Esmaspäeva õhtu

"See oli tõesti mõtlematu tegu ja Liz oleks võinud tõesti pahandustesse sattuda," pidi Sayer siiski Joe'ga nõustuma. Aga mis tehtud see tehtud. "Mina ja Jessica ei ole sama, mis sina ja Liz. Ma olen tema poiss mitte lapsehoidja ja ta teeb siiski ise enda otsuseid, aga jah muidugi see ei meeldiks mulle," lausus noormees.

No näed, Say sai ise ka aru, miks Joe tookord just kõige rõõmsam polnud. "Ma pole Lizzie lapsehoidja, ma olen ta vanem vend, kes määrati juba noorelt õe kasvatajaks," pomises Joseph vaikselt. Kuulnud järgmist vastust, ei öelnud Joseph midagi. Alles Say kahtlustas teda ja nüüd tõi Joe lollaka näite.

"Igal juhul ei ole ma enam Lizzie ellu eriti tikkunud nii et sa võid rahulik olla," sõnas Sayer sõbrale, kuuldes tema sõnu vägagi hästi, kuid oskamata neile midagi vastata. "Kasvataja küll, aga Liz on juba täisealine ja sa võiksid vabalt rahulikumalt võtta. Sul on oma elu ka," tuletas noormees talle meelde, avades ka endale ühe õlle. Nagu nii oli rahvast vähe ja ta oli seda ka varem teinud, et töö ajal joob natuke.

Joe turtsatas, nüüd oli Lizzie elus Daniel. Vihma käest räästa alla. Noh, tegelikult oli Joseph õnnelik, et Lizard õnnelik oli, aga....Noormees kuulis ikka üht-teist Danieli mineviku ja ka oleviku kohta, mis ei rõõmustanud Josephit. "Mul on jah oma elu...Viimasel ajal ongi üksiku hundi elu, vastupidiselt GC kõmule," muigas nooruk.

"Nii et ei olegi Jessicat ja Sierrat ja kes see kolmas oligi....Maryt?" muigas Sayer, rüübates pudelist ühe lonksu ennem kui selle vanale letile asetas. "Vahepeal tuleb selline elu ka kasuks," kehitas noormees enda õlgu. Kuigi ega tal viimasel ajal seda just eriti ei olnud. Ta pigem muudkui astus ühest suhtest teise.

"Jessicat ma ei puutu, ta on sinu. Sierraga on lood segased, Mary pidin ma lihtsalt koju viima, sest ta oli täiesti täis ja kuidas ma ta baari jätan," selgitas Joseph ja lonksas õlut. "Tuleb, aga igav hakkab," arvas Joe.

"Oot-oot, mis selle Sierrega on?" küsis Sayer koheselt, sest see neiu oli talle tähtis ja ei olnud vaja, et ta endale jälle mingi jama kaela tõmbaks ja siis kuskile musta auku vajuks. Sierraga oli see jama, et ta ei näidanud kunagi välja seda, mida ta tegelikult tundis. Kui tahab võib ta lausa kivi olla.

"Ei, ei...See on rohkem minu probleem," vastas Joe, keerutades pudelit. Noormees lonksas jälle õlut. "Kui ta tuli tagasi, siis ma olin nii rõõmus, aga...Ta oli ainult Jasonist huvitatud," lisas Joseph. Nooruk oli neiust sisse võetud, aga...

"Olgu see siis sinu probleem, aga kui selle tüdrukuga midagi juhtuma peaks siis..." Sayer jõi enda õllest mõned lonksud, kuulates samal ajal Joseph'it. "Oooohoh, sa oled temast huvitatud?" sõnas noormees üllatunult. Seda ta küll väga oodanud ei olnud või noh. Seda ei olnud ta küll kunagi varem ette võinud näha. "Temal ja Jasonil oli juba enne tema lahkumist mingi...värk. Nad ei käinud otseselt, aga sa ei saanud ka öelda, et seal midagi ei olnud," noogutas Say mõtlikult.

"Huvitatud jah...Aga ta on kõrvuni sees Jasonist," lausus Joseph. "Ja mis sa arvad, kellele ta enda armuasju kurdab?" küsis Joe. Ikka talle. Ta ei tahtnud ainult sõber olla...Samas ei tahtnud ta ka Sierrast eemal olla. "Miks sa nii üllatunud oled?" küsis Joseph.

"Siis oled sa kergelt öeldes lihtsalt sitas seisus," sõnas Sayer ausalt välja, mis seal ikka keerutada. Pealegi ei tahtnud noormees end väga sellesse segada. Ta oli just Jasoniga enda suhted korda ajanud ja Joe oli samuti ta sõber, seega ei tahtnud ta sinna vahele küll jääda. "Ma ei tea. Ma ei mäleta, et sa enne tema Inglismaale kadumist temast väga huvitatud olid," vastas Say tundes, et Joe olukord sarnaneb Alexi olukorrale kui tema Lizziega käis.

"Sitas olukorras jah," nõustus Joseph noogutusega. "Me saime väga hästi läbi ja kui ta lahkus, siis ma sain aru, et...Me suhtlesime veel, aga meilid jäid aina harvemaks. Nüüd, kui ta tagasi tuli, tundus elu jälle ilusam," rääkis Joe ja jõi õlut. Ta ei tea, miks ta end praegu nii avas.

"Me vahetasime Sierraga kirju kuni tema tagasi tulekuni, aga ta ei rääkinud kunagi eriti poistest. Tal oli muid muresigi küllaga," sõnas Sayer, võttes enda pudelist veel ühe lonksu, asetades selle siis eemale letile. "Jah, see tüdruk oskab tõesti elu ilusaks teha," muigas noormees. Mel oli kogu aeg lihtsalt nii positiivne kui ta kuskil oli ja see mõjus ka teistele hästi.

"Ma olen kuulnud jah ta muredest...Nüüd paistab tal paremini minevat," lausus Joe põgusa naeratusega. Sierra oli...Sierra, ta suutis kiirelt hea tuju tekitada ja lolli jutuga kaasa minna. Ta polnud mõni ülbe eastsider.

"Täpselt. Rõhk sõnale 'paistab', sest sa ei tea kunagi, mis temas tegelikult toimub," pidi Sayer tunnistama. Sest kuidas oli võimalik, et tüdrukul olid sellised sünged mõtted ja mitte keegi seda ei märganud. Öeldakse ju, et need inimesed, kes kõige rohkem naeravad on tavaliselt need, kes kõige enam kannatavad. "Oled sa talle üldse enda...tunnetest rääkinud?" küsis Say.