Rannahooaeg?

Brittany suudlused muutusid nõudlikumaks ning ta istus kaksiratsi Treyle sülle, nii et tema jalad olid ümber mehe puusade. Kähkukaks seal igatahes ei lähe, sellel Brittany veel juhtuda ei lase, kuigi ta tahaks. Ta jätaks vastasel juhul siiski endast äkki vale mulje.

Kui tüdruk nõudlikumaks muutus, muutusid ka noormehe huuled nõudlikumaks. Lisaks huultele hakkasid need ekslema ka Brittany kaelal ja õlanukkidel. Näitsiku päikesest veel kuum nahk oli mehe käte all mõnusalt pehme. Trey justkui õppis näitsiku keha tundma, lastes enda kätel mööda selle kumerusi liikuda.

Brittany sulges silmad ja lasi sellel tundel enda üle hetkeks võimust võtta. Trey erutas teda ning neidis ei suutnud mehele vastu panna. Kui aga õrn kõrbelõhn ninna hakkas tungima, tuli mõistus justkui koju ning Brit tõmbus vastu tahtmist Treyst eemale. ,,Pizza, see läheb kõrbema," ütles ta.

"Pizza ei ole siin vist ainuke, mis kõrbema läheb," lausus Trey naerdes, libistades Brittany enda sülest maha. Asetanud käe tüdruku põlvele, tõusis mees diivanilt püsti. Ta jalutas kööki ning võttis pizza ahjust välja. See lõhnas väga hästi. Nämma. Trey lõikas pizza parajateks tükkideks ning asetas need siis taldrikule. Võtnud külmikust ka mahlapaki, jalutas ta elutuppa, asetades toiduvärgid lauale. Korraks veel kööki ja siis koos klaasidega tagasi. Trey istus viimaks tagasi diivanile ning lülitas filmi käima.

Brittany istus samuti diivanile ning puges kohe Trey kaissu, toetades oma pea mehe rinnale ja võttes endale taldrikult tüki pizzat, mida neidis kohe õrnalt näkitsema asus. Vedas, et see päris ära ei kõrbenud.

Trey sulges enda ühe käe ümber Brittany ja teisse võttis ühe pizzatüki, mida sööma hakkas. Tema sinised silmad, mis olid hetkeks Brittanyle peatuma jäänud, liikusid nüüd ekraanile. Trey oli küll seda filmi juba korra või kaks vaadanud, aga ega uuesti vaatamine mööda külge alla ei jookse.

Brittany silmad olid samuti ekraanil, kuid neiu nautis pizzat mugides ka Trey lähedust. Tema seda filmi näinud ei olnud, kuid kuulnud oli sellest palju ja nii otsustas ka Brit, et vaatab selle filmi kunagi ära. Nüüd oli selleks hea võimalus.

Tükk tüki järel vähenes pizza ja iga minutiga jõudsid nad filmi lõpule lähemale. Kui lõpuks see 100minutit läbi sai, oli mehe kõht täis ja meeleolu päris hea. Kena tüdruk oli tal ka siin käe alla olemas. Mida veel elult tahta? Joonud klaasi tühjaks, kuhu ta poole filmi ajal endale mahla oli valanud, viis ta enda sinised silmad ekraanilt Brittanyle.

Brittany näole ilmus naeratus ning ta pani oma käed Trey näole. ,,Sinuga võikski siia jääda," lausus tüdruk unelevalt, vaadates samal ajal Treyle silma. Mis kell üldse oli? Varsti peaks vist ikkagi koju minema.

"Kohe nii väga meeldis või," muigas mees, kui Brittany enda käed tema näole pani ja mehele otsa vaatas. "Aga, kas kuskil ei ole mitte öeldud, et palju head korraga ei ole kasulik," lausus Trey targalt, lükates vaba käega ühe pruuni juuksesalgu Brittany näo eest ära, vajutades siis tema huultele ühe suudluse.

,,Ma olen seda kuulnud," vastas Brittany. ,,See on nagu see suhkrujutt, et kui liiga palju suhkrut korraga süüa, võib suhkruhaigeks jääda." Deem, tüdruk ju tahtis Treyga koos olla...nagu paar, olgugi et nad alles kohtusid.

"Täpselt," lausus mees, "su vanemad on sind korralikult õpetanud." Mehe suule ilmus korralik muie, kui ta Brittanyle otsa vaatas. Tüdruk oli täitsa armsake ju, täitsa nukunäoga teine. Ja iseloomu oli ka, jaaa. Ei lasnudki asjadel kohe esimesel korral lõpuni minna nagu enamus tüdrukuid. Noh, eks ta ole neist noorem ka. Tavaliselt Trey siiski äsja gümnaasiumi lõpetajatega ei tegele.

Kui Trey ei tegele tavaliselt gümnaasiumilõpetajatega, siis Brittany juures pidi teda ometi miski köita, et nad juba niimoodi olid. Võib-olla oligi lihtsalt asi selles, et nende kahe vahel oli niivõrd hea keemia, aga kes teab. ,,Ma peaksin varsti koju minema," lausus tüdruk pilku hetkeks aknast välja heites.

"Varsti nagu mõne minuti pärast? Mõne tunni pärast?" vaatas Trey näitsikule küsivalt otsa. Aga noh, kui peab minema ega siis midagi teha ei ole. Ilmselt elab näitsik veel enda vanemate katuse alla. "Kas sa tahad, et ma sind saadaksin või lähed üksi või tahad, et ma sulle takso kutsuks?" esitas mees veel küsimusi.

,,Sul on kohustus mind kodu ukseni saata ja ma arvan, et ma hakkan alles tunni aja pärast minema," vastas Brittany Trey küsimusele. Ta ei tahtnudki enam üksi liikuda, eriti Westside'is pärast seda, mis temaga mõni aeg tagasi juhtunud oli ja tänu millele Brittany mõnda aega mälukaotuse all kannatas.