Let's waste some money

Carmel astus Lesley järel poest välja, käes kaks kotti nende seljataga oleva poe logoga. Tüdruk oli leidnud endale kaks ilusat kleiti, ühed teksad ja kaks särki. Kuna tal oli pärast seda Alexi jama ja kaklust kogu aeg pahur ja halb tuju, siis leidis ta, et raha raiskamine võib tema olekut parandada. Ja juba esimese poe järel oli ta selles kinnitust saanud. "No, ütle nüüd, et sa oleksid parem meelega kodus istunud ja anime't vaadanud. Said endale ju ilusad särgi ja püksid," sõnas Car enda õele, vaadates talle lõbusalt otsa.

OT: Les

Lesley ei teadnud, kas ta peaks olema nüüd ülirõõmus ja õnnest särama, või suurest vaimsest väsimusest kohe sinna samasse kõnniteele kukkuma ja selle sisse vajuma ja igavest und magama jääma. Pea oli otsas nii paks, et... et.. lihtsalt jube. "Ma oleks hea meelega kodus istunud ja anime't vaadanud." sõnas ta muige saatel. Olgugi, et ta ostis endale mitu uut kaabut (nagu tal neid kodus vähe oleks), paar parukat (oma väikesele kogule lisaks), samuti kaks mitu numbrit suuremat pusa, ühed heledad teksad ja kolm, erineva varrukapikkusega, pluusi. Ja et oma õest mitte maha jääda, oli ta pooleldi vastutahtmist ka ühe kleidi ostnud. Juba pikemat aega on tal mõttes olnud oma garderoobis mingi suurpuhastus teha, sest tal hakkab seal vaikselt ruumi väheks jääma. Ja nüüd veel uued riided. Oehjah. "Aga ma ei kurda. Kvaliteetaeg õega. Lot's of fun." lisas Temple naeratades. "Läheks nüüd õige teed jooma. Enne, kui ma ära suren."

"Ole nüüd. Sa vaatad seda nagu nii kogu aeg. Üks päev enda suurepärase vanema õe seltsis ei tee ju halba," lausus Carmel Lesleyle, võttes tüdruku käe alt kinni, et mööda tänavat edasi sammuda. Kui Les oli väsinud, siis Mel hakkas just ärksamaks ja lõbusmaks muutuma. Shoppamine võib mõnikord väga hea teraapia olla. Mis puutus Carmeli garderoobi, siis ajas see juba ammu üle ja seega siirdusidki sealt paljud riided õele ja kui tema neid ei tahtnud siis, kas müüki või tasuta jagamisse. "Lähme, jah. Ma ei tahaks emale ja isale öelda, et ma enda väikese õe shoppamisega ära tapsin," muigas Car. Vaatamata sellele, et Les oli lapsendatud, võttis Melly teda alati nagu enda lihast õde ja kui keegi küsis ütles ta alati, et tegu on tema õe mitte kasuõega.

"Kohe nii ego siis? Suurepärane vanem õde?" naeris Les. "Aga ma ei vaidle vastu. Ma hakkasingi väljaskäimisest vaikselt puudust tundma." lisas ta, õe kõrval ilusti kõndides. "Ja kui koju kunagi jõuame, teeme me suurpuhastuse mu garderoobis." sõnas neidis. Õekese viimase lause peale ta ainult noogutas ning naeris kergelt. Matused tuleksid kindlasti ilusad, kui ta ka peakski ära surema. Ja kui selline asi nagu taevas eksisteerib ja ta sinna pääseks, siis oleks tal tõenäoliselt vägagi lõbusat kogu seda trilli-tralli vaadata, mis tema surmaga kaasneb. Julm? Võib-olla hästi natuke palju.

"Kuuule," nügis Carmel tüdrukut enda õlaga kui too mainis ära, et ta nii ego on. No, tegelikult vahepeal oligi. Pealegi, kas ta siis ei olnud hea vanem õde? "Kui sa mulle palju maksad, siis ma võin sulle appi tulla," vastas tüdruk enda õele, viies enda pruunid silmad Lesley'le. Car lihtsalt jalutas edasi, suutmata isegi välja mõelda, kuhu nad teel on. Ahjaa....tee? "Kuule, sina, kes sa kogu aeg teed jood. Kust me siin kandis head teed üldse saame?" uuris Carmel.

"Ou!" tegi Les veidi sellist virisevat häält. Võiet kohe nügima? Mis seal siis ikka. Eks Lesley lepib oma saatusega. "Võibolla ühe küpsise saad, kui veab," muigas ta. Võiet tema tahab veel raha? Milline jultumus. Oma väikese õe käest kah veel. Nagu tal raha vähe oleks. "Ma võtan seda kui solvangut. 'sina, kes sa kogu aeg teed jood .. ' " ütles neidis veidi sellise moss-moss häälega. "Aga head teed saab.. umn.." jätkas ta, pilguga täpsemalt ümbrust uurides. ".. varsti. Varsti oleme kohal." lõpetas Temple oma lause.

"Ühe küpsise?" kergitas tüdruk enda kulme, "ise käis eile poes ja ostis endale kolm pakki kummikomme ja nüüd annab mulle ainul ühe küpsise," muigas Carmel. Loomulikult ei olnud tal tegelikult mingit tasu vaja. Ta tuli hea meelega enda õele vastu ja aitas tal kappi koristada. Siis on ehk teine kord endal ka abi oodata, kui ta selle raske garderoobi puhastuse kord ette võtab. "See ei ole solvang," lükkas Car Lesley sõnad ümber, "ma lihtsalt näen sind pidevalt kodus tee tassiga muud ei midagi," kaitses tüdruk ennast koheselt. Tegelikult meeldis talle endale ka tee, aga väljas ei olnud ta kunagi teed joomas käinud, sest enamus kohvikuid pakkus lihtsalt seda musta kõige tavalisemat teed ja see Carmelile ei meeldinud. "Kui sa nii ütled," kehitas Melly enda õlgu.

"Mis sa vaene hing siis veel tahad?" uuris ta. "Täpselt! E n d a l e." naeratas Temple rõõmsalt. Ja ega Lesley'l polnud eriti plaaniski õele mingit tasu anda. Kui tuleb appi, siis tuleb (mida ta most probably ka teeb), siis teeb ta seda vabatahtlikult. Ja Carmel peaks ilmselt teadma, et otseslt mingit tasu tal loota pole. Pigem annab Les talle lihtsalt viisakusest ja sõbralikkusest küpsist ja kummikommi. Kui väga veab, teeb teed ka. "I know.. I know.." naeris ta. Jesus. Ega ta seda nii tõsiselt ka siis mõelnud. Pisike Woods ei ole solvuja inimene.
Natuke aega kõndinud, jäi neidis seisma, põrnitsedes enda ette kergelt mõtliku pilguga. Hetke pärast tõstis ta pilgu siiski õele. "Parimat teed siin linnas saab Westside'l. Niipalju, kui ma siin ringi käinud olen ja kohvikutes teed joonud olen. See kohvik on üsna silla juures.. " otsustas ta Car'le siiski öelda, kuhu nad suunduvad.

Carmel raputas enda pead ja naeris, "küll on mõni meil siin kade," lausus ta tüdrukule. Eks ta peab siis lootma enda õe heale südamele, kui midagi head tahab saada. Ja tundes Lesleyt võis ta üsna kindel olla, et saab nii küpsist kui ka kummikommi. "Westside it is then," noogutas Carmel. Ta jalutas nagu nii Temple'i järgi. Peaasi, et tema teab, kuhu minna, siis on kõik korras. Ainuke koht, mida Melly seal pool silda külastas oli, kas Sayeri kodu või kohvikud, sest need olid seal tõesti kohati paremad kui Eastside'il.

"Got a problem?" uuris neidis lõbusalt. Õe viimase lause peale noogutas ta ning jätkas kõndimist. Viimasel ajal pole Lesley just kõige seltskondlikum olnud. Ta elas oma kaks nädalat nii, et käis koolis, tegi kodutöid, jõi teed, vahepeal sõi midagi ning kogu ülejäänud aja veetis arvutis animesid või sarju vaadates. Vahest tegi allnighter'it. Ja nüüd vedas õde ta shoppama.. isn't it nice? Tundub, et midagi hullu selle kahe nädalaga toimunud pole. "Kuule... mis vahepeal toimunud on? Nüüd, kus ma oma koopast välja sain, oleks tore teada, millest ilma olen jäänud."

Carmel vaatas õe poole, kuid raputas siis lõbusalt pead. Parem ongi, kui sul kade õde on. Mõtle, muidu saad kõike, mida tahad ja ei pea üldse pingutama. Carmeli jaoks oli see nädal küll päris pingeline olnud. "I had a catfight," sõnas Car turtsatades, "ja sa magasid maha võimaluse mind sinise silmaga näha," lisas ta juurde, tõstes enda nimetissõrme hetkeks ülesse. "Oeh, miks ma alati valedesse poistesse armun?" ohkas Melly rohkem nagu endale kui Lesleyle. "Tead, sa võiksid vahepeal Gossip Cornerit lugeda, siis tead, mis maailmas sünnib," ärkas Carmel korraga enda mõtetest ja vaatas muiates enda õde, "mitte, et seal kõik tõde oleks," pidi ta kindlasti lisama. Seal leidus igast soppa.

"Catfight? With who? .. miks sa mind ei kutsunud? Ma oleks appi tulnud. You know I like fighting." kuhjas ta Carmel' küsimustega üle. "Selle pärast, et sa oled Woods ja minu õde?" muigas ta. Mitte, et see kuidagi valedesse kuttidesse armumisse puutuks, aga alati leiab ju kõigele vabanduse, kui väga vaja. "Mul oli palju tähtsamaid asju teha, kui Gossip Cornerins olla. Mul oli ülimalt tihe ajakava. Kui mul ei jätkuks oidu selline tore õpilane olla, nagu ma olen, oleks mu A'st ammu F'd saanud." sõnas ta. Ja gossip on gossip. Pooltõde, poolvale. Makes things more spicier.

"Mhm. Koos Alexiga kui see nimi sulle midagi ütleb," vastas Carmel esimesele kahele küsimusele lausa lennult. "Kuule, sa ilmselt istusid sellel ajal mõnes klassis ja õppisid mõneks tööks," muigas tüdruk. Kõik teadsid peres ja ka koolis, et Lesley on üks tarkur, kes õpib ainult A'dele. Kui enamus inimesi arvasid, et ta lihtsalt tuubib päevad läbi kodus, siis Carmel teadis väga hästi kui vähe Les tegelikult aega õppimisele kulutab. Loomulik intelligents ilmselt. "Tjah, sinu ajakava koosneb anime vaatamisest, söömisest ja magamisest. Ja kuskil vahepeal võtad sa mõneks minutiks enda õpiku lahti. Panin väga mööda?" uuris Melly.

"Ja millest see catfight teil tuli?" uuris ta edasi. "Kodutöid võin ma veel teha, aga töödeks ei õpi ma kunagi. Never." parandas Temple. Selles osas on Carmel'l õigus - heal juhul kulub tal õppimiseks tund aega, kui väga palju õppida on. See on see aeg, mis kokku summeerida. Kogu õppimisperiood on tal koju jõudmisest kuni magamaminekuni (südaöö paiku), sest vahepeal suudab ta tuhat ükssada asja ära teha. "Midagi sinna kanti, jah." noogutas ta, astudes samal hetkel sillale, mis nad Westside'le viima peaks.

"No, ma üritasin teda natuke ühe inimese eest hoiatada, aga talle clearly ei meeldinud see ja....noo sa tead küll tüdrukuid. Siis hakkavad solvangud lendama ja noh, ühel hetkel sai mõõt täis ja läkski lahti. Aga nii kurb kui mul seda ka tunnistada ei oleks, oli põhiliseks põhjuseks ikka see sama Liam," lausus Carmel. Lesley oli vist ainuke inimene, kellele Car oli ausalt tunnistanud, et tal on poisi vastu tunded vaatamata sellele, et Liam tema vastu täielik jerk oli ja teda lihtsalt jõuluballi ajal ära kasutas. "Tead sa võiksid osa enda imelisest mõistusest mulle anda. Saaksin ma ka rahulikumalt elada," turtsatas Mel.