I messed up...again

Neljapäeva öösel pärast tööd kodu poole jalutades oli Sayer 'komistanud' kolme väga ebameeldiva tüübi otsa, kes alguses soovisid suitsu, kuid kuuldes, et Sayeril seda ei ole, läksid nad täiesti segi. Ja sealt see läks. Ebavõrdne kaklus kestis kuni üks vilkurites sõiduk nendeni jõudis. Sellel hetkel oli muidugi Rufus see, kelle kätte pättide nuga sattunud oli ja seega mätsisid kolm tüüpi kiirelt kokku loo, et Sayer oli see, kes neile kallale tuli. Well hell, ütleks Sayer selle peale. Kolme sõna tema sõna vastu ei ole just kõige veenvam. Ja on ju tema see, kellel eelnevad kaklused juba all on. Kasuks ei tulnud muidugi ka see, et Roof oli baaris ennem mõned joogid koos Maxiga teinud. Seega üks suur ebaõnnestumine.

Sayer istus politsei jaoskonnas, oodates luba, et endale keegi järgi kutsuda, sest endal tal hetkel raha kaasas ei olnud ja sees olid ka mõned promillid. Seega oli tal vaja kedagi, kes oleks nõus ka maksma ära tema trahvi. Muidugi maksaks ta selle kohe tagasi, kui enda rahakoti kätte saab. Nimelt oli see tal kodus, sest tööle minnes ei pidanud ta tarvilikuks seda kaasa võtta.

Viimaks ilmus tema juurde üks seadusesilmadest, kes talle selleks loa andis. Alguses mõtles Sayer Brittanyle helistada, kuid laitis selle mõtte juba eos maha. Jessicale ta helistada ei tahtnud, sest ta kas a) saab vihaseks või b) draamatseb üle. Ja hetkel ei soovinud ta kumbagi. Pealegi ei näinud ta kõige parem välja - tema kulm ja huul olid katki, rääkimata põsest, mis oli sinine ja marraskil. Tema nukid olid nüüdeks küll juba korbad peale saanud, kuid valutasid endiselt. Ja siis oli ta veel enda õlale kena sisselõike saanud. Ja taga tipuks ilutses tema ribidel kena sinikas. Tundub, et on mida ravida. Seega otsustas ta helistada Alexile. Ta oleks ainus inimene, kes võtaks asja chillina. Samas ei olnud nad tüdrukuga juba ammu rääkinud, aga proovida ju tasus. Kõne kestis lühikest aega ja Lexi oli nõus tulema. Seega istus Rufus tagasi enda endisele kohale, oodates tüdrukut.

Alex oli teel koju, kui telefon tema taskus helisema hakkas. Libistanud selle taskust välja, silmitses ta tükk aega vaikides seda. Paar sekundit seda lihtsalt jõllitades, võttis ta kõne vastu. Sayer ei pidanud palju ütlema, et neidist nõusse saada. Kuigi nad ei rääkinud üksteisega kuigi palju enam, on Say siiski tema parimsõber ja teda ta hätta ei jäta. Enda auto oli Alex Jasoni juurest ära toonud, sest seoses selle gängijuhtimisega peab neidis tihedamini linnast välja sõitma ning bussiga pole just kõige mugavam käia.
Mõne minutiga jõudis Alexandra koju. Visanud endale puhtad riided selga, haaras ta enda üleõlakoti, kus oli ka tema rahakott, kapi pealt võttis võtmed ning teel ta oligi politseisse. Neidise jaoks oli natukene harjumatu olla roolis, aga õige tunde sai ta kiirelt kätte.
Umbes 10 minutit peale kõne lõppu peatus neidise must Mustang telliskividest hoone ees. Uksed lukustanud, viskas ta koti üle rindkere ning sammus mööda tuttavat treppi tuttavasse majja. Sayeri leidis ta kiirelt ülesse.
Alex kandis muidu tumedaid kitsaid teksasi, musta toppi ja nahktagi. Tema silmaalune oli kergelt sinakas ning huul marraskil - ettekandja töö baaris pole kõige lihtsam ning samuti ka mitte gängi juhi oma. Samuti oli ka tema vasakkäsi kinni seotud valge sidemega, mille all oli kena lõikehaav. "Hei, Steve. Ma tulin meie sõbrale järele," tervitas ta tuttavat politseiniku naeratusega, kes Sayeri juures istus. "Hei, Alexandra. Pole sind ammu näinud," tõusis mees püsti, emmates õrnalt neidist. "Kuulsin su isa kohta, mul on kahju," sõnas Steve seda sellisel toonil nagu oleks mees surnud. Alex vaid noogutas kergelt, võttes seejärel kotist enda rahakoti ning makstes Sayeri trahvi ära. Noormehe õnneks oli neidisel täna GPB palgapäev.

Alexi lause peale turtsatas noormees kuuldavalt ning vangutas enda pead. Steve'iks kutsuda avas trellid ning lasi poisi sealt välja, lausudes Sayerile muiates, et ootab teda varsti jälle, mille peale noormees, vaid pead vangutas ja lubas 'läbi astuda kui võimalus avaneb'. Saanud hoonest välja, pöördus ta tüdruku poole, "kuule tänud sulle selle eest. Kui ma koju jõuan, kannan sulle summa tagasi," lubas Rufus tüdrukule, jäädes teda pikemalt silmitsema. "Ah, et selline see gängi juhi elu ongi. Igalt poolt kokkulapitud ja puha," sõnas poiss õrna muigega.

Alex surus enda rahakoti tagasi suurde pauna, oodates, käed rinnal risti, Sayerit, kes nägi samasugune lapitekk välja nagu neidis ise. Vaikides kõndis ta noormehe kõrval hoonest välja, toetades ennast peagi vastu Mustangi kapotti. "Sinine silm ja katkine huul - süüdistas GPB püsikundet Bobi, aga käe puhul on tegu veel ühe ebaõnnestunud läbirääkimisega," sõnas neidis, tõstes enda rohelised silmad Sayerile. "Ega sa ise parem välja ei näe, seega hüppa peale, ma viin su siit ära," nõksatas Alex kerge muigel peaga kõrvalistuja istmele.

Sayer asetas käed rinnale risti ning raputas aeglaselt enda pead. Noormees kuulas tüdruku sõna ning maandus kõrval istuja kohale. Kui tüdruk autosse istus, pööras ta enda pilgu temale. "Kuule, sorry, et ma veits selle gängi värgi pärast üle reageerisin. Lihtsalt sa tead, et ma ei tahaks, et sinuga midagi sellist juhtuks nagu Danieliga. Ükskõik, mis juhtub sa oled siiski mu parim sõber ja ma ei oleks tohtinud seda unustada," sõnas Say sõnad, mida oleks pidanud juba ammu ütlema.

Alex istus sujuvalt autosse. Mustang sobis tema olekuga palju paremini kui tema vana auto, mille ta sai korraliku summa eest maha müüa. Käivitanud mootori, tegi neidis kiirelt minekut selle maja eest, mis tõi talle ebameeldivaid mälestusi. Sayeri sõnade peale pööras tüdruk enda pilgu hetkeks talle. "Pole midagi. Ma tean, et see pole kõige parem otsus, mille ma olen teinud, aga ma tegin seda Danieli ja Lizardi pärast. Aga siiski on tore teada, et vähemalt keegi on sinu poolt," naeratas ta Sayerile, pöörates ristmikult enda maja poole. Sayerit ta küll koju sellisena ei lase.

"Ma saan aru. Kui ma oleksin sinu olukorras, oleksin ma ilmselt sama teinud," sõnas Sayer, viies enda pilgu teele. Märgates, et tüdruk sõidab hoopis enda maja poole, ei hakanud noormees väga protestima. Ema saab nagu nii krepsud jälle, kui ta teatab, et kinni istus. Ja ta tõesti ei viitsinud tema kisa hetkel kuulata. "Kas sa kavatsed mind kidnappida või tahad sa mind niisama endale külla kutsuda?" kergitas Roof enda kulme. "Tegelikult kuluks mulle vist üks arst hetkel ära," arvas Say, vaadates peeglist enda seisukorda. Noh, Jessica ette ei tasu paar päeva minna igastahes.

"Aitäh," sõnas Alex vaikselt. "Natukene mõlemat. Pealegi ma olen sulle mõned õhtud võlgu," lausus Alexandra lõbusal naeratusel. Tema rohelised silmad jälgisid teed, kuni Mustang peatus õige kortermaja ees. "Pealegi lööks su ema mu maha, kui ta saaks teada, et ma su sellises seisundis koju lasin," lisas ta vaiksel turtsatusel. Autost väljunud, lukustas tüdruk uksed ning lasi Sayeri enda ees koridori. Möödunud vahepeal Roofist, seisatas Alex enda korteriukse taga, keerates selle lukust lahti. Say on nüüdseks teine inimene, kes näeb neidise korteri uut välimust. "Tunne end nagu kodus," avas Lexi ukse, lastes Say ennem korterisse.

Tore oli jälle Alexi seltskonda nautida, isegi kui ta ise oli samal ajal suhteliselt katkises seisus. Ta astus tüdruku korterisse ning tõi kuuldavale tunnustava vile, "keegi on enda korteriga vaeva näinud," lausus poiss koheselt. Kuna talle meeldib arhitektuur, siis pakub selline asi talle ikka huvi. Eemaldanud enda üleriided ja saapad, astus ta korteri sügavusse. Tundes ennast koduselt jalutas ta kööki ning võttis endale lihtsalt külma vett, et enda kurku natuke kasta. "Kus sul see esmaabi värk on?" tundis poiss huvi.

Alex naeratas õrnalt. Ta võttis enda tagi, pannes selle nagisse ning enda nöörsaapad jättis ta samuti koridori. Ukse harjumusest lukku keeranud, jättis ta enda koti ukse juurde kapile, kõndides kööki. Avanud ühe pliidi kõrval olevatest alumistest kappidest, võttis ta sealt välja punased esmaabi koti. "Ikka seal, kus ma ennast kõige enam vigastan, mis tähendab seda, et ma kannan väikest kotikest ka pidevalt enda üleõlakotis kaasas. Kunagi ei tea, mil võib seda vaja mina," muigas Alex. "Nüüd palun, noorhärra Tremblay, istuge ilusti köögikapile ning vaatame su üle," sõnas Alex, suunurgad kõrgemale kerkimas. Ta pani enda juuksed kõrgesse hobusesabasse, paljastades nii ka enda kõrvataga oleva pisikese tätoveeringu.

"Sinu puhul ma ei imesta küll jah," muigas Sayer. Asetanud klaasi tagasi omale kohale, istuski ta köögikapile, lastes tüdrukul enda kallal toimetada. "Mul on õla peal ka väike sisselõige," andis noormees teada, eemaldades selle paremaks ravimiseks enda pusa. Nüüd, kus ta oli ainult musta maika peal, oli Lexil seda kergem puhastada. "Mul on sinu ja Liami üle hea meel. Mulle tundub, et ta teeb sind õnnelikuks," hakkas Say rääkima, et vaikust nende vahel lõhkuda.

Alex muigas kergelt. Tema rohelised silmad jälgisid tähelepanelikult lõikehaava noormehe põsel, mille paremaks silmitsemiseks oli neidis võtnud Sayeri lõuast kinni, pöörates seda külje peale. Teise käega kotist võtnud haavapuhastusvedeliku ja marletüki, puhastas ta valgeruudukese ära, puhastades sellega õrnalt tema põske. "Sinu õnneks pole see sügav, aga nii hästi ma tolle kriimu kohta küll öelda ei saa," lausus neidis, nõksatades peaga sisselõike peale noormehe õlal. Võtnud puhta marle, piserdas Alex ka sellele puhastusvedelikku peale, puhastades algul haava ümbruse ja seejärel haava enda. Kuigi nad polnud Sayeriga enam paar, tekitas siiski noormehe lähedus neidises imeliku tunde ning kui ta teda puudutas, siis jooksid miljonid elektrilaengud läbi tema keha. "Ta oskab tõesti mul tuju tõsta oma väikeste napakate ja sageli päris arulagetate naljadega," muigas Lexi, tõstes enda rohelised silmad Sayeri rohelistesse silmadesse. Sisselõikele pannud peale paksema tüki marlet, kleepis ta sinna suurema plaastri, mis oli tõesti suur, suurem kui neidise peopesa. Astunud hetkeks külmkapi juurde, võttis ta sügavkülmast kaks jääkotti, pannes need mõlemad käterätiku sisse. "Käele ja näole," sõnas ta vaikselt.

"Õmbelmist ikka ju vaja ei ole? Ah, küll see ära paraneb," sõnas Sayer. Kuigi suuremate liigutuste peale hakkas sealt verd immitsema. Võtnud jääkotid endale kätte, asetas ta ühe enda parema käe nukkidele ning teise vastu enda põske. Loodetavasti ei lähe paistetus silma juurde edasi. Siis käi ringi ja seleta jälle, miks sul silm sinine on. "Ma olen ka nüüd Liamiga natuke rohkem rääkinud ja ta tundub tegelikult täitsa normaalne. Kohati võibolla tõesti napakas, aga ta oskab sind naerma panna," lausus Say, vaadates tüdrukule siiralt otsa. Tema oli Alexile haiget teinud ja Liam oli sellele imeilusale näole naeratuse tagasi kleepinud. "Noh, kuidas üldpilt on? Näitlejaks saan veel?" küsis Sayer muiates.

"Paraneb ta sul ära küll, aga mitte üle öö, ning püüab natukene rahulikumalt võtta, sest juhul kui sa peaksid haava rebestama, siis pead sa kindlalt minema õmblema," sõnas Alex noomivalt, vaadates Sayerile otsa. Võtnud ühe noormehe kätest enda sõrmede vahele, silmitses ta neid punaseid nukke. "Sa elasid ennast päris korralikult välja, ma vaatan," ei saanud ta ütlemata jätta. Leidnud esmaabi pakist ülesse väikese topsi, avas neidis selle, võttes natukene kollaka värvusega salvi, mille ta nukkidele hõõrus. "Aitab paranemist kiirendada," seletas ta. "Selles on ta tõesti osav, aga samas on võimalik temaga päris edukalt ka rääkida tõsistel teemadel. Tema mõttemaailm on vägagi huvitav ja mõtlema panev," lausus Alex, suul õrn naeratus. Sayeri küsimuse peale tõi Lexi kuuldavale lõbusa turtsatuse. "Nii kena pole sa kunagi olnud. Sellise näoga sobid sa vaid õudukatesse mängima neid pahasid tüüpe," hakkas neidis naerma.

"Oli seda siis nüüd vaja," sõnas Sayer ohates. See oli täielik ebaõnn. Ta ei olnud mitte milleski süüdigi. Tema oli see ohver. Kuradi võmmid noh. Tema silmad liikusid õla peal olevale plaastrile ning ta puudutas seda õrnalt. Polnud väga valus, aga ta teadis, et Lexil on õigus. Seega parem mitte näppida. "Pole ammu kakelda saanud, mis teha," muigas noormees, vaadates ka ise enda nukke. Pärast Jessicaga kohtumist oli ta arvanud, et tema sellisel elul on lõpp, aga selle asemel sai ta endale uue teo registrisse. Nice. "Ma tänan sind selle ausa ülestunnistuse eest kuigi see ei olnud kohe kindlasti kompliment," lausus noormees.