Before I snap

Léon pani ärritunult enda nutitelefoni lauale ja tõmbas kätega üle näo. Ei olnud normaalne, et nad Carriega jälle tülitsesid. Sellest ajast peale, kui naine väisas UK-d, oli neil aina raskem kontaktis olla ning aeg-ajalt tekkis pisemaid nägelemisi, kuid nüüd sai neil läbi üsna tuline vaidlus, mis kulmineerus sellega, et Carrie lõpetas kõne poole sõna pealt. Ilmselt olid nad mõlemad pinge all, Léon mässas pidevalt enda restoraniga ja nagu ikka, oli üks häda teise otsas. Selgus, et osa torustikust tuli täiesti ümber vahetada, materjalid hilinesid, kvalifitseeritud kokka oli keeruline leida. Ühesõnaga jama jama otsas. Kindlasti oli ka Carriel palju tööd ja seetõttu elasidki nad endasse kogunud ärrituse üksteise peal välja. Hästi täiskasvanulik, eks? Léon otsustas ühele semule helistada ja baari minna, et maha rahuneda.

Paar-kolm tundi hiljem jõudis mees koju. Ta pani enda jaki nagisse, kust see kukkus maha, aga Theo ei vaevunud rõivast üles korjama. Ta kõndis elutuppa ja maandus diivanile. Kell oli alles saamas 22, siiski oli ta baarist tulema tulnud. Ta jõi semuga viskit ja see niitis kiirelt, ega Theo ei olnud enne väga midagi söönud ka. Nüüd istus ta diivanil ja pani teleri tööle, et peatuda ühel muusikakanalil.
OT:Ana

Anastasie oli oma toas ning vaatas rahulikult valget veini juues sarja. Tal polnud plaanis kuhugi välja minna, seega Léon ei saanud talle ilmselt mõnda pokaali pahaks panna. Kuulnud kuidas Léon koju jõudis, lükkas neidis läpakakaane kinni ning olles riietatud tüdrukulikku veripunasesse kleiti, läks ta elutuppa. Nõjatunud vastu üht seina, jäi neidis kergelt kaldus peaga Léoni vaatama, kes kohe üldse hea välja ei näinud. Neidis läks baarikapi juurde, seejärel kööki ning mõne minuti pärast naasis ta kahe mojitoga. "Sa näed välja nagu sul läheks seda vaja," lausus Ana õlakehitusega kui ta joogi mehele ulatas. Neidis istus mehe kõrvale diivanile ning segas kõrrega kokteili, kust ta peagi ka ühe lonksu võttis. See oli ikka kuradima hea.. "Mis sind siis niiviisi jooma pani?" küsis neidis seejärel ning tõmbas jalad diivanile enda alla, et mugavam istuda oleks. "Kas sa söönud oled üldse midagi?" uuris Ana hetk hiljem ning libistas käega läbi oma pikkade tumedate juuste.

Léon kuulis samme ja eeldas, et Ana läks köögist midagi söögipoolist otsima või siis nõudepesumasinasse lisa viima. Noormees otsis taskust mobiili välja ja viskas selle madalale kohvilauale, mis asus diivani ees. Kuulnud, mida Ana ütles, viis Theo silmad tüdrukule ja nägi Mojitot. "Aitäh," sõnas prantslane ning võttis joogi vastu ja lonksas seda, võttes kõrre hetkeks välja. Mees pani joogi lauale ja lasi peal vajuda diivani seljatoele. "Carriega oli korralik tüli," ütles mees. Järgmise küsimuse peale raputas Theo pead. Tal tekkis soov teha jälle kanepit ja kuskil underground baaris hommikutundeni möllata.

Kui Léon teda tänas, naeratas Anastasie õhkõrnalt. Vähemalt ei saanud ta Léonilt peapesu, et ta joob jälle. Saanud viimaks mehe joomise põhjuse teada, toetas neidis oma selja vastu diivani seljatuge. "Njaa.. Naistega pole ikka lihtne eksole," lausus tütarlaps ning turtsatas seejärel kergelt, võttes uue lonksu enda joogist. "Mille pärast te siis sellel korral tülitsesite? Minu?" Anastasie oli vägagi teadlik asjaolust, et Carriele ei meeldinud mõne sellest, et neidis Léoniga samas korteris elas. Carrie ei saanud aru sellest, et Ana ei üritaks Léoniga mitte kunagi midagi.. Aga samas... Miks mitte? Neidis lasi oma pilgul korraks üle Theo käia ning vajus mõneks hetkeks mõttesse. Tegelikult polnud ühtegi põhjust, miks Léon ei oleks ideaalne boyfriend... Hetk hiljem turtsatas Ana oma mõtete peale.. Léon ei üritaks ilmselt mitte kunagi midagi Anastasiega. Saanud teada, et Léon polnud mitte midagi söönud, haaras Ana oma telefoni ning tellis neile hiina toitu koju. Vahest võis midagi sellist ka süüa, kuna ilmselt polnud kummalgi neist erilist viitsimist, et praegu kokkama hakata.

Léon ei pidanud vajalikuks Anastasie'ga tüli alustada alkoholi üle. Ta oli praegu liiga palju joonud, et üldse seda tähele panna, et ka Ana jõi Mojitot. Theo turtsatas: "Ei ole jah kerge. Miks te elu nii keeruliseks teete? Teiega elada ei saa, aga ilma ka mitte." Mees ajas end jälle normaalsemalt istukile, et lonksata jooki, mis Ana oli kokku keeranud. "Ei, mitte sinu pärast. See kaugus lihtsalt mõjub meile mõlemale," vastas Léon kerge pearaputusega. "Oh, telli kevadrulle ka," palus Léon. Kuigi tellitud toit oli tavaliselt maitsetum ja noh, üleüldse kehvema kvaliteediga, siis aeg-ajat, näiteks praegu, oli see täitsa söödav. Prantslane oli pilves olekus ikka igasugust jama söönud, isegi McDonaldsi burgereid oli suust sisse ajanud. "Teeme midagi," palus Theo.

Me sõnade peale turtsatas neidis kergelt. "Ma ei tea... Ma ütleks, et meie kooselu siin tuleb päris hästi välja," lausus Anastasie lõbustatult ja võttis uue lonksu oma joogist. Hästi.. Njahh.. Neid draamasid oli Ana ssiin suutnus juba päris palju kokku keerata. Jumal tänatud, et Léon neist kõigist ei teadnud. Saanud teada, et tüli polnud tema pärast, naeratas Ana ning oli ka kergendunud. "Siis on hästi. Ma olin valmis juba pakkuma, et ma lähen Prantsusmaale tagasi kui ma talle nii väga ette jään," lausus Ana noormehele. Siiski pidi ta mõtteis nentima, et koju ta nii väga ei igatsenud enam. Siin oli tunduvalt parem olla kui Prantsusmaal, kus ta pidi vanematele alati meele järgi olema, olgugi et tal ei tulnud see enamasti välja. Kuulnud mehe palvet, noogutas Ana ning tellis ka kevadrulle. Üleüldse tellis ta tunduvalt rohkem asju kui nad kahekesi jõuaksid ära süüa aga jumal teab mille kõige isu neil tulla võib. Tavaliselt nad siiski mingit hiina toitu niisama ei söönud ja Anastasie ei teadnud, mida täpselt Léon tahab. Raha oli neil piisavalt, seega polnud ühe kindla asja valimine ka väga oluline. Kõne lõpetanud ja saanud teada, et toit saabub poole tunni jooksul, lõpetas neidis kõne. "Teeme midagi? Mida sa teha tahad?" uuris Anastasie lõbustatult. Tal polnud õrna aimugi, mida mees võiks tahta hetkel teha.

Léon kallutas pead aeglaselt ühelt küljelt teisele. "Su ema kirjutas hommikul," meenus Theole. "Uuris, kuidas sa end üleval pead. Ma vastasin, et kõik on korras," rääkis mees. See, et tüdruk jõi end täis või kõndis aluspesus mööda korterit ringi, jäi muidugi mainimata. "Ei, Carrie mõistab, et sul on siin parem," rääkis mees pisut aeglaselt. "Ta," alustas Léon, kuid unustas juba ära, mida ütlema hakkas. "Ma ei tea," venitas mees. "Teeme midagi, et mul igav ei oleks," lisas Theo. Teda ootas ees hommikul korralik pohmakas, kõige hullem oli veel see, et töö restoranis oli veel hetkel kõige pingelisem. Mees käis viimasel ajal igal hommikul abiks, kuid õhtuti töötas veel TRIC-is, kuid lahkumisavaldus oli juba sisse antud. Augusti alguses plaanis ta koha maha panna, et veel täisvõimsusel restoraniga tööd teha, enne suurejoonelist avamist.

Saanud teada, et neidise ema oli Léonile kirjutanud, muutus Ana hetkeks murelikuks, kuid rahunes siis maha, kui Léon teatas, mida ta vastas. "Aitäh sulle. Ma tean, et ma olen sul üks paras tüütus siin ja et minuga ei ole just väga lihtne aga nohh.. Vähemalt on kasu ka minust. Segan sulle lohutuskokse ja asju," lausus Anastasie ning turtsatas kergelt. "Aga päriselt ka. Aitäh, et sa oled lubanud mul siia jääda," lisas neidis ning naeratas kergelt. Ta oli andnud Léonile piisavalt palju põhjust, et neidis Prantsusmaale tagasi kupatada, kuid õnneks polnud mees seda siiski teinud. Kuulnud mehe sõnu, puhkes Anastasie naerma. "Sa ei pea mulle valetama. Ma tean, et ma ei meeldi talle ning kui see tema otsustada oleks, siis oleksin ma juba praegu Prantsusmaal tüdrukutekoolis nelja seina vahel kinni," lausus neidis ning turtsatas kergelt. "Sa pead ütlema mulle, mida sa teha tahad. Ma ei oska niisama lambist midagi välja pakkuda ju," lausus neidis turtsatusega. "Tõde või tegu või mingit joomismängu sa nüüd vaevalt mängima tahad hakata. Tantsimist ma ka ei usuks sinu puhul.. Ah ma ei tea. Ütle mulle mida sa teha tahad ja seda me teeme. Ma siiski võlgen sulle ka üht-teist, et sa mind siin ilusti välja kannatad," lausus Ana särava naeratusega, tumedate silmade pilk kindlalt mehel püsimas.

"Ära muretse, ma tean küll, milliseks su vanemad võivad muretsedes muutuda. Mu omad tahtsid ka mind mõneks ajaks ühte mõisasse saata kõigest eemale, aga siis põgenesin ma üldse Inglismaale ja nad olid okeid selle otsusega," rääkis Theo. Ta tõstis käed pea kohale, et ringutada ja mehe T-särk liikus pisut kõrgemale, paljastades osa ta kõhust. Mees lasi käed jälle alla. "Ma ei valetagi, viimasest vestlusest sain ma aru, et tal ei ole sinuga probleemi," kinnitas Léon. Talle jäi tõesti mulje, et kahe naise vahel on valge lipp lehvinud. "Ma ei ole "Tõde või tegu" sada aastat mänginud," mainis Theo muigega. "Teeme ära. Alusta," ütles Theo. Ta võttis laualt klaasi ja lonksas Mojitot, mis ei aidanud mehe olukorrale kaasa.

Ana kuulas mehe juttu ja naeratas kergelt. Neil oli ikka võrdlemisi palju ühist. Pole ime, et ta sai Léoniga hästi läbi ja elustiil oli ka võrdlemisi sama. Või nohh. Ana elustiil sarnanes natuke rohkem sellele, mis Léonil mõned aastad tagasi oli. Kui mehe pluus kerkis veidi, hammustas neidis huulde ning hoidis end tagasi, et mitte kätt välja sirutada ja üle mehe kõhu libistada. Kui särk uuesti mehe kõhu kattis, võttis Ana suure lonksu oma külmast joogist ning keskendus siis jällegi mehe jutule. Seda ta siiski ei kommenteerinud, kuna tal oli sellegipoolest võrdlemsi raske uskuda, et naine võis nii rahulikult võtta seda, et Ana Léoni korteris elab. Kui Theo otsustas päriselt ka "Tõde ja tegu" mängida, turtsatas Ana ning oli siiralt üllatunud. "Mida iganes härra soovib," lausus Ana lõbustatult. "Aga kui ma alustama pean siis nohh.. Kas tõde või tegu, härra Ward?" küsis Anastasie, silmis lustlik tuluke. Tal oli hetkel tõsiselt lõbus ning tundus, et Theo suudab teda siiski üllatada.

Léon oli kindel, et kui ta oleks praegu kolm-neli aastat noorem, Ana muidugi samasugune, siis oleks neiu talle täitsa meeldinud. Pidutseja, elupõletaja, nautleja - Theo oli ise samasugune, seda aga Inglismaal. USA-s võttis ta mõistuse lõpuks pähe. Aega võttis, aga asja sai. "Härra?" küsis Léon turtsatusega. "Sa tekitad minus tunde, nagu oleksin ma... Neljakümnendates. Palun kasuta ikka Léoni või Theo'd," lisas mees. Ta lonksas jälle Mojitot, tegelikult oleks Ana pidanud hoopis alkoholi Theo'st eemale tõstma. "Alustame tõega," palus mees ja ta pani klaasi uuesti lauale, et käed rinnal ristata. Theo kergitas pisut kulme, justkui ootaks pingsalt Anastasie väljamõeldud küsimust.

Neidis kuulas noormeest ja muigas kergelt. "Sa ei olegi siis neljakümnendates?" nöökis Ana Léoni ja turtsatas seejärel naerma. Njah.. Jumal tänatud, et Léon nii vana polnud. Neidis võttis lonksu oma joogist, mis vaikselt lõppema hakkas ning viis mõtliku pilgu mehele, mõeldes välja kõige toredamat küsimust, mida Léoni käest küsida. "Mitme naisega sa maganud oled?" küsis Anastasie seejärel lõbustunult. Neidisel polnud õrna aimugi, miks ta just selle küsimuse oli küsinud aga midagi väga palju targemat talle pähe ei tulnud. Mingite tõsiste teemade peale polnud mõtet minna ja nohh... Selles mängus enamasti sellelaadseid küsimusi küsitaksegi.

Theo ei kavatsenud sellele küsimuselegi vastata. Anastasiel niigi vedas, et ta saadeti just Léoni, mitte mõne vanema sõbra juurde. Anstasie'l oleks ilmselt mõne neljakümnendates tüübi juures päris keeruline elada, Theo lasi neiul natuke lihtsamalt ära elada. Kuulnud küsimust, päris Theo vastu: "Miks see sind huvitab?" Siiski hakkas ta mõtlema. Brooke ei olnud ta esimene, enne teda oli Léon nii viie-kuue tüdrukuga ikka olnud. Ei, tegelikult oli neid vist isegi seitse. Seega Brooke'iga kaheksa, siis veel mõni üheöösuhe Tree Hillis, Carrie ka. "No kuskil 14 vist," jõudis mees arvutustega ühele poole. "Tegelikult vist viisteist," lisas Theo, kui talle meenus veel üks neiu.

Kui Léon vastas küsimusele küsimusega, turtsatas neidis lõbustunult. "Lihtsalt tundsin huvi. Ja nohh.. See mäng ongi kokku laulatatud sellelaadsete küsimustega, seega pead välja kannatama. Ise tahtsid seda mängu mängida," lausus Anastasie ning naeris kergelt. Saanud lõpuks teada ka vastuse, oli neidis isegi üllatunud, et neid naisi nii palju oli. Siiski pidi arvestama, et ka Léon oli vahepeal võrdlemisi hukas. "Mäletad kõikide nende naiste nimesid ka?" küsis neidis lõbustatult ning libistas käega läbi oma juuste. Ei, ta ei tahtnud loetelu aga seda oli huvitav teada. "Tõde," ütles Anastasie seejärel ning kallutas pea ootavalt paremale, lõbusate silmade pilk mehele suunatud. Huvitav millega suudab Léon välja tulla?

Mees noogutas, selge värk. Ta ei vaevunud selle küsimuse üle rohkem mõtlema ka. Theo lonksas Mojitot ning jäi Ana uut küsimust kuulama. "Paari meenutamisega tuleks raskusi, aga ülejäänud võiksin suhteliselt kohe ette lugeda," arvas Léon. Mõne tšikiga magades oli ta lihtsalt võrdlemisi täis ja/või laksu all, seega nimi oli tõesti meelest läinud. "Tõde," kordas Léon ja jäi mõtlema, mida Anastasie käest küsida. "Mis jamasid sa veel korraldasid, et sind video peale ära saadeti?" küsis Theo. Ta oli kindel, et ainult video ei olnud selles süüdi, pidi midagi veel hullemat olema.