From Eastside to Westside

Liv jälgis, kuidas Nate ta kõrvale istus ja järgmisel hetkel olod mehe huuled neiu omadel. Suudluse lühikesena hoidnud, pani Sienna käed õrnalt nooruki rinnale ja tõmbus pisut eemale. "Kui mõnus see ka oleks, ei ole ma harjunud nii kiiresti liikuma," ütles tüdruk vabandava naeratusega, süda sees pekslemas ja põlved üsna nõrgaks muutunud. Nate meeldis talle, aga Olivial oli varem ainult 1 tõsisem suhe olnud.

Kui Olivia noormehe endast eemale lükkas, ei olnud Nathaniel sugugi üllatunud. "Ma arvasingi seda kui aus olla," lausus noormees kerge naeratusega. Tore uudis oli siise see, et Liv ütles, et see oli nauditav. "Lihtsalt ei suuutnud vastu panna," tõdes Nate seejärel, juues lonksu oma teest, mis oligi vaikselt otsa lõppemas.

Näinud Nathani naeratust, hingas neiu rahulikult välja. Jah, oli raske millelegi sellisele vastu panna, ka Liv ei saanud seda märkimata jätta.Siiski tundis tüdruk end kuti eemaletõukamise tõttu halvasti ja suudles ise enda algatusel Nathanieli. Sel korral tegi Liv seda palju kirglikumalt kui ene, kartes siiski natuke enda kogenematuse pärast.

Nate oli üsnagi valmis olnud, et Olivia palub tal nüüd lahkuda või midagi, kuid selle asemel avastas ta, et tütarlaps suudles teda ise. Noormees oli vägagi meeldivalt üllatunud ning suudles neidist vastu. Nathanieli üks käsi libises ümber Liv'i piha, samal ajal kui teine oli naise paksudes ja pehmetes juustes. Noormees pidi tõdema, et see tutvus oli läinud tunduvalt paremini kui ta oli oodanud.

Olivia ei teadnud, miks ta seda praegu tegi, aga süda kinnitas kiire peksmisega, et suudlus oli õige. Siiski häiris tüdrukut Nathanieli varjamine, kuid tuli järelikult ise pisut uurida. Käed puhkasid noormehe õlgadel ja silmad olid juba ammu laugude taga peidus. Sienna üritas enda sisetunnet vaigistada, mis sosistas, et teguviis on vale.

Nathaniel sättis hetkeks oma käsi ning tõstis seejärel neidise ettevaatlikult omale sülle. Noormees suudles Olivia't õrnalt ning liikus mõne aja pärast huultega neidise kaelani, millele ta suudlusi hakkas laduma. Seejärel otsis Nathaniel enda huultega uuesti Olivia pehmed huuled üles, mida ta suudlema hakkas. Mõne aja pärast noormees eemaldus tütarlapsest, jäädes talle oma tumepruunide silmadega otsa vaatama, näol kerge naeratus. "Polnudki ju nii jube?" küsis Nathaniel seejärel vaikselt, silmade pilk endiselt neidisele suunatud.

Tüdruk tundis, kuidas ta oli ühel hetkel juba noormehe süles. Suudlused kaelal mõjusid väga erutavalt, ta lasi pea kuklasse ning lubas Nathanil enda huultega imesid teha. Saanud varsti uuesti nooruki huultega kokku, oli Liv juba palju ahnem. Varsti pidi siiski see hetk lõppema ja Sienna avas silmad ning jäi Nathanielile otsa vaatama. "Ei olnud," vastas Olivia pearaputusega.

Nathaniel naeratas kergelt ja mängis tütarlapse juustega, vajutades seejärel neidise huultele kerge musi. Noormehe tumedad silmad piidlesid Olivia omi ning Nate'i näol mängles endiselt see õrn naeratus. Nathaniel viskas kiire pilgu kellale ning mees pidi tunnistama, et kell oli juba üllatavalt palju. "Ma arvan, et ma peaksin vist minema hakkama," lausus noormees, vajutades seejärel uuesti kerge musi naise huultele.

Livia naeratas. "Vist küll," nõustus tüdruk, ta oli üsna väsinud, ilmselt käis kiirelt pesus ja puges seejärel enda suure teki sisse ja ronis diivanile magama. Neiu saatis Nathanieli ukseni. "Homme näeme?" küsis Sienna kavala naeratusega.

Nathaniel tõusis diivanilt püsti ja kõndis esikusse, kus ta omale jaki selga viskas ning jalanõud jalga pani. "Homme näeme," kinnitas noormees kerge muigega ning kinkis neidisele veel kerge suudluse enne lahkumist. Nate vaatas Oliviale kerge naeratusega otsa. "Ilusat õhtu jätku," lausus noormees veel ning uksest väljunud ta oligi. Nate tellis endale kiirelt veel takso järgi, millega ta sõitis enda majja Eastside'is.

OT:Lõpp