Üheksas aprill!

Sellest, et Sayer Alexiga käib, sai Jes päris tükk aega hiljem teada - siis, kui ta uuel aastal Ohiost naases ja kooli läks. Vot mis pauk uue veerandi alguseks. "Kusjuures ma olen sellele mõelnud, et oleks võinud juba varem seda teha," muigas Jes. "Tee, palun, uks lahti," palus tüdruk noormeest - tema enda mõlemad käed olid kinni. Kui Say oli ukse avanud, liikus Jes mööda treppi alla keldrisse. "Portreepilt mu laual tuletab mulle seda koguaeg meelde," mainis Jessica. "Muide," ütles ta siis, "mul oli sinu sünnipäev ka meeles, aga see on sul nii nõmedal ajal, et mind polnud Tree Hillis siis."

Sayer avas tüdrukule ukse ning liikus siis näitsiku järel mööda treppi alla keldrisse. "Siis läks kingitus täitsa täppi," muigas noormees. "Kuule see kingitus ei lähe mul kunagi meelest, kuigi kui nüüd tagasi vaadata, siis tundub nagu sa oleksid koos nende piletitega mulle ise ennast ka kinkinud," muigas Rufus. Oli tüdruk ju tulnud talle kingitust tooma ja õnne soovima, aga lahkus praktiliselt Sayeri tüdrukuna.

Selle peale turtsatas Jessica lõbusalt naerma. "Ma luban, et järgmiseks juubeliks kingin ma sulle midagi asjalikumat," lubas neiu. Keldrisse jõudnud, vaatas Jes seal hetke ringi. "Seda ruumi siin on ümber tõstetud," tõdes neiu ning jalutas siis pisike laua juurde, kust lina maha tõmbas, et siis tass ja küpsisepakk sellele asetada. Koroonalaud oli kenasti püsti juba ja samuti linaga kaetud. Jessica vabastas laua linast ning läks siis kapi kallale, kus seda jahu moodi asja leidus, mida lauale raputada, et litrid sealt kenasti libiseksid.

Sayer jalutas koroonalaua juurde ning toetas enda käed kergelt vastu seda, silmitsedes ruumi, kus nad hetkel viibisid. Tuba oli suur ja enamus asju olid kaetud valgete linadega nagu ka üleval. See tekitas kergelt mingi filmi tunde, kus tavaliselt suurtes majades mööbel linadega kaetud on. Tegelikult tekitas see tunde nagu nad ei peaks seal olema. "Oled koroonas mingi tugev käsi või?" uuris Rufus, suunats enda hallikasrohelised silmad Jessicale.

Jes viis jahu pärast lauale raputamist kappi tagasi, naastes sealt kahe koroonakepiga. Ta ei ole kunagi huvi tundnud selle vastu, kas karoonakeppidel on ka mingisugune eriline nimetus nagu piljardikepil. Jessie andis ühe kepi Sayerile, kehitades tema küsimuse peale õlgu. "Õigete reeglite järgi mängides ilmselt mitte, aga õigeid reegleid ma ei mäleta," lausus Jessie,"kui sina neid ei tea, siis mängime minu reeglite järgi." Jessica võttis oma teetassis olevast teest lonksu ning jäi siis Sayle küsivalt otsa vaatama.

Sayer võttis kepi vastu ning viis enda pilgu näitsikule. "Mängime siis täna koroonat Jessica-moodi, sest ausalt öeldes ei ole ma seda mitu aastat mänginud," sõnas Sayer, kui tüdruk talle küsivalt otsa vaatama jäi. Rufus on rohkem piljardiga harjunud. Eks siis Jessie alustab ja tuletab nii ka Sayerile selle mängu meelde.

Jes asetas tassi tagasi lauale ning läks siis laua juurde, hakates selle aukudes litreid välja võtma. "Ühesõnaga," alustas Jessieca oma reeglite seletamist,"see kõige suurem siin on vanamees. Tal on sama põhimõte, mis piljardis valgel kuulil. Tahad sa punaseid või musti litreid?" Värvil polnud mingit tähtsust - mingit malereeglit stiilis 'valged alustavad ja võidavad' siin polnud. "Põhimõtteliselt, " jätkas Jessie, "pead sa minu litrid vanamehe abil aukudesse lööma. Kui sa ühelegi pihta ei saa, siis tuleb kaks minu litrit uuesti lauale. Küsimusi?" Löö ja lihtsalt saa pihta - kogu point.

Sayer kuulas ja noogutas, silmitsedes samas laual olevaid litreid. "Ma võtan siis mustad, aga küsimusi mul siiani veel ei ole," lausus poiss, viies enda silmad Jessicale. Mäng kõlas päris lihtsalt. Ei peaks nagu mingeid arusaamatusi tekkima. "Kes alustab?" küsis ta siiski ühe küsimuse.

Seletamise ajal ladus Jessie litrid paika. Kui Say ütles, et mustad võtab, nihutas neiu vanamehe mustade litrite poole joone peale, kust löömist alustada tuleb. "Ahjaa, see asi ka, et igat lööki alustatakse selle joone pealt," meenus Jessiele. Suurim erinevus piljardiga. "Kuna mul siin mõned litrid puudu on, siis mängime kahekümnega," ütles Jessica. Nii jäi neile mõlemale paar litrit varuks ka, juhuks kui neid on möödalöömiste pärast vaja lauale tõsta. Jessica kõndis Sayeri juurde, põimis hetkeks oma käed ümber kuti kaela ning vajutas tema huultele õrna musi. "Sina alustad."

Sayer noogutas ja silmitses nende ees olevat mängulauda, kuni Jessica tema juurde jalutas ja talle ühe väikese musi andis. "Kas see oli nüüd hea-õnne-musi või oli see mõeldud selleks, et mu tähelepanu hajutada?" küsis noormees muiates. Astunud tüdrukust eemale, sättis ta end paika ning tegi enda esimese löögi, kaks litrit lendas sisse, aga ülejäänud sõitsid niisama laua peal natuke ringi. "Sisselöömise korral tuleb uus löök ka?" küsis Rufus üle, vaadates Jessicale otsa.

Jessie muigas:"No eks vaatame, kuidas see musi sulle mõjub." Toob head õnne või viib kuti mõtted mängult mujale? Esimene variant oleks tore, sest teisel juhul kaoks Jessie mõte ka mujale, sest teda hakkaks huvitama, kus Sayeri mõtted on. "Ikka jah," noogutas Jes, kes vahepeal oma teetassi jälle kätte võttis. Ta tahtis teest jagu saada enne, kui see maha jahtub ja joomiskõlbmatuks muutub.

Tundub, et see mõjus pigem hea õnnena. Sayer asetas vanamehe uuesti joonele ning tegi uue löögi. Sisse küll midagi ei läinud, aga täitsa mööda ta nüüd ka ei löönud. "Sinu kord. Näita oma taset nüüd," muigas Rufus, astudes lauast natuke eemale. Ta jäi huviga tüdruku korda ootama. Ahjaa, tal oli ka ju tee. Võtnud tassi endale kätte, jõi ta seda parajate lonksudega, et suud mitte ära kõrvetada.

"Nonii," lausus Jessie, asetades tee lauale. Võtnud koroonakepi kätte, libistas ta vanamehe joonele laua paremasse äärde ning sihtis vastasolevat äärt. Kui sinna õiges tugevuses löök anda, siis läheb korralik posu litreid auku ning ülejäänud paiskuvad niisama mööda lauda laiali. Ainus risk oli see, et üheksal juhul kümnest kukub vanamees samuti auku. Löögi andnud, pidi Jes tõdema, et see oli üks tavapärasemaid lööke üldse - kuus liitrit ühe põntsuga auku, teised mööda lauda laiali ning vanamees samuti auku. Jessica võttis vanamehe august välja ning ulatas selle Sayerile. "Kui vanamees auku lüüakse, läheb löögikord vastasele," naeratas Jes. Loogiline käik. Jes pani kepi kõrvale ning võttis taas teetassi kätte, et siis teed juues Sayeri lööki vaadata.

Sayer tõi tüdruku löögi peale kuuldavale ühe heakskiitva vile. Kohe näha, et vana kala juba. Say eelistas igal juhul piljardit. Asetanud tassi lauale, võttis ta vanamehe kätte ning asetas joonele. Hetke natuke sihtinud, lõi ta kaks tükki sisse. Teine ja kolmas lööks viisid veel kaks tükki sisse, aga neljas vaid riivas ühte litritest. "Tundub, et ma pean nuka taga arenemas käima," muigas poiss.

Jessica isale meeldib koroona ja temalt on ta saanud häid näpunäiteid. Sihtimine annab siin ka palju juurde ja sellega pole ka Jessiel probleeme - vibutüdruk, nagu ta on. "Ma usun, et kõigepealt piisaks sellest, kui sa ei mängiks seda nagu piljardit," mainis Jessica,"piljardis pead andma valgele kuulile tugeva löögi, et see oma trajektoorilt kõrvale ei nihkuks sihitud kuuli ettemääratud kohta tabaks, aga koroonas on laud libe - mida tugevama löögi annad, seda rohkem paned vanamehe keerlema ja seda rohkem ta läheb mööda kohast, kuhu sa ta suunata tahtsid." Sellepärast Jessicale koroona meeldibki - piljardis jäävad tema löögid alati nõrgaks, aga koroonas on nõrgad löögid tema eeliseks. Jess pani taas tassi käest ning tegi oma löögi. Ta sihtis kolmese litripundi keskele - kaks äärmist libised üks ühele poole, teine teisele poole auku ning keskmine tegi seinapõrke, lõpetades seal, kus ta alguses oli. Kaheksa sees, kaksteist veel. Jes libistas vanamehe joonele. Järgmise kahe löögiga lõi ta kaks üksikut litrit auku ning sellest järgmise löögiga veel kaks, millest üks oli tema enda nupp. Jessica teadis, et nii juhtub, aga too punane nupp oleks tal igal pool mujal ka ette jäänud. Niivõrd tobedalt oli augu ääres.