Great Night Out

,,Kui sa nii arvad," ütles Annabel, tõstis balletiseeliku toolileenile, et voodi peale ruumi teha ja istus ise ka lõpuks. Hea, suur voodi, sinna mahuvad nad kolmekesi ära küll. Või noh, kui keegi peaks põrandal tahtma istuda, jääb lihtsalt rohkem ruumi.

Samuel istus põrandale, seal oli alati kõige mugavam. Ta lasi silmadel üle neiu toa joosta. "Kas sul vanemaid vendi-õdesid on?" küsis mees nagu muuseas. Ta ise ei oleks üksiku lapsena ilmselt nii avatud olnud.

,,Mul on õde, kes on minust aasta noorem ja freshman. Tema nimi on Dawn," rääkis Annabel. ,,Ma saan temaga umbes sama hästi läbi nagu sina Helenaga...ma arvan...te ju saate hästi läbi, eks? Dawn jääb tihti sõbrannade juurde ööseks ja seega pole teda ka praegu kodus." Siis pööras neiu oma suured sinised silmad uuesti Samile. ,,Ja sinul? Kas Helena on su ainus õde?"

"Jeah, me saame Helenaga väga hästi läbi," naeratas Samuel. Nooremana oli neil kisklemist, aga nüüd said suurepäraselt läbi. "Helena on jah ainus," lisas mees. Tulevikus tahtis ta ise vähemalt kolme-nelja last. Suured perekonnad olid mehe meelest ägedad.

,,Ja su vanemad?" uuris Annabel. ,,Kas mõlemad käivad tööl? Mis nad üldse teevad?" Annabel ei pannud tähelegi, et Helena ka seal on, kuid Hel ei ole häält ka teinud, et tema tähelepanuta on jäänud või midagi...ju siis on kõik korras. Samiga läks lihtsalt kuidagi huvitavaks, Annabel tahtis temast rohkem teada saada.

"Ema on kodune ja isa on kirurg haiglas," rääkis mees. Tegelikult pani ta tähele, et ema hakkas justkui väsima sellest ja soovis mingit teistsugust tegevust. "Sinu vanemad?" küsis Samuel järgmisena. Oot, nad pidid ju midagi mängima.

,,Minu isa on hambaarst ja töötab polikliinikus. Ma arvan, et ta võib sinu isa isegi teada," lausus Annabel. ,,Ja ema..." tüdruku pilk muutus kurvaks, kui ta sellest rääkima hakkas. ,,Ta suri mitte väga kaua aega tagasi vähki ja siin me isa ja õega nüüd siis oleme. Ma igatsen teda."

Ohoh, need kaks jäid omavahel juttu rääkima? Aga tõde ja tegu? Nii ikka ei lähe! ,,Kuulge teie, te mängite omavahel tõde praegu," ütles Helena muiates. ,,Aga me pidime ju tõde ja tegu, eks? Noh, Sam, eks sa tee siis ots lahti, kui sa niigi juba Annabeliga chitchattima jäid."

"Vabandust...Ma tunnen kaasa," lausus mees. Ta kirus end mõttes küsimuse pärast, sest puudutas ilmselgelt valusat teemat. Helena ka ilmselt ei teadnud seda fakti, muidu oleks ta varem maininud.

,,Sa ei pea vabandama," ütles Annabel, viskas padja põrandale ja istus Sami juurde padjale. ,,Soovid ka patja?" küsis ta. Siis aga märkas ta, et Helena tegi lõpuks häält. ,,Noh, paistab, et su õde ikka nii väga tahab mängida ja ta tahab, et sa alustaksid," lausus neiu.

"Kas teeme niisama küsimustega või pudeliga?" uuris mees. Ega neil väga palju valikut ei olnud, igal inimesel 2 vastast, keda küsimustega trollida. "Ei, pole vaja," lisas Samuel. Tal oli niigi hea istuda.

,,Pudel," arvas Annabel. ,,See on lihtsalt palju lõbusam, muidu me kõik istume järjest ja siis on igal kindel vastane, kelle käest ju küsida. Aga pudel segab asja ära." Tüdruk ajas end korraks püsti ja võttis veepudeli, millest ta suure osa trennis ära oli joonud. ,,Siin on küll vesi sees, sest see on mu trennipudel, aga see oli ka ainus, mis saada oli. Loodan, et sobib," lausus ta ja asetas pudeli põrandale. Paistab, et Helena peab ka oma mugavast mullikesest välja tulema ja põrandale kolima oma padjaga. Patjade peal ju palju pehmem istuda.

,,Pudel, siis pudel," muigas Helena, viskas oma padja põrandale ning istus oma venna ja Annabeli juurde nii, et nad moodustasid põrandale väikse ringi ja pudel jäi täpselt nende keskele. ,,Sam, sina alustad."

"Keegi keerutage," ütles noormees. Naistel ikka eesõigus, eks ole. Isa oli Samueli viisakaks kasvatanud, kutt ei sallinud mehi, kes kohtlesid naisi nagu karikaid või aurahasid riiulis. Naised olid ikka elupartnerid.

,,Eks ma võtan selle siis enda peale, kui Sam alustada ei taha," ütles Annabel ja pani pudeli nende keskel keerlema. See jäi just inimese peale, kellel Helena alustada palus ning tüdruk vaatas Samuelile silma. ,,No näed," muigas ta. ,,Tõde või tegu?"