Let's waste some money

"Muidugi endast. Just selline kuulsus mul koolis ongi," sõnas Carmel. Koolis on tal küll selline kuulsus külge jäänud, aga see ei olnud sugugi tõsi. Ta oli siiski Woods ja temas on piisvalt väärikust. "Ma soovitan sul jah minu tantsijate näolapid terveks jätta. Tuleks sulle sisseelamisel kasuks," turtsatas Mel, "trennid on suht iga päev, olenevalt siis kas hommikul enne tunde, lõunal mõne vaba tunni ajal või siis pärast tunde. Võistlushooajal mõnikord ka mitu korda päevas. Ja võitslused on siiani meil hästi läinud nii et varsti peaksid ühed olulisemad tulema, et näha, kas saame riiklikele või ei," üritas Carmel kõigest lühikese ja kiire ülevaate anda.

OT: I like your signature text

ot: I like that, too. Thank you.

"Ma arvan, et kui sa magaksid iga vähegi pandava kutiga, ei ajaks me siin nii sõbralikku juttu. Kuulsus on üks asi, tegelikkus võib olla aga hoopis midagi muud. Mina sa nii lihtsalt lolliks ei tee, õeke. Sa oled midagi palju paremat, kui nad arvavad, et sa oled." rääkis neidis üsna tõsiselt. "Sinu tantsijad?.. orjapidajaks hakkasid?" uuris Temple naerdes. Kuulnud ajakava, noogutas ta üsna raskelt ohates. Milline keeruline olukord. "Milline kohutav dilemma.. " pudistas ta väikse lapse kombel, oma kooki süües ja teed juues.

"Mul ükskõik, mida nad arvavad. Peaasi, et ma ise tean, kes ma olen ja saan rahuliku südamega õhtul magama minna," lausus Carmel, vaadates õele sügavalt otsa, "tjah kui sa just nii ütled," kehitas tüdruk enda õlgu ning naeratas tänulikult, hakates juba järgmine hetk vaikselt naerma, "no, öeldakse nii, mis ma teha saan," laiutas tüdruk käsi, võttes enda teest uue lonksu, mis maitses sama hästi kui kõik eelmised. "Ei ole nii palju vaba aega? Ega see kisakoor ei olegi nii meelakkumine nagu nad kõik arvavad," tõdes Melly.

"That's my sis!" naeratas neidis. "Eeeh.. asi ei ole selles, et vaba aega väheks jääks. Vaba aega on nii, et tapab. Aga siis mul oleks anime-vaatamise graafik sassis. Rääkimata muudest seriaalidest. Õppimistega pole väga hullu. Ja siis kaoks mu ilus koopainimese staatus ka ära. Ja asenduks selle 'whore' staatusega ilmselt üsna ruttu. Head nägu ma suudaksin seal ilmselt teha.. ja väljakutseid ma ei karda. Sellest olen ma ammu aru saanud, et kisakoor ei ole meelakkumine.." rääkis neidis üsna pikalt, tehes iga lause tagant paarisekundilise mõttepausi, seejuures kooki süües või teed juues, mistõttu need teksti lõpuks ka otsa said.

Carmel muigas ja kuulas vaikides Lesley monoloogi, lastes tal see juures ka rahulikult süüa ja juua. Tema ise oli enda koogiga väga ruttu ühele poole saanud ja nüüd oli tal veel ainult soe tass käte vahel. "Kui sa endale ruttu poisi leiad, siis sa seda 'whore' staatust ilmselt ei saa," muigas Car, "ja ma olen kindel, et su anime-vaatamise graafikuga ei juhtu ka midagi," lisas tüdruk. Talle hakkas juba see idee meeldima, et koos Lesleyga kisakooris käia.

"Ei tea kust leiab minusugune endale poisi?" muigas neidis. Olenemata oma ilusast Eastside elust ja natuke rohkem kui kenast välimusest, pole tal siiani mitteüht poissi olnud. Pole ka ime, kui ta selline koopainimene on. "Mul on graafik ilma kisakooritagi selline, et anna olla." muigas ta. "Aga.. umn.. eks ma tulen ja vaatan kas saab ja mis saab. Sinu kaitsva tiiva all midagi väga hullu juhtuda ei saa.. I guess..." kehitas ta õlgu. Challenge accepted.

"Ma arvan, et sealt, kust kõik teisedki. Lihtsalt ilmselt koju nad sul jah kosja ei tule nagu vanasti," lausus Carmel, vihjates taaskord sellele, et Lesley ei käi üldse väljas ja passib kodus. Ime pole, siis et ta kedagi kohanud ei ole. "Tule. Treeneril pole kindlasti uute inimeste vastu midagi. Mõni tantsija võib ainult arvata, et tema koht on ohus või midagi..." hoiatas Car.

"Kui mind huvitaks suhtes olemine, siis ma vast oleks suhtes juba ammuilma," tõdes ta. Tal polnud kodus passimise vastu mitte midagi. Kodus on vähemalt turvaline ning kuna ta kipub olema asexual, siis mida kuradit ta selle poisiga veel teeb? "Mis mul sellest, et nad ennast ohustatuna tunnevad? Nende probleem. Kui midagi muud ei saa, siis nalja ikka saab. " muigas Temple. This sounds fun.

"Nii et sina oled meil see forever alone kind of girl, kes elab elulõpuni enda 75 kassiga ja surres pärandab kõik neile," noris Carmel, vaadates nooremale õele otsa. Samas tal aega on veel selle kiire asjaga. Mel ise on ju kaheksateist ja samuti vallaline seega pole ta Lesley ees just kuigi palju paremas seisus. "Sina ja sinu naljad," vangutas Car enda pead.

"Mitte päris. Kasse ma väga ei armasta. Aga ma üldse ei imestaks, kui ma vallalisena, rääkimata endiselt süütu olemisest, suren." muigas ta. And indeed, aega on selle kiire asjaga. "Ma ei teinud nalja.." sõnas Temple ning ootas, millal õde tee joomise lõpetaks, et saaks juba allnighter'it tegema minna.

"Sa asendad need kassid enda arvuti ja animega ning asi ongi korras," lausus Carmel, tuues õe lause peale kuuldavale turtsatuse. Küll see Lesley ka endale selle õige leiab ja ei sure ta midagi süütult ja vallalisena. Car tõstsiki tassi viimast korda suule, tilgutades sealt viimased tilgad endale kurku. Asetanud tühja tassi lauale, viis ta enda pruunid silmad õele. "Lähme?"

"Täpselt nii, mu kallis õde," noogutas ta lõbusalt. Vahi kui hästi Carmel oma õekest tunneb. Küsimust kuulnud, noogutas ta ning jätnud piisava suure summa lauale katmaks arve ja sellele lisaks üsnagi kopsakas jootraha, nagu ta alati teeb, võttis ta oma kotid ning suundus kodu poole.

Õed jõudsid ära vaadata viis filmi, enne kui Lesley ära vajus. Shoppamine oli ta täiesti läbi võtnud.

ot: anna andeks, et ma teemale nii kiire lõpuni tegin, aga mul on sinu jaoks natuke teised plaanid.. võinoh, plaanid Les' jaoks ja sina oled lihtsalt sinna kaasatud... anyminut saad uue teema.