Midnight with Art!

Spring Street Galerii kolm saali olid täidetud imeliste fotode ja maalidega. Kõik nad keskendusi ööle. Öised linnad, öine loodus, öine elu. Kõik, mis oli seotud ööga, olles ühtaegu veetlev ja müstiline. Näituse autoriteks olid abikaasad, kes on küll prantslased, aga nad on lugematu arv kordi maailmas ringi reisinud, et tegeleda just nimelt kunstiga. Maalide autoriks on naine ja fotode autoriks mees. Esimene saal on tulvil öiseid fotosi, teine saal on tulvil müstilisi maale ja kolmandas on välja pandud suupisted ja erinevad veinid, mida on võimalik maitsta. Lisaks sellele saadab üritust mõnus jazz bänd, mis loob eriti mõnusa Pariisi õhtu mulje. Kuna täna on näituse avamine, siis olid abikaasad otsustanud selle meeldejäävaks teha just sellega, et näitus algab täpselt keskööl ja ruumides ei põle mitte seinalambid, vaid piltide juurde asetatud seinalambid. Nii on kogu Galerii hubaselt valgustatud. Näitusel on võimalik ka osta või kinni panna maale või fotosi, mida saab välja osta pärast näituse lõppemist. Näitus kestab Tree Hillis nädal aega, kuid teistel päevadel on see avatud vaid päeval.

OT: Kõikidele 'vanuritele'

''Mul on lubatud kogu õhtu toriseda, et mulle ei meeldi see üritus eksole.'' Suunas mees oma silmad Nessale, kes kenasti ta käevangus oli. Ilmselgelt olid nad jala kohale ilmunud, sest Scott lihtsalt armastas rohkem jala liikuda, ning öösel jalutamine oli ilmselt ka natuke romantiline. ''Ja hiljem ka veel,'' viis ta silmad tähistaevasse, mis neile kenasti vastu sätendas. Vaba käe viigipükste taskusse surunud hingas ta välja, ning viis silmad galerii suunas, kus ilmselt äsja uksed olid avatud, sest rahvast sinna sisse vooris.

Vanessa kõndis Scoti käevangus ning vangutas vaid mehe sõnade peale kergelt muiates enda pead. "Kuule," protestis naine, "sa oleksid võinud ju täiesti vabalt ka koju jääda ja ma oleksin üksi siia tulnud. Küll ma oleks kellegi teise endale kaaslaseks leidnud. Pealegi...ongi aeg natuke su kultuurilist poolt ka täiendada," lausus Ness muiates, viies enda pruunid silmad Scotlerile. Kas see oli siis mehele tõesti nii suureks piinaks? "Sulle lohutuseks - see ei kesta väga kaua," sõnas ta viimaks pisut lohutavalt. Kaua nad ikka neid pilte vaatavad.

Outfit.

Jacklyn astus Simoni ees galeriisse sisse. See, kuidas hoone oli seest nii öiseks muudetud oli naisele vägagi meelt mööda. Alguses oli ta seda hulluseks pidanud, et keskööl kuskile kunstinäitusele minna, aga Simon oli suutnud teda ümber veenda. Seega siin ta oli ja ta ei kahetsenud enda otsust. Charley oli läinud enda lasteaia sõbranna sünnipäevale, mis toimus kuskil kaugemal rantšos ja kestis seega kaks päeva, mis andis Jacky'le suurepärase võimaluse Simoniga koos olla. Pärast seda, kui nad klubis kokku said, on nad aeg-ajalt ikka ja jälle kokku saanud, vaadanud kinos mõnda filmi, käinud niisama jalutamas, külastanud teineteist kodus, käinud rannas ja korra käisid nad isegi lõbustuspargis. Siiani olid nende suhted püsinud sõprustasemel, kuigi Jacklyn teadis väga hästi, et tema tunded mehe vastu ei ole ainult sõbrasuhted. Ka Charley on hakanud Simonit võtma kui enda head sõpra. Seega on nad saanud aega veeta ka kolmekesi koos. Täna oli aga Jacklyni ja Simoni õhtu. "Ma pean enda sõnad tagasi võtma. See on väga ilus. Mul on heameel, et sa mind ümber suutsid veenda," lausus naine, viies enda siirad silmad mehele.

Välimus

Ka Tara ja Nathan olid otsustanud kesköisele näitusele tulla, kuigi mees oli alguses arvanud, et see võib naist liialt kurnata, kui ta nii hilja veel jalul on. Aga see probleem sai kiirelt lahendatud, kui Tara enne tulekut mõne tunnise uinaku tegi. Noor abielupaar astus galeriisse sisse ning tervitas tuttavaid, kes samuti kohale olid tulnud. Nate hoidis enda kätt kindlalt naise alaseljal, kui nad saalis edasi hakkasid liikuma. "Ma loodan, et see näitus on vähemalt seda väärt, et me siin keset ööd üleval oleme," muigas Nathan, silmad kinnitumas esimesele fotole.

Scott hingas vaikselt sisse, ning kinnitas oma silmad sisenevatele paarikestele. ''Oleksin koju jäänud ja oma rivaalidele võimaluse andnud? Jääb ära, pealegi - sinuga koos on ka ballett talutav.'' Tõi mees kiire võrdluse, ning juba nad olidki sees. Scott noogutas vaid tuttavatele, ning otsustas, et hiljem veini juues on ka võimalik teistega vestelda. ''Pealegi, ehk saame siit mõne ilusa maali või pildi oma tulevasse kodusse soetada.'' Naeratas ta kiirelt, kui silmadega pilte uurima hakkas.

Rivaalidele võimaluse andmise koha pealt naine vaid vaikis. Ta oli ju ometigi valinud Scoti ja ta enda ellu tagasi võtnud. Kas mees võis tõesti arvata, et teistel on siin veel mingit võimalust? Vanessa viipas Tarale ja Nathanile ning otsustas nendega hiljem natuke juttu ajada. Praegu aga sammus ta Scotleri kõrval edasi. "Nii, et meil on juba 'tulevase kodu' plaanid peas?" küsis Nessa õrna naeratusega, vaadates korvpallurile otsa.

Naine muigas mehe sõnade peale. "Ega me kohe mingid penskarid ole, kes keskööl ei või kuskil käia, ära muretse nii palju, I'm fine," oli naine kindel. Ta naeratas tuttavatele ja tervitas neid. Seejärel püüdis naise pilku üks laimiroheline ja šokolaadipruun maal, mis oli üpris sürrealistlik.

Välimus

"Kaugel see pensiongi enam on," lausus Nathan lõbusalt, hoides enda pilku enda imeilusal noorel abikaasal, kes ootas nende esimesi lapsi. "Eks ma üritan siis vähem muretseda," lubas mees, jäädes viimaks seisma maali juures, mis naisele huvi pakkus. See oli iseenesest päris huvitav. Lasnud enda käel Tara alaseljalt alla vajuda, võttis ta hoopis naise käe endale pihku. Nii oli mugavam.

"Nojah, nii 50 aastat," muigas naine. "Pool sajandit...Pikk aeg," arvas Tara. Ta põimis enda sõrmed mehe omadega ja jälgis maali. "Mis sa arvad, mida siin kujutatud on?" küsis naine. Allkiri oli lihtsalt "Unenägu", kuid Tara oli juba leidnud pintslitõmmete seast justkui ühe koera.

Jamh, pool sajandit on tõesti pikk aeg. "Ma arvan, et kellegil on siin lihtsalt värvid pildi peale kukkunud," lausus Nathan alguses kerge turtsatusega, hoides siiski enda häält vaiksemalt, et mitte teisi häirida. "Okey, oota ma kohe ütlen," lausus Nate, astudes mõned sammud taha poole, kuid just parajalt nii vähe, et ta ei peaks Tara käest lahti laskma. "Nooo....mingi nurga alt meenutab see mulle elevanti või siis....äkki hoopis karu?" pakkus Nate. No, kunst ei ole tõesti talle. Eriti sellised maalid, mis ei kujuta midagi otsest.

Tracey astus galeriisse täiesti üksinda. Ta oli alati üksinda hakkama saanud. Ei vajanud ta endale meest kõrvale, et end paremini tunda. Samuti ei kandnud ta kleiti nagu kõik teised vaid kitsaid musti teksasi ja lohvakat pluuset. Ja tema tumepruunid juuksed oli tavalises kõrges hobusesabas. Trace viipas paarile tuttavale ning jalutas siis näitust vaatama, peatudes iga pildi ja foto juures mõneks hetkeks. Paar pilti jäid talle isegi silma, mis sobiksid võibolla tema korterisse.

Välimus

Scott naeratas laialt mööduvatele inimestele, ning sunas seejärel oma tähelepanu tagasi neidisele oma käevangus. ''Muidugi, me peame ju seda kujundama ka mingi hetk hakkama.'' Vastas ta täiesti ausalt. Scotleril olid juba isegi pulmad plaanis, sest iga naisterahvas tahtis ju kunagi abielluda eksole, ning Scott kavatses Nessa soovid kõik viimseni täita. ''Või sa ei kavatsegi minuga maja jagama hakata?'' Kortsutas mees muiates oma kulmi.

"Mingi hetk võibolla tõesti, aga ma arvan, et me ei tohiks sellega kiirustada," sõnas Vanessa. Ta alles harjus sellega, et ta jälle Scotiga koos on. Muidugi tahtis ka Nessa kunagi pulmi nagu enamus naisi, aga antud hetkel olid need mõtted veel kusagil tulevikus. "Kavatsen ikka, ära selle pärast muretse," lausus Ness naeratades. Enda sõnade kinnituseks vajutas ta mehe huultele ühe õrna suudluse.

Muidugi kiirustan, ''miks me peame maha magama oma parima aja - nooruse. Teha seda kõike noorelt ja siis võid sa mind paikseks sundida.'' Teatas mees äärmise rutuga, kui ta peatati suudlusega. Nojah, võib ka nii eksole. Käe naise alaseljale asetades peatusid ta silmad ühel fotol. ''See sobiks vannituppa, sa ei leia?''