Us two...

Liam sättis end mugavamalt diivanile ning võttis siis lonksu enda teest, mis mõnusalt läbi keha voolas ja kohe olemise palju soojemaks muutis. Väljas teki peal oli siiski päris tuuline olnud. Siin sees aga vastupidi üsna hubane ja soe. Võtnud taldrikult ühe küpsise, pistis ta selle endale suhu. Ta tõesti ei tahtnud mõelda sellele, kui vanad need küpsised ja kommid olid. Vähemalt on need ilmselt säilitusaineid täis. "Sulle meeldivad vahukommid?" muigas Liam, "Jazmine on tavaliselt väga ahne nende peale," turtsatas noormees. Ilmselt tema pärast need seal kapis ka olid.

Alex muigas kergelt. Liami eeskujul võttis ta vahukommi asemel hoopis küpsise ning viskas end diivanile pikali, jättes enda pea noormehele sülle. "Eelistan pigem siiski tulest läbikäinud, aga nii pole ka nendel eriti midagi viga," kehitas neidis õlgu, vaadates poisile otsa, nosides samal ajal küpsist.

"No jamh. Ma kardan, et meil ei anna siia paati eriti lõket organiseerida," muigas Liam, vajutades õrnalt sõrmega vastu tüdruku nina nüüd, kus tema pea poisi jalgadel oli. Pistnud viimase küpsisetüki suhu, võttis noormees kätte enda teetassi, mida hakkas väikeste lonksude haaval tühjendama. "Vähemalt nüüd, kui Jazmine süüdistab mind enda vahukommide söömises, siis saan ma näpuga sinu poole näidata," turtsatas Liam.

"Kahjuks kah. Eks selle organiseerime teiseks korraks," muigas Alex, kui Liam õrnalt tema nina puudutas. Neidis pole ennast juba ammu nii hästi tundnud. Ta on just kui päikeseratas, kelle tuju ei saa miski alla viia. "Seda me veel vaatame, kes kelle peale näpuga näitama hakkab," muigas Lexi, jälgides Liamit. Merel kalda poole loksuvad lained, kõigutasid ka kergelt paati. Õnneks pole tüdruk merehaige.

"Diil," muigas Liam. Millalgi peab Alex enda tulest läbikäinud vahukomme saama. Noormees turtsatas ning vangutas enda pead. Õnneks on ta juba poisikesena harjunud jahiga sõitma ja seega ei ole tal küll vaja muretseda merehaigeks jäämise pärast. Kuumardunud Lexi kohale, suudles ta teda kergelt. Lõpetanud suudluse, haaras ta laualt endale ühe vahukommi, mille suhu pistis.

Alex naeratas õrnalt Liamile vastu. Tundnud noormehe huuli enda omadel, suudles neidis teda õrnalt, aga magusalt vastu. Ta jumaldas neid huuli. Need olid nii magusad, pehmed ja vastupandamatud. Tõusnud istukile, võttis Lexi veel ühe küpsise, nosides seda. Seekord toetas ta ennast aga vastu diivanit. Sellili olles võib tüdruk veel magama jääda. "Vähemalt pole ma nüüd ainukene, kes tühjendab Jazmine vahukommi varusid," turtsatas Alexandra lõbusalt.

Paadis oli kuulda peagi noormehe kerget turtsatust. Liam ei lausunud midagi, vaid sõi rahulikult vahukommi ära ja võttis selle asemel endale kohe uue. Alles siis jätkas ta tee joomisega. "Ega sa veel merehaigeks ei jää?" küsis noormees muiates, viies enda sinised silmad Alexile. Oli vaja ikka veenduda, et näitsik ennast hästi tunneb.

Alex muigas lõbusalt, kui Liam turtsatas. Neidis võttis laualt ka enda teetassi, lastes sellel algul enda käsi soojendada ning võttes seejärel lonksu teed. Kuum jook tõi sooja ka neidise sisse. Noormehe küsimuse peale köhatas Lexi kergelt, sest ta tõmbas endale väikese lonksu piparmünditeed kurku. "Looda vaid," suutis ta köhatuste vahel öelda, pannes tassi tagasi lauale. Pleedi endale peale laotanud, puges Alex taaskord Liamile kaissu.

Liam turtsatas ja hakkas tüdruku reaktsiooni peale naerma. Kahjurõõmus mutch? Noormees asetas enda käe ümber tüdruku, kui ta talle kaissu puges. "Mulle meeldib siin keset ookeanit olla," mõtiskles poiss kõvasti, hoides enda vabas käes teetassi, kust vahepeal mõne lonksu võttis. "Peaks kunagi ümbermaailma reisile minema," muigas Liam, kuigi ta mõtles seda sisimas üsna tõsiselt.

Alex toetas enda pea vastu Liami õlga ning sulges silmad. Talle meeldis see soojalaine, mis üle tema keha jooksis. Tundnud poisi kätt enda ümber, naeratas Lexi endamisi. "Mulle meeldib see mõte. Kindlasti vajab see kõvasti aega, aga on seda lõpuks väärt," sõnas tüdruk. Ta avas enda silmad, pöörates enda pea Liami poole.

"Kas sa julgeksid ikka minuga kaasa tulla?" muigas Liam, "ega kui sa mulle seal närvidele hakkad käima, siis ei ole eriti raske sind üle ääre vette lükata," lisas noormees tähtsal toonil, vaadates Lexile otsa. Joonud enda teetassi tühjaks, asetas ta selle lauale. Kunagi teeb poiss selle nagunii teoks. Ehk pärast ülikooli. Või ülikooli ajal, kui võtab aasta või kaks vabaks.

Alex naeratas õrnalt, jälgides Liami siniseid silmi. "Õnneks oskan ma ujuda ning ma ei karda sind," sõnas neidis vaikselt. Ta tõusis veidikene kõrgemale, kinkides noormehele õrna magusa suudluse. Neidise üks käsi lebas õrnalt Liami rinnal ja teine oli tema kaelal. Enne keskkooli lõppu ei saa ta kahjuks kuhugi minna, küllap peale lõpetamist või ülikooli ajal.

"Äkki peaksid," sõnas Liam mahedalt, kui tüdruku poolt suudluse osaliseks sai. Vaadanud talle otsa, pilgutas ta kergelt ühte silma. "Kas sa ei leia, et sa ei tea mind tegelikult ju väga kaua," muigas noormees. Ta asetas enda käe tüdruku põsele ning silitas seda enda pöidlaga. Tüdruku silmad olid praegu nii selged ja säravad. Neid oli lihtsalt nii mõnus vaadelda.

Alex muigas õrnalt, hammustades seejärel kergelt alahuulde. Ta jälgis samas Liami siniseid silmi. "Tõsi, aga sellegi poolest ma usaldan sind. Küllap julgen ma sinu puhul võtta selle riski," sõnas neidis vaikselt. Tundnud noormehe pöialt enda nahal edasi-tagasi liikumas, hakkas nahk selle all surisema. Sõnatult jälgis Lexi Liami siniseid silmi, mis samuti õrnalt särasid.

"Mind ei tasu väga usaldada," muigas Liam, "mina sinu asemel ei julgeks küll seda riski võtta," sõnas noormees, libistades enda käe Alexi põselt tema kaelale. Vaadanud talle otsa, surus ta enda huuled tüdruku omadele. Neid õrnalt suudelenud, lõpetas ta selle, kuid jättis enda näo siiski tüdruku oma lähedale.