Future is in my hands

"Seda ma arvasin," lausus Jessica rohkem iseendale. Tütarlaps ohkas kergelt. "Ma ei kahtlegi selles, et me ühegi olukorraga toime ei tule, lihtsalt ma ei mõista, miks sa oma elu ise keerulisemaks ajad," seletas Jessie,"neid raskeid hetki tuleb nii või naa, miks neid ise juurde tekitada?" Inimesed elavad vaid ühe korra. Jessie meelest peaks selle elu endale võimalikult meeldivaks tegema.

"Usu mind, me ajaksime enda suhte palju keerulisemaks, kui ma sinult selle raha vastu võtaksin," lausus Sayer, vaadates tüdrukule otsa. Võibolla oli asi poisi uhkuses, et ta seda vastu ei tahtnud võtta. Aga võibolla ei tahtnud ta olla Hillide perekonna võlglane. Või kartis ta, et see hakkab nende suhet mõjutama? "Olgu. Teeme nii, et ma lähen kindlasti sügisel ülikooli, aga sinu raha võtan ma vastu alles siis, kui mul tõesti mingit muud võimalust ei ole. Aga, ma kavatsen selle sulle tulevikus tagasi maksta, kui ma peaksin selle summa sinult võtma," sõnas Rufus viimaks, kui oli sügavalt välja hinganud. See oli ilmselt parim kompromiss, millega Say nõus oleks. Pealegi ei olnud vaja, et nad siin raha pärast tülli läheksid.

Mismoodi see keerulisemaks ajab? Võtku Say seda raha kui kingitust. Nii nagu Kanada piletid. "Olgu, aga lepime kokku, et ülikool, kuhu sa lähed, on Syracuse," täpsustas Jessica kompromissi tingimusi. See oli muidugi ainus ülikool, kuhu ta kindlalt sisse sai, aga igaks juhuks on täpsustust vaja. Kui Sayer selle raha hiljem tagasi maksab, siis...noh, pole hullu, küll Jessie selle rahaga midagi niisugust ette võtab, mis neile mõlemale kasulik või muudmoodi tore oleks.

"Kas mul on üldse mõnda teist valikut?" kergitas Sayer küsivalt kulme. Pealegi ta juba ütles, et see on mingit moodi justkui tema unistuseks ja ta läheks sinna heameelega. Hetkel oli Jessica raha kasutamine muidugi viimane võimalus. Tuli veel vanematega rääkida ja siis Nathaniga, juhuks kui peaks saama hoopis korvpalli stipendiumi. Need paar nädalat, mis veel jäänud on. Need panevad paika selle, mis edasi hakkab saama. "Kust te üldse mu emaga niimoodi tulite? Jääd siia?" viis noormees korraga jutu mujale.

Mõnda teist valikut. Nooh, ühe kooliga oli ju see teema, et kui keegi alt hüppab, siis saab sayer koha omale. Nojah, vaevalt Sayer mingi varuvariant olla tahab - ükski korvpallur ei taha mängu ajal pingil olla. Jessica tõstis oma pea, näol lai naeratus. Claire oli tal juba täitsa meelest läinud. "Me käisime poes," teatas Jes,"ma olen nii hale kokk lihtsalt, et tegin su emaga diili." Jes ostab kõik vajaliku ja Claire küpsetab-praeb-keedab, midaiganes.

Eks see ole ikka nii olnud, et see, keda armastatakse ei saa aru, mida kaaslane temas nii erilist näeb. "Kui su tüdruk ja ema diili teevad, ei ole see tavaliselt vist kuigi hea idee," muigas Sayer, "kas ma ka teada saan, mida see diil siis sisaldab," küsis noormees, kallutades õige natukene enda pead ühele küljele viltu. "Ja sa ei vastanud mu küsimusele, kas sa jääd siia," tuletas Rufus tüdrukule tasasel häälel meelde, vaadates talle enda hallikasroheliste silmadega otsa.

See diil igal juhul on hea. "Ma ei pööranud sellele väga tähelepanu sellele, mida su ema ostukorvi ladus, aga sellest kraamist peaks tulema...umm, mingi kook," rääkis Jessica, suutmata meelde tuletada, mis selle koogi nimi oli,"ühesõnaga, kui see sulle ei meeldi, siis on kaks võimalust - su ema keeras midagi nässu selle tegemise ajal, mis on vähetõenäoline, või ta mäletas su lemmikkooki valesti, milles ma ka kahtlen." Mis sinnajäämisesse puutus, siis.."Täna ei jää," vastas Jessica. Ta tahtis jääda, aga ta tahtis ka klassi ära lõpetada,"ma pean hommikuks neli referaati ja ühe raamatuanalüüsi kirjutama." Haiglas oli rahulik olla küll, aga elu läks edasi ja sel ajal, kui Jes haiglalinade vahel magas, tegid teised koolis kontrolltöösid. Jessie kauples õpsidelt nende järgi vastamise asemel mõned lihtsamad tööd, sest pähetuupimine polnud praegu miski, mida ta teha tahaks, seda enam, et uued arvestustööd tulid ka peale. Kooliaasta lõpp on nõme aeg.

"Okey, sellist diili võiksite te isegi tihemini teha," lausus Sayer naeratades. Tore oli, et tema ema ja Jessica nüüd juba omavahel läbi said, sest alguses ei olnud Claire'i arvamus tüdrukust just kuigi kõrge. Kui tüdruk ütles, et ta ei jää ööseks, manas poiss hetkeks näole moss suu. "Ja mida sa nii kaua teinud oled? Kuna sa neid veel kirjutama hakkad?" kerkisid poisi kulmud kõrgemale. Neli referaati?? Okey, raamatuanalüüs on alati lihtne olnud, vähemalt Sayerile. "Sellisel juhul saan ma aru," noogutas poiss raske ohkega, andes Jessicale ühe suure karukalli ning vajutades tema huultele pika suudluse.

Jessiel on just vastupidi. Netis kopidapeistida pole midagi, niiet referaadid tulevad ludinal, aga see raamatuanalüüs. Ta võib raamatu ümber jutustada, aga mitte seda analüüsida. Jessica libistas oma käed ümber Sayeri, kui ühe korraliku kallistuse osaliseks sai. Ta tahtis midagi küsida, aga jäi sellega hiljaks - Say püüdis neiu huuled enda omadega kinni. "Ühe referaadi pean ma autodest tegema," lausus Jessica,"ma ei tea autodest midagi ja need ei huvita ka mind, niiet ütle mulle oma lemmikauto."

"Sa tead väga hästi, et mulle pakub pigem huvi mõni rula kui auto," muigas Sayer, "su oma vend teab nendest ilmselt piisavalt, et raamat kokku kirjutada," lisas noormees. Tegelikult tal ei olnudki enda lemmikautot, seega üritas ta endale natuke aega võita, et meelde tuletada mõnigi, mis talle rohkem silma on jäänud. "Ma ei tea vanad Jaguary mudelid on päris normaalsed," kehitas Roof viimaks õlgu. Huvitav, mis aines Jessical küll seda vaja peaks minema?

See autoreferaat on muidugi puhas bullshit, aga Jessie on see, kes neile roadtripile auto pidi sebima. "Või et Jaguar, no okei. Ma siis tüütan täna natuke Tommiet ka, kui ta muidugi Sierra kõrvalt minu jaoks aega leiab," seletas Jes. Nagunii ta tahtis täna Jasoniga ka rääkida. Uurida, millal kutil siis täpsemalt sõttaminek on. Jessie püüdis sellele mitte mõelda, et oma tuju mitte rikkuda. Sayeriga koos olles on natuke lihtsam sellega leppida, et ta oma venda nüüd väga harva näeb, aga kuna Say pole ka koguaeg kõrval, siis see nii lihtne pole.

"Nad on armunud ja sa tead väga hästi, et Jason läheb varsti ära. See on suhteliselt loogiline, et nad tahavad palju aega koos veeta," sõnas Sayer, vaadates tüdrukule otsa. Temagi veedaks enamus enda vabast ajast tüdrukuga. Aga kahjuks on neil veel kool, mis neid kinni hoiab. Aga kui sellega ühele poole saab, siis on nad vist küll 24/7 ninapidi koos. Ja see roadtrip, mis tuleb. See on lihtsalt ülekõige.

Huvitav, kumma Jason kinni püüab, kui Sierra ja Jes mõlemad korraga kaljult alla kukuvad? Küsimus, millele ei oska ilmselt keegi vastata. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda enam tunneb Jessie, et tema perekond laguneb koost ja tema ei saa sinna mitte midagi parata. "Jah, ma mõistan seda," lausus Jessica. Ilmselt ta käituks ise samamoodi. Praegu on tal pere jaoks palju aega vaid seetõttu, et Sayeril on vaja trennis, tööl ja koolis käia ning seetõttu pole noormehel just kuigi palju vaba aega. Ja siis, kui tal on vaba aeg, siis on kas juba õhtu või on Jessiel trenn või midagi, mistõttu nemad kaks jälle koos olla ei saa.

"Aga kui sa tahad, siis me võime ju ka Jasoni ja Sierra enda roadtrip'ile kaasa võtta. Või tahad sa, et see oleks ainult meie kahe väike seiklus?" pakkus Sayer välja. Suurema grupiga oleks ka kindlasti päris lahe, aga samas on ka plusse selles, kui nad vaid kahekesi läheksid. "Sa tuled ikka sisse ka veel või lähedki juba ära?" küsis Rufus, kui oli enda käed näitsiku ümbert eemaldanud ning trepi pealt enda kolm ümbriku võtnud.

Jessica raputas pead. "Ma ei taha kedagi kaasa," lausus Jes. Ta tahab selle retke ainult koos Sayeriga läbi teha. Nemad kaks ja ei keegi muu. Järgneva küsimuse peale kehitas Jes õlgu ja võttis siis taskust oma roosa telefoni välja, et kella vaadata. "Ma arvan, et mul on targem koju minna ja need referaadid ette võtta," lausus Jessie. Nii on lootust, et ta saab enne kooli paar tundi magada ka.