeid, mis tribüünidel kükitavate tuvikeste sekka maanduksid," lausus ta, kasutades ära ootamatut vaimukusepuhangut, mis ilmselt ainult tema jaoks vaimukas oli. Jah, Hamilton, sul tuleb kohe kindlasti oma ema seltsis maha istuda ja selgeks rääkida, milliseid nalju tütarlaste juuresolekul teha ning milliseid mitte. See oli lame, mida ta just ütles.

Kui Stacia taipas, et Will ei lähegi tagasi mängima, ilmus tema suule kerge muie. Ei tea, kas tüüp istub tõesti siia plikade juurde või mida ta üldse teha kavatseb? Vaimukaid teooriaid keerles neidise peas ohtralt, aga ühtegi ta välja ütlema ei hakanud. See Williami suust tulnud 'nali' või mistahes asi ei tundunud Staciale väga vaimukana, kuid tšikk tegi näo, nagu oleks hoopis vastupidi. Enda näoilmetega oli ta alati mängida osanud ning vähesed saavad sellest aru. "Ja mina olin nähtavasti sinu sihtmärk number üks?" pakkus näitsik kulmu kergitades. Et siis sina oled sellist tüüpi kutt, kes üritab tüdrukute tähelepanu püüda neid palliga loopides," jätkas Stacy lõbusal toonil. Endiselt ei uskunud ta, et kutt meelega palli tribüüni suunas viskas, kuid ei näidanud seda välja.

Jah. Efekt oli silmaga näha. Ja nüüd oli jälle liiga hilja hakata oma nõmedat nalja siluma selgitusega, et ta harjutab selliseid viskeid just selleks, et neid vältida osata. Tubli töö, Hamilton, oled jälle hakkama saanud. "Sina või ükskõik kes siinviibijatest," lausus noormees. Mine ära, Will, palun mine tagasi mängima ja lõpeta enda naeruvääristamine! Sa ju näed, et neil on pilgud juba liigagi hindavad... Stacia ei pruukinud teada, millega ta hakkama sai, aga need teised siin... nad teadsid, ta sai nende ilmetest aru. "Pigem oli palli trajektoor etteaimamatu ja lõpetas siin," püüdis nooruk asja natuke rohkem siluda. Mingi taigna mulje on ta endast juba jätnud, aga päris tohlaka muljet jätta vaja polnud.

"Olgu, ma sain juba aru. Ei ole vaja rohkem seletada," püüdis Stacia noormehe olukorda pisut kergemaks teha. Tüübi hääletoonist oli aru saada, et ta näeb oma sõnadega tublisti vaeva. Kisakooritšikkide juhme nägusid ei osanud Stacia aga millegagi seletada. Ilmselt oli seal midagi, millest tema ei teadnud, aga noormehe juuresolekul ei saanud ta loomulikult mingeid küsimusi esitama hakata. Selle asemel otsustas ta hoopis tüübiga edasi rääkida, sest nähtavasti polnud tollel veel soovi tagasi korviväljakule minna. "Mida sa õhtul teed?" uuris neidis. Kui Will tõesti ei oska tüdrukuid välja kutsuda, peab teda väikeste vihjetega abistama. Mitte et Stacial oleks kordagi pähe tulnud mõte, et võib-olla ei pakugi ta kutile üldse huvi. Tundus liiga ennekuulmatu.

Mida ta õhtul teeb? Sellist küsimust küsiti tavaliselt kahel põhjusel - kas oli tegemist suusoojaks esitatud küsimusega, millele tegelikult vastust ei tahetudki, või taheti teada, kas küsija mahuks küsitava õhtustesse plaanidesse. Millegipärast oli William üsna kindel, et Stacia esitas sellise küsimuse just teisel põhjusel. Miks peaks Stacia-sugune tüdruk tahtma temaga aega veeta? Olgu, seda reedeõhtust joomist ei saa pidada ajaveetmiseks, sest vaevalt neiu ta üldse ära tundis, aga praegu oli kooliõde kaine ja täiesti teadvusel. Natuke hakkas häirima see, kuidas Stacia kaaslased teda põrnitsesid. Ta tundis end nagu mingi prillmadu tüüpilisest keskkoolifilmist, kes läheb tüdrukutepundi juurde, et kooli populaarseim näitsik välja kutsuda, ning saab tüdrukutekarja halvustavate pilkude osaliseks. "Midagi ei tee," vastas noormees. "Trenn on, aga pärast seda pole midagi plaanis." Nii, ja mis oli nende filmide järgmine samm? Let's try this here... "Tahad midagi koos ette võtta?" küsis Will ettevaatlikult. On hädapätakas.

Kui Stacia tahtis teada, mida Will õhtul teeb, pidas ta muidugi silmas seda, kas tal oleks äkki võimalik ennast tüübi plaanidesse sobitada. Talle ei meeldinud keerutada ega niisama midagi küsida, vaid omas kindlat eesmärki kutt endaga koos koolist väljapoole meelitada. Ja loomulikult kainena. Mis seal siis imelikku oli? William võis tunduda ehk natuke häbelik, aga just see muutiski teda armsamaks. Tavaliselt käis Stacy igasuguste 'kõvade meestega' väljas, kuid nüüd oligi aeg midagi uut proovida. "Mmm... mulle sobiks see plaan. Ma võin sind oodata, kuni sul trenn läbi saab," pakkus näitsik kõikide ülejäänud tribüünil istujate suureks üllatuseks. Ei hakka Stacia siin enam mingeid ringe tegema, vaid ütleb kõik otse välja. Ja loomulikult huvitas teda seejuures ka tüübi reaktsioon.

Hah. Häbelikust oli asi kaugel. Või tegelikult ei olnud ka, aga see polnud ka 100% pure Columbian, vaid pigem segu introvertsest hoiakust ja allasurutusest, mis tingiski kohati häbelikkusena tunduva käitumise. Tema aju registreeris Stacia seltskonna reaktsiooni, kui neiu oma pakkumisega lagedale tuli. "Treener lubab treeningut pealt vaadata, kui sul muud targemat teha pole," mainis William nii möödaminnes. Jah. Iseasi, kuidas ta ise trennis hakkama tahab saada, kui Stacia tõesti pealt vaatama tuleks. Aga Staciaga ei olnud ju lood nii, nagu olid olnud Anniega, nii et ehk ta ei kaotagi palli nii tihti kui arvas end naissoost publiku ees kaotavat.

Williami öeldu tundus päris loogiline. Kui nad niikuinii juba siin tribüünil istusid, siis miks mitte edasi istuda? Pealegi polnud Stacia varem korvitrenne vaatamas käinud. Ja kuna Will ise nii lahkesti selle variandi kuuldavale tõi, eeldas tšikk, et noormehel pole midagi selle vastu, kui ta ka päriselt siin trenni ajal istuks. Loodetavasti ei hakka tüüp palli veel suurema kaarega mööda viskama kui enne. "Kui minu kohalolu sinu keskendumist ei sega, siis jääksin hea meelega," kostis näitsik, mis muidugi tähendas, et ta on selle väljakutse vastu võtnud. Peaga tuleb ehk natuke ettevaatlikum olla ja mitte seda igale poole ette toppida...

"Näeme siis," oli ainus, mida William ütles, enne kui ta korvpalli mängivate noormeeste juurde naasis, kes plaksutama ja huilgama hakkasid. Lollakad. Ta ei võitnud olümpiakulda.

Koolipäev möödus üsna üksluiselt ja ka trennis polnud suuremaid vahejuhtumeid, kuigi Stacia tõesti tribüünil istus ning Will mitmeid kordi pilgu tema pööras, kaotades nii palli või koperdades. Treener võis selle peale ainult silmi pööritada. Kui trenn läbi sai, kommenteeriti riietusruumis, et "väikese Hamiltoni pruut on Hamiltonil koordinatsiooni koos peaga segi ajanud", mida saatis naer. Seda enam pesi Will end kiirelt ära, pani riidesse ja ei vaevunud peadki korralikult kuivatama, vaid tormas riietusruumist niiske sasipeaga välja, juuksed igasse suunda turritamas. Nüüd sai ta ringi vaadata, kas näeb Staciat, kes teda oodata lubas.