Fuck my life

Nathaniel istus rannaliival ning vaatas lainetavat merd. Olgugi, et väljas oli juba pime ning tähed sirasid taevas, ei olnud väljas just väga külm. Nathaniel oli kutsunud Rebekah'i siia, kuna neidis oli teda viimasel ajal eiranud. Polnud just väga keeruline põhjust aimata, kuna ka Olivia oli temaga suhtlemise lõpetanud. Ilmselgelt olid neidised omavahel suhelnud ning teada saanud, et Nathaniel semmis mõlemaga samal ajal. Noormees oli suutnud ikka paraja supi sisse astuda ning ainus, keda Nate süüdistada sai, oli tema ise. Ta ei tahtnud sellise asja pärast oma ühest paremast sõbrannast ilma jääda. Noormees lasi liival läbi sõrmede libiseda, olemata kindel, kas Bekah üleüldse vaevub tulema. Nate ohkas raskelt, üritades välja mõelda, mida kõike ta neidisele kokku hakkab rääkima.

Ot: Beka

Saanud Nate'ilt sõnumi, mõtles Bekah tükk aega, kas minna või mitte minna. Tunded olid segased, kuid ta oli pigem pettunud kui vihane ja kaalus hoolikalt, randa ilmumise või siis mitte ilmumise plusse ja miinuseid. Ta mõtles, milline nende sõprus enne oli olnud. Bekah kahtles, et see kunagi üldse enam endine on. Esimest korda elus ei teadnud neidis, mida teha. Kui oli juba pimedaks läinud ja Bekah oli mõelnud magama minna...ehk siis oli ta otsustanud randa mitte ilmuda, ei saanud neidis und. Ta tundis end halvasti selle pärast, et ei olnud nõus minema. Võib-olla peaks Nathanieli ikka ära kuulama. Mõelnud voodis ümber, ronis Rebekah sealt taas välja, pani selga sinised teksad ja triibulise kampsuni, jalga saapad ning suundus randa. Peagi seisis tütarlaps rannal, tumedad juuksed öises tuules lehvimas, näol ei ainsatki emotsiooni.

Nathaniel istus rannaliival vägagi kaua aega, heites pidevaid pilke kellale. Kohtumiseks määratud kellaajast oli möödas juba üsnagi kaua aega, kuid Nate istus põikpäiselt endiselt rannal, kinnitades omale, et Rebekah ikkagi tuleb. Kui noormees oli viimaks alla andmas, tõstis Nathaniel pea ning seal ta nägigi sõbrannat. "Sa tulidki," lausus Nate ning mehe huuled kaardusid kergeks naeratuseks, olgugi et see naeratus tuhmus üsnagi kiiresti, kui talle meenus, miks ta Beka üleüldse siia oli kutsunud. Mees näris oma alahuult ning mehe pilk püsis Bekal. "Sa oled mind eiranud," alustas Nathaniel ettevaatlikult ning mees viis oma pilgu kergelt lainetavale merele.

Bekah ei liikunud kohast, kus ta seisis, ent asetas oma käed rinnale risti. Tüdruku näoilme püsis samuti muutumatuna, kui välja arvata jahe pilk tema tumedamana näivates silmades. "Sa peaksid seda väga hästi teadma, miks ma sind eiranud olen," vastas ta külmalt. Selline olek polnud tavaliselt Bekah'le omane.

Kuna oli tunne, et Bekah ei vaevugi istuma, tõusis Nathaniel püsti, et ta ei peaks sõbrannale alt üles vaatama. Arvestades naise tooni, oli asi veelgi hullem kui Nathaniel arvanud oli. "Ma oman üsnagi head ettekujutlust sellest põhjusest jah," lausus Nathaniel, tumepruunid silmad neidise omi puurimas. Olgugi et mehel oli olnud eelnevalt nii kaua aega välja mõelda, mida ta täpselt neidisele räägib, oli mehe pea hetkel tühi. "Ma saan aru, kuidas see hetkel sulle võib tunduda, kuid see ei olnud nii," rääkis Nathaniel seejärel. Mehel oli kaks valikut - tõde või valetada. Kuna noormehele oli vastumeelne nii esimene kui ka teine variant, siis Nathaniel otsustas rääkida, midagi nende kahe vahepealset. Noormees oli algselt küll arvanud, et Olivia ning Beka on omavahel sellest rääkinud, kuid mis siis, kui põhjuseks on vaid GC põhjustatud segadus? Nathaniel ohkas vaikselt. See kõik oli kuidagi nii keeruline ja ta ei osanud seda sõbrannale normaalselt seletada. "Jah, ma käisin Olivia juures, kuid erinevalt GC kirjutisest, ei juhtunud seal mitte midagi märkimisväärset. Peamiselt me lihtsalt rääkisime," lausus Nathaniel, vaadates sõbrannale otsa. "Jah, me saime aeg-ajalt ka pärast seda kokku, kuid see oli põhiliselt selline tavaline sõprade värk," üritas Nate kogu seda olukorda siluda.

Rebekah kuulas, mis Nathanielil öelda oli, kuid teadis siiski, et mees pole temaga vist päris aus. "Olivia juba rääkis mulle. Ja tema jutust ma sain küll midagi muud aru. Sa olid talle lootust andnud, kuigi samal ajal semmisid ka minuga. Tead, Nathaniel Snow, mulle ei meeldi, kui minuga niimoodi mängitakse ja see, mis sa tegid...ma mõtlen isegi, kas see on andestamist üldse väärt," rääkis neidis, viimaste lausete peal hääl tõusmas ja silmadest pisarad voolamas. Kurat, ta ei olnud ju mingi mänguasi.

Nate vaatas Bekale otsa, kuulates igat neidise sõna tähelepanelikult. "Iga inimene näeb seda, mida ta ise näha tahab. Olivia pole selles osas mitte mingi erand," alustas Nathaniel. "Jah, me käisime koos väljas ning jah, meil oli lõbus. Ma ei hakkagi seda eitama, kuid ma ei vahetaks sind tema vastu mitte mingil juhul välja," lausus Nathaniel vaikselt, pilk endiselt Bekal. "Ma ei mänginud sinuga. Kõik mis meie vahel oli, oli tõene ja seda algusest peale," rääkis Nate, vaadates sõbrannale kindlalt otsa. "Südames sa tead seda," lausus Snow peaaegu et soninal. Noormees nägi, kuidas mööda neidise nägu hakkasid pisarad alla voolama ning Nate astus neidisele sammu lähemale, tõstes aeglaselt käe, et Beka pisarad ära pühkida.

Bekah ei hakanud Nate'i takistama, kui too tema pisaraid pühkis. Neiul oli vaja asju mõnda aega seedida. Mida Nate rääkiski? Olid tal tõesti siis Bekah vastu tunded? Võib-olla olid Bekah'l ka, aga tüdruk ei saanud sellest lihtsalt aru. Tal oli lihtsalt Nate'iga algusest peale hea keemia, kuigi nad olid tükk aega sõbrad. "Kas sa selgitaksid siis mulle, mis meie vahel üldse toimub?" palus Bekah nuuksudes. Olid nad siis sõbrad või midagi rohkemat?

Nathaniel kuulis neidise küsimust ning mehel tekkis kerge lootus, et tema ja Beka vahel saab veel kõik korda. "Sa meeldid mulle. Sa tõesti väga väga meeldid mulle ning mul poleks mitte midagi selle vastu, kui me suhtes oleksime," rääkis noormees, vaadates Bekale otsa, hoides naise pead õrnalt oma käte vahel. See oli tõsi. Algselt oli ta võib-olla tõesti võtnud neidist kui mingit mängu, kuid aja jooksul oli see kasvanud millekski suuremaks.

Bekah polnud enam pahane ja ta mõtles, et võiks noormehele isegi võimaluse anda. Samas ta aga ei teadnud, kas ta võib Nathanieli usaldada, sest petmist ei suuda ta taluda. "Ma võiks öelda, et annan sulle võimaluse, aga mul on probleem," rääkis neidis. "Ma ei tea, kas sind usaldada." Rebekah ei teadnud seda, kas Nate oleks valmis ainult talle pühenduma, seega oli ka noormehe usaldamine tema jaoks probleem, eriti veel pärast seda, mis nende kolme vahel juhtus.

Nathaniel kuulas neidist ning noormehe näole tekkis õhkõrn naeratus. "Anna mulle see võimalus ja ma teen kõik, et sa saaksid mind uuesti usaldada ning et mu eelnev naistemehe maine kaoks," rääkis noormees. Ta küll kahtles, kas ta suudab edaspidi kõikidest teistest naistest eemale hoida, kuid noh.. Proovida võis. Ja isegi kui vahest mõni kõrvaleküpe peaks toimuma, siis tuli lihtsalt loota, et keegi sellest haisu ninna ei saa. Kõige vähem siis muidugi isik, kes Gosspi Cornerit kirjutab.

Bekah noogutas. "Olgu, proovime," ütles ta ning kallistas siis kõvasti Nathanieli. Ta püsis kallistuses tükk aega. Hea, soe tunne oli. Õnneks polnud asi nii hull, kui ta paistis, sest kui juhtuski see Olivia-värk, nad ametlikult ju ei käinud. Vähemalt paistis, et kõik saab korda.

Nathanieli huuled kaardusid kergeks naeratuseks ning ta hoidis neidist enda embuses vägagi hea meelega. Vähemalt üks mure vähem. Noormees vaatas Bekale otsa ning silitas oma nimetissõrmega neidise põske, mida mööda enne voolasid pisarad. Nate naeratas kergelt ning vajutas tütarlapse huultele kerge musi.

Ka Bekah tundis end paremini ja Nate'i embuses oli tõeliselt soe. Oli ju ikkagi sügis ning öö oli üsna jahe, eriti veel, kui tuul ka on. Praegu oli Bekah'l igatahes tahtmine koju kamina äärde minna ja juua teed või kuuma kakaod. "Kas sa ei arva, et siin on veidi jahe?" küsis ta ning vaatas Nathanielile sügavalt silma.

Küsimuse peale sai Nathaniel aru, et neidisel oli külm, mistõttu noormees võttis oma jaki seljast ja pani selle Beka õlgadele, jäädes ise dressipluusi väele. "Ma saadan su koju," lausus Nathaniel kerge naeratusega ning pani oma käe Rebekahile ümber, hakates temaga koos neidise kodu poole liikuma. "Mul on hea meel, et sa ikkagi otsustasid siia täna tulla," ütles noormees ning vaatas Bekale otsa. Kui neidist poleks täna siia tulnud, oleksidki nad tõenäoliselt tülli jäänud.