Let's do something fun

Tänasel pühapäevasel pärastlõunal mööda linna jalutades ei osanud Gerard kuidagi endale tegevust välja mõelda, aga koju minna ta veel ei tahtnud. Paari tunni eest oli kutt sõpradega rannas võrkpalli mängimas käinud ning ujumagi jõudnud, aga seltskond läks erinevatel põhjustel küllaltki kiiresti laiali. Suvel on ju kõikidel oma ettevõtmised. Viimaks tuli Gerardil mõte hoopis Riley üles otsida, sest nad polnud juba üsna ammu rääkida saanud. Ja kuna Gerry oli tüdrukut Burning Boat Festivalil vilksamisi näinud, teadis ta, et Riley peaks linnas tagasi olema, kui ta just jälle kuskile ära ei kadunud. Kui noormees haaras telefoni, et tüdrukule helistada, selgus, et akut oli alles vaid mõni protsent. Kurat küll. Helistamiseni poiss küll jõudis, aga kui ta Riley häält vastamas kuulis, ei saanudki Gerard midagi öelda, sest telefon otsustas pildi lõplikult taskusse visata. Noh, mis seal siis ikka – tuleb ise kohale minna. Gerard mäletas, kus Riley elas, kuna saatis tüdruku ühel õhtul koduni, aga sellest korrast on möödas juba nädalaid. Pärast ligi kümneminutilist jalutuskäiku jõudis Gerry tuttava kortermajani. Poiss Riley korterinumbrit küll ei teadnud, aga akna asukohta küll. Aken oli hetkel pärani lahti. "Riley!" hüüdis Gerry tüdruku nime, lootes, et viimane läheduses on ja aknale ilmub. Kui mõne sekundi möödudes ühestki hingelisest märkigi polnud, hüüdis kutt paar korda uuesti ning lasi vilet ka. Selle peale ta isegi ei mõelnud, et võiks teisi inimesi häirida. Ega kutt sellest nii või naa ei hooliks, sest võõrad inimesed ju.

Outfit

Riley Cooper

Rileyl oli pühapäeva hommikupoolikul isa külas käinud, kuna näitsikul oli vahepeal sünnipäev olnud ning muul ajal polnud isal mahti olnud tütart külastada. Kusjuures selles võis süüdistada papa Cooperi uut naist, sest kord oli tal vaja minna koos Richardiga spaasse ning teinekord hoopis vedada mees oma sõbranna korraldatud peole. Pole siis ime, et Coop seda naist vihkas, sest isal tema jaoks üldse aega polnud. Täna hommikul oli mees aga paariks tunniks siiski aega leidnud ning üle pika aja olid isa ja tütar natuke koos aega veetnud. Kui Richard siiski lõpuks teatas, et peab veel ühele kohtumisele seoses uue äri püstipanemisega jõudma, saatis näitsik ta pärastlõuna paiku ära, pinnides temalt välja lubaduse lähiajal veel koos midagi teha, kuna augustikuu alguses pidi Riles uuesti New Yorki sõitma. Kui isa oli lahkunud, ei möödunudki palju aega, kui Rilesi telefon helises ning neidis ekraanil Gerardi nime nähes kõne vastu võttis. Aga millegi pärast otsustas noormees kõne kohe kinni panna, mis pani Rileyt kergelt kulmu kortsutama. Oli poiss valele numbrile helistanud või midagi? Neiu püüdis küll tagasi helistada, kuid siis andis mobiil teada, et telefon, millele ta helistas, oli ilmselt väljalülitatud. Nojah, mis seal ikka. Suundunud hetkeks magamistuppa, et oma juustega midagi ette võtta, ei avanenudki tal võimalust kuulda Gerardi esimesi hüüdeid, kuna magamistoa aknad asusid teisel pool maja. Kui näitsik aga tagasi elutuppa astus, kuulis ta esimese asjana oma nime, mis ilmselt akna kaudu tema kõrvu kostus. Üsnagi üllatunult ja samas uudishimulikult oli Riles paari sammuga akna juures ning nähes, et tema akna all Gerard seisis, tõi näitsik kuuldavale lõbustatud turtsatuse. See oli lihtsalt koomiline. Huvitav, kui kaua Gerard seal juba olnud oli? Coop hüüdis poisile oma korterinumbri, kuna ta polnud piisavalt valmis, et ise hetkel kohe välja minna, ning suundus siis kutile uksele vastu.

Outfit

Gerard sai ikka korralikult oodata ja kannatada, enne kui Riley aknale ilmus. Järelikult oli tüdrukul tegemist, aga vähemalt polnud ta kodust lahkunud, sest muidu oleks kutt siia ilma asjata tulnud ja riskinud võib-olla sellegagi, et mõni kuri naabritädi kuskil aknale ilmuks ja tema peale karjuma hakkaks, kuna teda häirivat väljas akna all räuskavad noored või midagi muud taolist. Kui Riley kutile enda korterinumbri ütles, liikus Gerard välisukse juurde, mis samuti hetkel lahti oli, ja astus koridori. Natuke sai ta treppe mööda kolada, enne kui õige ukse üles leidis. Koputada või uksekella helistada aga noormees ei jõudnudki, sest järgmisel hetkel uks juba avanes ning Riley hele juuksepahmakas ilmus nähtavale. "Hei," tervitas ta alustuseks tüdrukut, jäädes Rileyt natukeseks pikemalt silmitsema. "Ma loodan, et ei sega sind, sest kui sul on praegu kiire, võin mõnel teisel päeval tulla," lisas Gerry., kuigi see teisel päeval uuesti tulemine oli veidike jama mõte, arvestades seda, et tal praegu niikuinii igav oli.

"Hei," vastas Riles kergelt naeratades samaga, kui Gerard teda tervitas. Kuuldes kuti järgmiseid sõnu, raputas näitsik pead. Gerardi tulek oli küll ootamatu, aga kuna Rileyl niikuinii ülejäänud päevaks plaane polnud, siis ei saanud kuidagi väita, nagu oleks noormees teda praegu seganud. "Tule sisse," kutsus ta poissi ning astus siis ise ukse eest ära, et poiss sisse lasta. Tema esik oli küllaltki väike ja tagasihoidlik, nagu ka terve tema korter, kus kõigest kaks tuba oligi, kuigi ega tal üksi elamiseks suuremat kohta vaja polnudki. "Aga... mis sind siia tõi?" pidi Riles küsima, et oma uudishimu veidi rahuldada, olgugi, et see küsimus üldse hästi ei kõlanud. Neiu toetas ennast vastu elutuppa viiva ukse piita ning viis oma pilgu Gerardile. See piirkond, kus Riles elas, ei tundunud olevat just selline koht, kuhu Gerardi sugune kutt lihtsalt juhuslikult oleks sattunud, või midagi taolist. Järgmisel hetkel meenus neiule aga see telefonikõne ning kaks asja omavahel kokku viies oletas ta, et noormees oli kõne pärast praegu seal. "Ja kui kaua sa seal maja ees olid? Ma olen kindel, et ma pole ainus, kelle tähelepanu see hüüdmine ja vilistamine püüdis," lausus Coop lõbustatult.

Kui Riley ta tuppa kutsus, astus Gerard esikusse, kus ta mõneks hetkeks ringi vaatama jäi. See oli tõsi, et Westside’ile satub noormees harva, sest ise elab ta ju Eastside’il ühe suures majas. Ainult et mis kasu on tal sellest suurest majast, kus mitte midagi teha ei ole? "Alguses mõtlesin sulle lihtsalt helistada ja küsida, kas sa tahaksid välja tulla, kui keset linna minu telefoni aku üles öelda otsustas. Kuna ma olin sellel momendil sinu kodule lähemal kui enda omale, otsustasin isiklikult kohale ilmuda," selgitas kutt oma tulekut. Tavaliselt ta ilma etteteatamiseta kellelegi külla minema ei kippunud, sest mingigi viisakus tuleks siiski säilitada, nagu vanemad talle juba väiksena õpetanud on, aga tänane päev oli erand. Tüdruku küsimuse peale hakkas Gerard naerma. Kahtlemata nägi ta seal akna all hõikudes tobe välja, kuid vähemalt täitis see eesmärki. "Mõned minutid vist, kuid ega ma stopperiga just aega ei võtnud," kehitas kutt õlgu. "Vähemalt ükski kuri naabritädi mulle luuaga vastu ei tulnud, seega vedas vist," lisas ta ning heitis korraks pilgu telefonile, mis ikka veel pilti ette ei võtnud ja ilmselt enne kodu seda ei teegi. Aga küll Gerry selle väikese ebamugavuse välja kannatab. Pealegi ületab hea seltskond nutitelefoni.

Kui Gerard tuppa astus, sulges Riles ukse ning kuulnud poisi vastust oma küsimusele, neiu noogutas. "Ah selle pärast see kõne siis katkeski. Ma arvasin, et äkki sa valisid vale numbri, või midagi.. Kuigi ma üritasin sulle tagasi ka helistada," lausus Coop. Ta ei pidanud Gerardi etteteatamata saabumist ebaviisakaks, pigem oli see lihtsalt üllatav, seda pigem heas mõttes. Tal lihtsalt vedas, et tema isa hommikul neiu juurest läbi oli käinud, sest tänu sellele oli Riles enne veidi koristanud, nii et toad nägid nüüd enam-vähem korras välja. Ja vähemalt oli ta ka iseennast hommikul korda teinud, kuigi tal ülejäänud päevaks muid plaane esialgu polnud. "Ma võin sinuga välja tulla küll. Kuigi kui sa juba siin oled, siis sama hästi võime me mõnda aega siin ka olla," kehitas Riley õlgu, jättes Gerardile valikuvõimaluse. Heitnud korraks pilgu peeglisse, mis esikus oli, otsustas neiu, et kui nad peaksid välja minema, tahaks ta kindlasti enne riided vahetada, sest praegu oli ta veidi liiga koduselt riides. Kuti vastus näitsiku teisele küsimusele ajas neidu naerma. "Sa oled segane. Sul vedas, et ma üldse kodus olin," lausus ta lõbustatult ning sammus elutuppa, lootes et Gerard talle järgneb, sest kauaks nad ikka sinna esikusse seisma jäävad.

"Ma unustasin kodus telefoni laadida. Aga vähemalt sain su kätte," sõnas kutt kerge naeratuse saatel. Pettunult tagasi koju lonkimine ei oleks Gerardi tuju kindlasti paremaks muutnud. Praegu on ju suvi ja seda peaks nautima. Põhimõtteliselt pole kutt Rileyga terve suve vältel eriti rääkinudki, sest vahepeal oli üks ära, siis jälle teine. "Olgu, mul pole selle vastu midagi, et mõneks ajaks siia jääda. Sul on siin mõnusalt jahe. Väljas ei kannata praegu üldse olla," rääkis noormees ja heitis pilgu korraks akna poole. Ainus võimalus ülekuumenemist vältida on mere äärde minna ja ennast vette kasta. Nii palavat suve pole Gerardi mäletamise järgi siin juba aastaid olnud. "Mul tuli lihtsalt loota, et sa oled. Ega ma seal akna all väga kaua passida küll poleks jõudnud," tunnistas Gerard, astudes neidise järel elutuppa, kus ta samuti mõneks hetkeks ringi vaatama jäi. Ikkagi ju uus koht, kus ta varem veel kunagi käinud ei ole. "Sul midagi külma mulle juua anda on? Vett kas või?" esitas Gerry tüdrukule küsimuse. Veel parem, kui jääkuubikuid ka leiduks.

Riley oleks Gerardile oma laadijat pakkunud, aga tõenäosus, et see poisi telefonile sobinud oleks, oli vist üsna väike. "Ma ütleks, et tunne ennast nagu kodus, aga sinu kodust on see vist üsna erinev, või mis?" muigas Riles, kui noormees otsustas, et nad mõneks ajaks tuppa võivad jääda küll ning samuti elutuppa astus. Kuulnud Gerardi sõnu ilma kohta, viis neiu hetkeks pilgu aknast välja. Ta ise polnudki täna veel väljas käinud ning tänu tuuletõmbele, mida ta aeg-ajalt oma korteris tekitada sai, võis toas tõesti veidi jahedam olla, vähemalt ei tundnud neiu eriti palavust. Ta muigas kuti järgmiste sõnade peale ning noogutas, kui poiss joogi kohta küsis, sammudes seejärel köögi poolele. Midagi tema külmkapis ikka leidus. Kuulnud, et noormehele vesi sobis, võttis Riles külmkapist ühe gaseeritud pudelivee, otsis kapist klaasi ning kallas selle täis. "Jääd?" pakkus näitsik. Noh, need tegid joogi külmemaks, nii et otsinud sügavkülmast jääd, lisas ta paar kuubikut klaasi. Seejärel asjad tagasi külmkappi pannud, kõndis ta veega Gerardi juurde, ulatades klaasi kutile. "Tegelikult polegi sind päris pikalt näinud, räägi, millega sa suvel tegelenud oled?" uuris Coop ning istus diivanile.

"Westside ja Eastside ongi erinevad, aga ma ei leia, et sinu elamisel midagi viga oleks. Nagu ma juba aru olen saanud, siis elad sa üksi. Ühel inimesel polegi hiiglaslikku pinda vaja ju," arvas Gerard. Tema elas koos oma ema, vanaema ja vanaisaga nii suures majas, et sinna mahuks kindlasti veel mitu inimest – näiteks tema isa, kes uue naise leidis ja pere juurest jalga lasi. Õdesid ega vendi noormehel aga pole. "Jah, palun," vastas Gerard, kui Riley jää kohta küsis. Varsti ulatas tüdruk talle juba klaasi külma joogiga, millest Gerry kohe mitu sõõmu võttis. Kuulnud tüdruku küsimust, Gerard muigas, sest ta oli Rileylt just sama küsida tahtnud, aga tüdruk jõudis temast ette. "Põhiliselt tegelesin sellega, et kriipsutasin oma pikast nimekirjast tüdrukuid järjest maha. Ainult sina oled veel jäänud ja sellepärast ma tegelikult tulingi," püüdis Gerry teha tõsist nägu, aga hakkas hetke pärast ikkagi naerma, kuna tema jutt oli tegelikult naljana mõeldud, sest selliste lapsikustega tüüp enam ei tegele. "Aga kui sa päriselt teada tahad, siis pole ma midagi väga märkimisväärset teinud. Põhiliselt veedan aega sõpradega, kuid korra käisin ka roadtripil ja sõitsin läbi mõne osariigi, kuhu pole varem jõudnud – see vist ongi siiani minu suve tipphetk olnud."

"Ma nõustun sinuga täielikult," lausus Riles Gerardi sõnade peale, mis neiu elamise kohta käisid. Suuruselt oli korter neiu jaoks üsna paras küll, selline mõnus väike. Ja üksi elada meeldis talle ka, kuigi salamisi mõtles ta endale koera võtmisest. Huvitav, kas näitsik saaks looma kasvatamisega hakkama? Kuigi esialgu jääb see vist ikkagi kõigest mõtteks. "Ahsoo," noogutas Riley muiet tagasi hoides, kui Gerardi esimest vastust kuulis. "Noh, vähemalt oli see nüüd küll aus vastus. Tahad sa kohe pihta hakata või jood enne oma joogi ära?" küsis näitsik, enne kui see kõik tedagi naerma ajas. Neiul ei tulnud kordagi isegi mõttesse, et äkki polnud kutt nalja teinud. See oli lihtsalt liiga absurdne. Kui noormees talle lõpuks päriselt ka vastas, tõsines neiu veidi ning noogutas aeglaselt tema jutu peale. "Kõlab lõbusalt," arvas Coop, kui poiss oma roadtripi mainis. "Ma ise pole ka midagi väga tohutult märkimisväärset teinud, kuigi ma käisin juuni alguses sõbrannaga New Yorgis ja mul õnnestus seal tööd leida, nii et ma olen nüüd hiljem ka paar korda New Yorgi ja Tree Hilli vahet sõitnud. Tegelikult ma jõudsingi just vahetult enne Burning Boat Festivali tagasi ning varsti lähen jälle," rääkis näitsik midagi enda suve kohta ka. Riley rääkis küll üsnagi sellisel toonil, nagu poleks see midagi erilist olnud, kuigi tegelikult oli ta väga põnevil, sest moemaailm oli teda alati huvitanud ning modellitöö talle huvitav tundunud.

"Ma ei suudagi kohe otsustada, kumb ahvatlevam on: kas sina või mulliga jäävesi," tegi Gerard näo, et mõtleb praegu sügavalt järele, kaaludes küll üht, siis jälle teist varianti. Mõne sekundi pärast oli aga klaas tühi, seega 'valik' näis olevat tehtud. Tüdrukuid võis ju vahepeal kergelt kiusata ka. Ei olnud see ainult lasteaialastele lubatud. Gerard ei pidanudki küsima, mida Riley vahepeal huvitavat korda on saatnud, sest tüdruk hakkas ise enda viimase aja tegevustest jutustama. "Missugune töö?" uuris Gerard, sest New York asub Tree Hillist küll päris kaugel ning pidevalt sinna sõita oleks westsiderile pika aja peale üsna kulukas ettevõtmine. Esimese mõttena oleks Gerard pakkunud ehk modellindust, aga mine tea, millega tüdruk seal tegeleb. Äkki läks hoopis narkomuulaks? Selle viimase mõtte peale pidi Gerry naeruturtsatust tagasi hoidma, sest ta ei uskunud Rileyst midagi taolist. Nad ei ole just väga kaua omavahel suhelnud, aga selle aja jooksul suutis Riles talle päris korraliku tüdruku mulje jätta. Selline sobiks isegi tüdruksõbraks, aga kahjuks või õnneks Gerard endale püsivat ja pikaajalist kaaslast ei igatsenud, kuna tüdruksõbrad vajavad palju tähelepanu, hoolivad liiga palju igasugustest mõttetutest tähtpäevadest nagu sõbrapäev, naistepäev, poole aasta täitumine, koosveedetud aasta täitumine ja nii edasi. Milleks talle seda vaja on? Aga sellest hoolimata huvitas Gerryt, kas tüdruk on vahepeal endale kellegi leidnud. New Yorgis ju valikut palju. "Aga oled sa praegu vaba veel? Suhtestaatuselt, ma mõtlen?" ütles poiss oma küsimuse ka valjult välja.

"Vau, mina versus mullivesi ja ma kaotasin. Ma olen nüüd küll väga pettunud," lausus Riles nagu muuseas, nii et tema sõnad ja hääletoon kaugeltki kooskõlas polnud. "Aga kui sa veel seda vastupandamatut mulliga vett peaksid tahtma, siis sa võid minna ja seda endale kapist lahkelt juurde kallata," lisas näitsik, nähes et Gerardi klaas oli tühjaks saanud. Kui noormees aga tema töö kohta küsis, siis muutus neiu silmnähtavalt veidi elavamaks ning New Yorgi peale tagasi mõeldes ilmus tema huulile siiras naeratus. "Ma sain pakkumise ühe fotoseeria tegemiseks. See ei ole midagi väga tõsist, pigem lihtsalt minu proovilepanek, et kas ma üldse sobiksin modelliks, aga ma olen rahul," lausus Coop ning seda rahulolu oli tema näost näha ka. Jah, pidevalt New Yorgi ja Tree Hilli vahet sõitmine oli küllaltki kulukas, aga hetkel tuli näitsik veel omadega toime. Narkomuulaks olemine tundus küll üsna räpane ja riskantne töö ning Riley pidas paremaks sellisest teenimise võimalusest pigem eemale hoida. Kuid samas, kui ta ehk oleks majanduslikult veidi hullemas seisus kui praegu ning kui tal poleks ka Tree Hillis töökohta olemas, siis ehk oleks ta ka selleks valmis olnud.. Kuulnud kuti järgmist küsimust, kergitas Riles veidi üllatunult kulmu ning turtsatas kergelt. "Huvitav, et see sind huvitab," mainis neiu. "Ma ei ole suhtes," raputas ta hetke pärast kergelt pead, otsustades küsimusele nii vastata. Ta oli suurlinnas mõne kutiga koos aega veetnud, väljas käinud, aga peamiselt üritas ta siiski seal olles modellindusele keskenduda. Lisaks oli vaheaega järel ainult kuu ning tervet augustit ei kavatsenud ta ka New Yorgis veeta. Ning võib-olla oli Coop lihtsalt arvamusel, et kaugsuhe poleks talle sobinud. "Sinult pole vist mõtet seda küsidagi?" arvas Riles seejärel, sest ta oli kindel, et Gerard ei üllata teda praegu sellega, et teatab talle, et on suhtes. See oleks olnud liiga uskumatu.

Gerard muigas Rileyt kuulates, sest ta sai aru, et näitsik mängis kaasa, mitte polnud tegelikult solvunud. Gerry kippuski teiste kulul sageli nalja viskama, kuid mõni eriti tundlik tšikk võttis kuti öeldut sõna-sõnalt. Riley selliste hulka õnneks ei kuulunud. "Ma arvan, et praeguseks piisab. Ei tahaks, et sa mullivee peale armukadedaks muutuksid, kui ma talle liiga palju tähelepanu pööran," rääkis Gerard lõbusal toonil. Läheb ilmselt tublisti aega, enne kui ta tunneb vajadust klaasi lisa saada. Kui noormees kuulis, et Riley sai pakkumise fotoseeriaks, tõstis ta püstise pöidla. See on ühe tüdruku jaoks vist nagu unistuse täitumine? "Potentsiaali sul kindlasti on – seda ma märkasin ammu juba. Ma usun, et need tähtsad ninad seal arvavad sama," sõnas Gerard, olemata kiidusõnadega kitsi. Ta isegi tundis mingil määral tüdruku üle uhkust, kuigi nad Rileyga isegi ei käinud. See on aga hoopis teine teema. Gerard noogutas selle peale, kui sai kinnitust, et Riley on veel vaba. Ühtegi tabavat kommentaari kutt visata ei jõudnudki, sest varsti tuli sama küsimus natuke teises sõnastuses talle. "Oled minust õigesti aru saanud. Ma ei usu, et järgmise kahekümne aasta jooksul midagi muutub," teatas Gerry kindlal toonil, sest tal polnud tõesti tahtmist end kellegagi siduda. Kui tüübil peaks tekkima tahtmine mõne tüdrukuga aega veeta, siis ta teebki nii, aga selleks ei pea ometi suhtes olema.

"Oh, sa mõtled oma imelise vee kõrvalt ikkagi natukene minu peale ka, nii armas," õhkas Riley veidi ülepakutult, enne kui ta taas muiates Gerardi poole vaatas. Taevale tänu, et Rilesi mingigi huumorisoonega õnnistatud oli, sest kui neiu oleks igat kuti öeldud sõna tõsiselt võtnud, siis ilmselt poleks nende läbisaamine kaugeltki nii hea kui praegu ning sellest oleks isegi kahju olnud. Noormehe ülestõstetud pöidla ning sellele järgnenud kiidusõnade peale ilmus näitsiku huulile taas siiras naeratus. "Kui see nüüd kompliment oli, siis ma tänan," lisas Coop. "Ja ma loodan, et sul on õigus. Viimane asi, mida ma tahan, on kellelegi seal pettumust valmistada," sõnas neidis, sest selline võimalus nii noorelt midagi saavutada võib avaneda ainult kord elus ning kuna tema unistused ja eesmärgid on piisavalt suured, üritab näitsik iga hinna eest seda kõike mitte ära rikkuda. "Kakskümmend aastat, päriselt?" kergitas Riles ehk veidi lõbustatult kulmu, kui hetke pärast Gerardi järgmist vastust kuulis. See kõlas nagu kindla plaanina ning võib-olla just see ajaski neidu muigama. "Miks?" esitas Riles siis järgmise küsimuse. "See tähendab, sa oledki lihtsalt suhete vastu või on veel mõni põhjus...?" uuris Coop, puhtalt huvi pärast, lootes et see teema lõpuks siiski liiga veidraks ei kisu.

"Aga võib-olla see natuke on tegelikult päris palju?" muigas Gerry, pilgutades neidisele flirtivalt silma. Loodetavasti ei pane Riley seda pahaks. Kutt ei vaevunud varjama, et neidis talle huvi pakkus, kuid Riley võis seda juba varasemast ajast teada. Missugune tüüp kutsuks välja tüdruku, kes talle üldse pinget ei paku? Ootamatu külaskäik kuulus täpselt samasse kategooriasse. "Aga mis sorti fotosessioon see on? Mõne rõivabrändi reklaamiks?" uuris noormees edasi. Tal oli tegelikult üks mõte veel, aga Gerard ei hakanud seda valju häälega välja ütlema. Igaks juhuks. Kuigi Riley polnud selline tüüpiline tibi, kes iga väiksemagi asja peale solvub, aga kindlasti on temalgi oma piirid, millest üle ei tasuks astuda. "Ma ei tea... võib-olla siis kümme?" kehitas Gerard Riley sõnu kuuldes õlgu, sest ta ei teadnud ju tegelikult ise ka. Igatahes kavatses noormees pühendumist nõudvad suhted võimalikult kaugesse tulevikku lükata. Kui neidis seda teemat veel rahule ei jätnud, lubas Gerard endale ühe kavala muige, enne kui vastas. "Mul ei tule see suhtevärk nii hästi välja. Ma olen selleks liiga isepäine, et kellegagi koos püsida kauem kui mõni nädal. Ja mõnenädalane asi ei kuulu vist suhete kategooriasse – pigem nagu seiklus?" proovis Gerard seletada ning jäi siis ootama, mida Riley kuuldust arvab.