Rannahooaeg?

Kuna ilmad olid eriti päikeselised ja soojad, ei tahtnud ka Brittany enam koduseinte vahel passida. Nüüd oli ju kool lõpetatud ning enne sügisel NYU-sse õppima asumist tahtis neidis veeta suvekuud siiski Tree Hillis. Kuna oli palav, läks neiu randa ning istus tekile, mille ta liivale asetas.

Outfit: 2.bp.blogspot.com/-ocrQFDxydP4/TqbZgxMqbKI/AAAAAAAADV4/DL2Efpk0MEk/s640/Nina+Dobrev+Bikini+%25283%2529.jpg

OT: Ja see läheb siis Treyle.

Trey jalutas koos enda koera Bossiga mööda randa, visates bokserile lendavattaldrikut, mille too ilma raskusteta juba õhust kinni püüdis, teenides sellega peremehelt mõned patsutused ja kiidusõnad. Mees jalutas mööda liiva edasi, koer uhkelt kõrval sörkimas. Tal ei olnud rihma küljes, sest Trey oli temaga korralikult vaeva näinud ja teda õpetanud. Seega viisakas koer. Haaranud tema käest lendavataldriku, viskas Jeromy selle taas lendu, aga tuule iil oli vahepeal enda suunda muutnud ja lendas nüüd enda trajektorilt eemale. Seega kui Boss taldrikule õhku järgi lendas, maandus ta kenasti Brittany kõrvale liivale, jäädes teda huvitatult vaatama. Lasnud taldriku enda suust lahti, hakkas koer hoopis tüdrukut nuusutama. Leidis endale palju parema huviobjekti. Trey vaatas seda kõike eemalt ning naeris, liikudes vaikselt tüdrukule lähemale. Tundnud temas ära Brittany, keda ta kohtas Tree Hill High lõpupeol, jäi ta teki juurde seisma. "Ma ei uskunud, et me nii ruttu jälle kokku juhtume," sõnas Jeromy naeratades, kutsudes koera tüdrukust eemale.

Brittany näole ilmus samuti naeratus ning tüdruk võttis kätte päikesekreemi pudeli, et end sisse määrida. ,,Nojah, ma arvasin ka, et ma ei näe sind enam kunagi, aga võta näpust," sõnas neiu Trey lause peale. Sügisest muutub ju kõik ning ilmselt asub Brit New Yorki elama.

"Tree Hill on nii väike koht, et siin sellise asja peale küll loota ei saa, et sa inimest enam kunagi ei näe," lausus Trey õrnalt muiates ja tüdrukut silmitsedes. Täitsa kenakene teine. Sõnagi lausumata istus mees teki otsale ning pani ka koera sinna samma enda kõrvale lamama, kes niigi lõõtsutas sellest palavast päevast. "Nii et naudid nüüd suve ja vabadust," lausus mees, pöörates enda pea ookeanilt tüdrukule.

,,Jah," vastas Brittany ning pihustas oma kehale päikesekreemi, mida ta siis õrnalt nahale masseerima hakkas. ,,Viimased kuud, mis ma siin veel olla saan, tuleb nautida," seletas neidis. ,,Sügisest ma lähen juba New Yorki ära."

"Jajah...sa rääkisid mulle," meenus mehele ning ta noogutas aeglaselt, "nii et sind tõmbavad siis need suurlinna tuled, jah?" muigas mees, vaadates Brittanyle otsa. Eks enamus noortest tahtsid siit väikesest linnakesest jalga lasta. Vähemalt nooremana küll. Vanemana saadakse alles aru, et ega väikelinnas elamine ei olegi nii halb. "Ja mida sa siis õppima lähed, selleni me vist eelmine kord ei jõudnud," uuris Trey, silitades ühe käega koera enda kõrval.

,,Mul ei ole muud valikut, sest Tree Hill ja New York on teineteisest nii kaugel," vastas Brittany. ,,Ma sain ühte parimasse ülikooli sisse ja see aitab mul oma unistust täita. Ma tahan õendust õppida, et hoolitseda inimeste eest ja aidata neid, kes seda vajavad. See on minu meelest nii ilus amet," seletas neidis ning istus Treyle lähemale, hakates ise ka mehe koera sügama.

"Jamh, seda nad on," noogutas Trey, "ma ise õppisin siin samas Wilmingtoni Ülikoolis ja ma ei saaks öelda, et ma sealt nüüd halvema hariduse sain, kui kusagilt Ivy League ülikoolist," lausus mees, kuid ta siiski austas Brittany otsust suurlinna minna. Mehe silmad liikusid tagasi ookeanile, kus ta silmitses pikalt laineharjal püsivaid surfareid. "Kavatsed pärast lõpetamist siis tagasi tulla?" uuris mees.

,,Kindlasti," vastas Brittany ning silitas Bossi, kes Trey kõrval istus. ,,Ma hakkan siinseid inimesi ilmselt väga igatsema, kuigi ühe sõbraga ma saan rohkem koos olla, sest ta õpib ka NYU-s," seletas neidis.

"Seega võib sind siis mõne aasta pärast Tree Hilli haiglas töötamas näha, mis?" küsis Trey, muiates ühe suu poolega, tõstes enda silmad Brittanyle. "See on kindlasti tore, kui sul on juba ees tuttavaid. Ega esimesed nädalad ülikoolis võivad päris õudsad olla," muigas mees, avaldades oma arvamust. Sa pead korraga õppima selgeks, et keegi ei ütle sulle enam, mida ja kuna sa tegema pead. Sa pead ise kõikide enda asjadega hakkama saama ja kedagi ei huvita sinu probleemid. Kui hakkama ei saa, siis lendad välja lihtsalt.

,,Jah, võimalik," vastas Brittany. ,,Võib-olla juba varemgi, kui praktikaks läheb." Eks näis, milliseks see elu New Yorgis üldse kujuneb. Hea on muidugi see, et Brittanyl on Samuel, kellega ta samas ülikoolis käib. Nii on igatahes natuke lõbusam.

"Väga kena, siis ma tean, kelle poole pöörduda kui minuga midagi juhtuma peaks," sõnas Trey muiates, jälgides neidu, kes tema kõrval tekil istus. "Noh, kes teab. Võibolla kui ühel päeval enda filmikirjutamisega ühele poole saan, siis võtan ka enda kaks asja ja kobin sinna suurde õuna," lausus mees õlgu kehitades. Hetkel oli ta igastahes täielikus loomingukriisis. Ta ole juba nädalaid midagi paberile kirja saanud. Eks näeb, mis sellest filmist üldse saama hakkab.

,,Ja mida sina seal siis teeksid?" uuris Brittany. Neiule oli endiselt mõistmatu see, miks inimesed Tree Hillist jäädavalt tahavad lahkuda. Ülikool on üks asi, aga mis siis teisi tõmbab? ,,Noh, kui filmi valmis saad, võid mind peaossa panna," lausus tüdruk muiates.

"No, seal on ikka filmitööstuse suhtes palju rohkem võimalusi läbi löömiseks...või siis muidugi Hollywoodis," sõnas Trey, "aga see ei tähenda, et ma ei võiks siia endale siiski väikest korterit jätta," lausus mees. Ta ei ole küll siin terve enda elu elanud, aga siiski peab ta seda enda koduks. "Jätan meelde. Ära siis ära ehmata, kui ma sinuga selles osas ühendust võtan," muigas mees hakates õrnalt naerma.

,,Ei ehmata," ütles Brittany. ,,Tegelikult mulle täitsa meeldiks sinuga ka edaspidi suhelda," lausus neiu siiralt ning saatis Treyle ühe särava naeratuse. Tore inimene oli tegelikult.