Future is in my hands

Kell oli mõni minut kümme läbi, kuid väljas oli veel valge. Suvi oli siiski tulekul. Sayer istus maja ees trepil. Ta oli peale trenni kohe tööle läinud, jõudes alles nüüd koju, ja tema üllatuseks ootasid teda köögilaua peal kolm ümbriku, mille sees oli tema tulevik. Alguses oli poiss neist lihtsalt mööda vaadanud ja enda kõhu täis söönud. Alles siis silmitses ta neid lähemalt. Igal ümbrikul oli peal erineva ülikooli logo - University of Cincinnati, University of Michigan ja Syracuse University. Neist viimane oli Say enda soov. Michigan oli rohkem varuna, kuigi ta kuulis, et Sierra oli ka sinna kandideerinud. Äkki saavad koos ülikooli minna? Aga seda kõik ei olnud mõtet arutada ennem, kui tulemused on teada. Siin ta siis istus - maja ees trepil, kuid ümbrikud olid endiselt suletud, lebades tema kõrval astme peal.

OT: Jes

Jessiele oli kuskilt Sayeri jutust meelde jäänud, et täna saab Say teada oma ülikoolitulemused. Vaatamata sellele, et keskkool on ametlikult lõpetamata, saavad Seniorid teada, kas nad on ülikooli vastu võetud. Jes pole sellest siiani aru saanud, mille järgi õpilasi sisse võtavad. Eksamitulemused just nagu ei mängikski mingit rolli. Jessica, keda hirmsati huvitas, millistesse koolidesse Say sisse sai, ootas tükk aega pärast trenni koolimaja ees. Ta teadis, et Sayer on ammu ära läinud ja tööltki peaks ta nüüdseks juba vaba olema. Siiski ootas Jes koolimaja ees. Oma poisssõbra ema nähes, tütarlaps naeratas. Selle proua pärast ta veel koolimaja ees oligi.

Pärast väikest poeretke koos proua Tremblayga, saabusid nad kahekesi Westside'ile. Nähes Sayd trepil istumas, oli Jes päris üllatunud. Jessie polnud ainus, kellele jäi mulje, et Say on nukker. "Hei," lausus Jes oma tavapärase vaikse häälega, milles kergelt küsiv toon oli.

Kui kaks Sayeri lemmikinimest mööda jalgrada trepi poole liikusid, tõstis Sayer enda pilgu ketsininadelt ning vaatas neid, saates neile õrna naeratuse. Võibolla oli see tõesti nukker, sest samal hetkel läbis tema pead mõte, et järgmine aasta näeb ta neid mõlemaid nii harva. Kui ta muidugi üldse kuskile sisse saab. Ükskõik, milline on vastus nendes kolmes ümbrikus, see muudab tema elu. Ja seda on lihtsalt nii raske endale teadvustada. Rufus tõusis püsti ning haaras ümbrikud endaga kaasa. "Hei," vastas noormees ning kallistas Jessicat, jättes pärast selle lõpetamist enda käe ümber tüdruku. Claire, kes märkas, et ümbrikud on endiselt kinni, otsustas noored oma pead jätta, kadudes pärast paari sõnavahetust majja. "Ma sain enda tulemused, aga ma ei tahtnud neid ilma sinuta lahti teha," lausus Rufus, vaadates Jessicale otsa, "mul on tunne, et see on reaalselt esimene kord, kui ma midagi kardan. Hetkel tundub isegi teadmatus parem," muigas noormees kergelt.

Ahsoo, Sayer ei teagi veel, et kas ja kuhu ta sisse sai. Jessie oli kindel, et kui tema oleks hetkel Sayeri asemel, siis need ümbrikud oleksid ammu lahti rebitud ja vastavalt sisule, ta kas kilkaks ringi nagu viimane napakas või tönniks nagu kommist ilma jäänud väike laps. "Üle pika aja üks suurim muutus ootab sind ilmselt ees," lausus Jessie. Seda, et ta mitte kuhugi sisse ei saanud, Say ilmselt ei kartnud. Ta on siiski ise ka teadlik sellest, et teda ajudega õnnistatud on. Aga mida ta täpselt kartis? Tõesti seda muutust? Eks ta ole pisut hirmutav küll, aga sellega harjub ruttu. Kuigi Jessica uudishimu oli suur, ei hakanud ta Sayd tagant surkima, et ta juba ümbrikud avaks. Las ta teeb seda siis, kui talle sobib.

Ilmselt ei teadnud Sayer ise ka täitsa täpselt, mida ta kartis. Võibolla seda, et iga ümbrik sisaldab eitavat vastust ja sellisel juhul ei oleks tal õrna aimugi, mida enda eluga edasi teha. Elu lõpuni vist nagu GPB'sse baarmen'iks ka ei jääks. "Jamh, selles suhtes on sul õigus," noogutas Rufus. Istunud trepile tagasi, asetas ta kolm ümbrikut enda ette maha, võttes kõige pealt kätte Cincinnati ülikooli tulemuse. "Mul on tunne, et ma vajasingi sind siia, et neid lahti teha," lausus Say ja surus tüdruku huultele õrna suudluse. Silmitsenud veel hetke ümbrikut, oli kuulda kerget krabinat ja Sayer käes lebas kiri. Teinud selle lahti, lasi ta silmadega üle ridade. Crap. "Try again next year blababla....." See ümbrik lendas murule tagasi. Võtnud järgmisena Michigani, noogutas ta kergelt, kui oli kirja läbi lugenud. "Noh, varus kaheksas olla ei ole just eriti kindel," kehitas Roof õlgu ja võttis siis kätte Syracuse kirja kätte. See oli see, kuhu ta tahtis minna. Aga kui ta ei saanud sisse isegi Michigani ja Cincinnatisse, siis miks ta peaks sinna sisse saama? Samas arhitektuuriga juba on nii, et kas komisjonile meeldib su kunstistiil või ei. Tüdinud ohkega rebis ta ka viimase ümbriku lahti. Vaikides luges ta viimast kirja, ennem kui tüdrukule otsa vaatas. "Ma sain sisse.....aga ilma stipendiumita, mis on sama hea kui ma ei olekski sisse saanud," turtsatas Rufus, "nad pakuvad mulle võimalust saada korvpalli stipendium. Nende värbaja tuleb meie järgmist mängu vaatama," andis Roof kõik teabe Jessicale edasi. Korjanud kõik ümbrikut jälle enda kätte hunnikusse, raputas ta enda pead ning suunas pilgu teisel pool teed olevale majale nagu oleks see maailma kõige huvitavam hoone.

Esimese kahe kirja sisu Jessiet ei huvitanud. Tema tahtis, et Sayer saaks sisse sinna kooli, kuhu ta ise tegelikult minna tahab. Kuigi Say ei saanud sisse Cincinnati ega põhimõtteliselt ka Michigani, ei olnud Jes arvamusel, et ta ei peaks Syracuse'i saama. Jessica ei lausunud ühtegi sõna ega näidanud välja vähimatki emotsiooni, kuni sayer ümbrikuid avas. Kui Sayer viimases ümbrikus olevat kirja luges, tundis Jes, kuidas ta uudishimust põleb. Saades teada kirja sisu, oli tüdruk sama tuim nagu enne. "Mismõttes nagu ei olekski?" lausus Jessie, saades pihta, mida stipendiumi mittesaamini Sayeri jaoks tähendas. "Sa lähed sinna ja näitad oma sealsete õpitulemustega, et oled stippi väärt," lausus Jes nagu oleks see maailma kõige lihtsam asi. Peaasi, et Sayer nüüd sellepärast Cyracuse'i minemata ei jäta. "Kuuuuule," venitas Jes, astudes Sayeri ette. Ta põimis oma käed ümber kõige-kõigema poisssõbra ning vaatas talle otsa:"milleiganes põhjal nad ka sinus piisavat potentsiaali ei näe, nad veel kahetsevad, et silmad kinni avaldusi lugesid." Täpselt nii palju usku Jessical Sayerisse oligi. Kutt on nii palju läbi elanud ja käib ikka püstipäi - tal on eesmärk ja ta jõuab selleni. Tasakesi, aga jõuab ning Jes on toeks nii kuidas suudab.

"Sest mul ei ole just taga taskust mitukümment tuhandet dollarit võtta," lausus Sayer. Muidugi oli tal mingisugune ülikoolikonto nagu enamustel Ameerika keskkooli lõpetajatel, aga see ei olnud nii suur, et ta saaks maksta kogu kooli eest. "Tjah, oleks see vaid nii lihtne," turtsatas Rufus. Hetkel oli tal küll tunne, et kes iganes tema elu ka sealt ülevalt poolt ei juhi, tal on kindel plaan tema elu võimalikult raskeks teha. Vähemalt oli ta piisavalt lahke, et anda talle üks inimene, kellest kinni hoida. Kui Jessie enda käed ümber poisi põimis, tega ka Roof seda sama. Tüdruku sõnad suutsid noormehe näole tuua õrna naeratuse. "Mida ma küll ilma sinuta teeksin," raputas Say aeglaselt enda pead. Teadmine, et keegi sinusse usub, on alati hea motivaator ja tekitab ka parema enesetunde. Kuigi vahel leidis küll Sayer end mõtlemas selle üle, mida Jes küll temas näeb.

Mitukümmend tuhat dollarit. Seda on...palju. Jessie jaoks niivõrd-kuivõrd. Tema jaoks ei oleks selle summa kokkukraapimine eriline nõiakunst. Ega Sayeril just kerge ei ole, jah. Jes oleks hea meelega kogu oma pangakonto Sayerile üle kandnud, sest see on vähim, mida ta saab teha, et Say kunagi arhitektipaberid kätte saaks ja siis kogu oma ülejäänud elu joonlaudade ja harilike pliiatsitega mässaks. Ahsoo, jaa, tänapäeval käivad kõik asjad läbi arvuti, ka joonestamine. Aga ta ei saa seda teha, sest esiteks - nii suuri ülekandeid ei saa ta teha- ja teiseks - see oleks tõesti viimane õlekõrs, mida Say on nõus kasutama. "Ilmselt oleksid endiselt Alexiga koos," muigas Jessie. Vaevalt Jes ainus on, kes Sayerisse usub. Et mida Jes Says näeb? Nagu Jessica oleks ainus, kes Sayerist täiesti vaimustuses on. "Ühesõnaga," alustas Jes,"sa kinnitad oma koha sinna ülikooli ära ja ei mõtle sellele enne, kui keskkooliga kõik on." Pärast lõpetamist lähevad nad roadtripile ja pärast seda on neil piisavalt aega, et mõelda sellele, kuidas Sayer õpingute eest makstud saab.

"Jah, väike kuri Jessica tuli ja ajas minu pea täiesti sassi," vastas noormees lõbusa muigega. Loodetavasti ei olnud tüdrukul selle Alexi kohta käiva lausel mingi muu tagamõte veel lisaks. See, mis oli Lexiga, see on igastahes läbi ja Rufus ei saakski enam õnnelikum olla, et tal Jessie-sugune tüdruk on. "Hetkel tundub koha kinni panemine hea mõttena, kuigi võibolla on kuskil keegi, kellel on raha olemas ja kes väärib seda kohta sama palju kui minagi. Sest kui ma sügisel koha ära ütlen, siis jääb see koht lihtsalt tühjaks, sest selleks ajaks on inimesed ammu enda ülikooli valikud ära teinud. Ja kas sa tõesti arvad, et ma olen võimeline sellele mitte mõtlema?" küsis Rufus.

Jessicale meeldiks mõelda sellest pigem kui teost, mis avas Sayeri silmad, aga kui Say seda nii ei näe, siis tuleb Jessiel ainult leppida ja rõõmus olla, et Sayer oma valikut tehes siiski tema kasuks otsustas. Ta ei jäänud Alexist ilma ega midagi - nad lihtsalt ei suudle enam. "Teoreetiliselt on sinul ka raha olemas," lausus Jessica poisile silma vaadates. Sayer teab seda, aga tema tahe kõrvalise abita hakkama saada. Ilmselt oleks Sayeril Jessicalt raha vastu võtmine vähemraskem, kui tegemist oleks Jessie enda dollarite, mitte tüdruku vanemate omaga. Jes vajutas noormehe huultele magusa musi. "Palun ära jäta sinna minemast lihtsalt seetõttu, et sina ei ole see, kellel on võimalik selle eest maksta," palus Jes,"mitte, et ma tahaks, et ma sind harva näeks, vaid sellepärast, et seda on sinu silmist näha, et sa ei taha seda võimalust kasutamata jätta."

Jessica jäi Sayerile kohe silma, kui nad esimest korda GPB's rääkima hakkasid. Poiss oli temas kohe näinud midagi, mida ta teistes tüdrukutes ei olnud varem kohanud. Kuid siiski oli ta vahepeal olnud Lizzie ja Alexiga. Võibolla oli see vajalik selleks, et ta näeks, kes on tema jaoks see õige. Nagu aeg on näidnud, siis on Jessie siiski see, kellega Rufus kokku on loodud. Tüdruku lause peale kergitas Roof alguses enda kulme, kuid kui aru sai, mida Jes silmas peab, raputas ta kohe enda pead, "ma ei võtaks mitte kunagi sinult seda raha vastu. See võimalus unusta ära," lausus Say koheselt, saades hetk hiljem ühe magusa suudluse osaliseks. "Ma ei tahagi. Ma olen New Yorgis õppimisest juba vähemalt kolm viimast aastat unistanud," sõnas noormees tasaselt, toetades enda otsmiku vastu Jessie oma.

Ära unustada. Noooh, see on samasugune üritamine nagu Sayeril mittemõtlemine selle peale, et tal pole raha, et seal ülikoolis stipendiumita sees püsida. "Siis palun ära keela mul sind sinu unistuse täitumisel aidata," palus Jessie tasasel häälel,"mina siiski unistan sellest, et kunagi on mu koduks sinu välja mõeldud maja, mille projekt on sinu joonestatud." Jessica naeratas. "Say, see ei ole ainult sinu unistus," lausus Jes, kes tahtis Sayeri õpingutest omamoodi kasu lõigata. On erilist vahet, et kas ta käib suure summa välja selle jaoks, et Sayeri õpingute eest maksta või maksab kunagi kellegi teise joonestatud porjekti eest? On eriline vahe - Sayeri unistus ei tohi täitumata jääda. Ta on seda väärt.

Sayer sulges enda silmad ning kuulas vaikides, mida Jessical öelda oli. Ta avas need hallikasrohelised silmad alles siis, kui tüdruk mainis, et tahab elada tema joonestatud majas. "Sa võid saada minu joonestatud maja ka siis, kui mul ei ole taskus Syracuse ülikooli diplomit," lausus noormees õrna muigega. See, kui ta ülikooli ei lähe, ei tähenda seda, et ta ei peaks enam joonistamise ja joonestamisega tegelema. "Ma saan aru, et sa tahad aidata, aga see on midagi, millega ma pean ise hakkama saama. Ma ei kavatse sinu raha kasutada," oli Say kindel. Kui vaja, siis kandideerib järgmine aasta uuesti.

"Ja kui sa ülikooli ei lähe, siis mida sa teed?" küsis Jessie. Tõesti töötab lihtsalt aasta veel GPB's ajades ülikooliks vajalikku summat kokku? Põhimõtteliselt raiskab ühe aasta oma elust? Mõte sellest, et Sayer on Tree Hillis kindlasti veel seni kuni Jessie keskkooli lõpetab, on hea, aga see tundub nii vale. Jessica langetas oma pilgu ja toetas otsaesise Sayeri rinnale. Talle üldse ei meeldinud, et Sayer on valmis loobuma Syracusesse minemist ainult seetõttu, et temas pole grammigi isekust, et Jessie pakkumine vastu võtta.

"Seda, mida praegugi ainult et ilma koolita," lausus Sayer. Samas kes teab, äkki otsib endale kuskil parema töökoha või hakkab vaikselt muusikaga tegelema või aitab Nathanit korvpalli tiimiga. Tegelikult valikuid tal oleks. Aga need tuleksid kõne alla vaid siis, kui tõesti muud võimalust ei ole. "Ükskõik, mis nende paari nädala jooksul juhtub, me saame hakkama. Nii kaua, kui mul oled sina olemas, nii kaua on kõik korras," lausus Rufus, silitades ühe käega tüdruku juukseid ning vajutades tema pealaele hoolitseva suudluse.