Before I snap

Ana kuulas huvitatult noormeest ning muigas kergelt siis. Eks enamikel inimestel oli mõni üheöösuhe, kus kaaslase nimi ei tule mõni aasta hiljem enam meelde. Kuulnud küsimust, turtsatas Anastasie kergelt ning sekund hiljem käis uksekell. Uurinud, kes ukse taga on, sai neidis teada, et hiina toit saabus. Ukse avanud, võttis tütarlaps mehe käest koti ja tasus arve, jättes ka noormehele jootraha, kes Anastasiet silmadega sõi. Neidis naeratas laialt ja sulges seejärel ukse, vaadates Léonile otsa. "No see video oli siiski kõige suurem asi. Mingeid öörahu rikkumisi ja joomisi ja kanepi tegemisi.. Noh.. Neid oli ka," lausus Anastasie õlakehitusega. "Ju ma viskasin neil siis lõpuks lihtsalt üle ja tahtsid minust veidi rahu saada," rääkis tütarlaps ning ladus kotist asju lauale, tehes seejärel oma joogile põhja peale. Karbid lahti teinud, võttis tütarlaps omale pulgad, kananuudlid ja istus diivanile ja viis oma pilgu tagasi noormehele. "Tõde või tegu?"

Mees viis silmad Anastasie'le, kes läks uksele vastu. Kui tüdruk jõudis tagasi, hakkas Theo enda rahaotti otsima. Selle leidnud, pani ta otsitu madalale kohvilauale diivani ees. "Võid sealt võtta sularaha," ütles Theo. Ilmselgelt oli ta liiga purjus, kuna raha ei olnud ei Anale ega Theole probleemiks, mõlemal olid rahakad vanemad, siiski üritas Léon ise hakkama saada. Täiskasvanud mees, peab ise teenima. Léon avas karbi kevadrullidega ja võttis sealt ühe, mille ta suhu pistis. See koht tegi üsna pisikesi kevadrulle, mis olid pigem snäkiks kui korralikuks eineks. "Okei, saan aru. Siin ei käi sa pinda, ma olen sama hull olnud. Miinus seksvideo," rääkis Theo muigega. Ta lonksas Mojitot. "Tegu," sõnas prantslane kindlalt.

Kui noormees pani oma rahakoti lauale, turtsatas Anastasie lõbustatult. Nagu tal endal poleks raha, mida kulutada. "Sorry lilleke. Ma ei taha su raha," lausus neidis turtsatusega ning viskas mehe rahakoti kummuti peale, et see neile ette ei jääks. Söönud rahulikult nuudleid edasi, võttis tütarlaps ühe kevadrulli ja pistis selle suhu. Toit oli purjus peaga kohe eriti hea. Võtnud nende klaasid, läks Ana kööki ja segas uud mojitod, mis olid eelnevatest veidi kangemad. Peagi oli tüdruk elutoas tagasi, et mõelda välja mingi tegu. "Mul on hea meel, et ma sulle pinda ei käi. Ma tean, et minuga pole olnud just väga lihtne," lausus Ana ning naeratas seejärel kergelt ning asetas oma pea sekundiks Theo õlale. Võtnud lonksu oma topeltkangest mojitost, mõtles Anastasie sekundi ja puhkes lõbustatult naerma kui ta teo välja mõtles. "Tee mulle sületantsu," lausus tütarlaps lõbustunult kui ta oma tumedad silmad mehele suunas. Huvitav, kas Léon on nõus sellega kaasa minema või mitte?

Léon pööritas silmi. "Väga uhke," tõdes mees muigega. Ta võttis ühe topsi ja pulgad, et hakata nuudleid sööma, mis tundusid praeguses olekus väga maitsvad. Kaine peaga oleks Theo tõenäoliselt nägusid teinud ja kinnitanud, et ise saab paremaid teha. Prantslane ei teinud vahetki, et kokteilid olid kangemaks muutunud, ta pani topsi uuesti lauale ja hakkas jälle kokteili hävitama, mis mõjus värskendavalt, kuigi tegelikult niitis see veel hullemini tüübi maha. "Ei," venitas mees, kui kuulis tegu. "Anna mulle midagi paremat, ma ei oska sületantsu teha," kinnitas Ward. Pealegi ei viitsinud ta praegu tantsida.

"Ma olen alati uhke," lausus Anastasie lõbustatult ning libistas parema jala üle vasaku. Klaasist lonksu võtnud, asetas Ana selle lauale ja võttis uue ampsu oma toidust. Imehea lihtsalt. Kui Ana kuulis noormehe vastust, muigas neidis lõbustatult ja turtsatas seejärel kergelt. "No kuidas sa selle selgeks peaksid saama kui sa seda kunagi teha ei proovi?" tahtis Ana teada. Hetk hiljem tuli neidis geniaalsele ideele ning prantslanna nägu lõi särama. "Ma teen sulle sületantsu ja siis pärast teed sina mulle," lausus Anastasie ning plaksutas oma geniaalne idee peale käsi kokku. "Nii võidame me mõlemad. Sina õpid sületantsu tegema ja siis nohh.. Mina saan selle teo kätte, mille ma sinult nõudsin. Või nohh.. Kui sa pole nõus seda tegema, siis sa pead mingi riideeseme panti andma," rääkis Anastasie lõbustatult ning võttis uue ampsu oma toidust.

Léon hakkas naerma ja raputas pead. "Ma ei kavatse seda ära ka õppida. Ma ei taha mingit sületantsu osata," kinnitas Theo laia muigega. "Pigem annangi siis särgi ära, ma saan kapist uue tuua," arvas Ward ning ta eemaldas enda särgi ja pani lauale toidukarpide kõrvale. "Ma läheks uue järgi, aga ei viitsi," lisas Theo. Tegelikult oli ta juba pisut uniseks muutumas, alkohol tegi oma töö. "Tead, ma jään vist varsti magama," mainis prantslane ning lonksas veel kokteili, kuid asetas seejärel pooltäis klaasi lauale. Tema õhtu oli lõppemas. "Pealegi pean ma homme vara üleval olema," lausus Léon ning toetas pea diivani seljatoele, jäädes lakke vahtima.

"Nähh! Sa oled nii igav!" protesteeris Anastasie lõbustatult. Léoni sületantsu tegemas näha oleks päris huvitav vaatepilt ning oli kurb, et ta seda näha ei saanud. "Kuule-kuule!" ei olnud Ana nõus kui Theo tahtis uuele särgile järgi minna, mistõttu tõusis tütarlaps kiirelt püsti ning istus seejärel Léonile kaksiraksi sülle, silmade lõbustatud pilk mehel püsimas. "Nii ei saa sa vähemalt uue särgi järgi minna," lausus tütarlaps süütu õlakehituse saatel ning puhkes sekund hiljem naerma, sasides Léoni juukseid. "Ning ei jää magama ka. Sa nüüd niiiiiii vana ja igav ei tohi ka olla!" protesteeris neidis ning libistas nii muuseas kätega üle mehe rinna, kuhu neidise pilk ka pidama jäi. Tuli nentida, et Léon oli päris heas vormis. Ana hammustas kergelt huulde ning vaatas seejärel lõbustatult mehele otsa.

Léon turtsatas uuesti naerma. Noormees tõstis pea üles ja vaatas Anale otsa, kes paistis äärmiselt lõbusas tujus olevat. Theo oli aga väsinud. "Ma jään siis siia diivanile magama. No ausõna, ma olen varsti kolmkümmend. Saad aru, kolmkümmend!" kordas Theo. "Ma olen nii vana," lisas Léon kerge noogutusega. "Ja igav," lausus prantslane. "No kuule, lase nüüd mul magama minna, muidu ma tõesti ärkan öösel selle peale üles, et kukun diivanilt maha," ütles mees. Ta ei tahtnud hommikul seljavaluga ärgata, sest see diivan ei olnud magamiseks just kõige parem. Oma voodi oli ikka kõige mõnusam.

"Prshhhh! Sa oled 25 mitte 30..," torises Anastasie ning torkis Leoni kergelt ribidesse," seega pool elu on sul alles täitsa ees." Neidis libistas käega läbi pikkade juuste ja vaatas seejärel Theole otsa. "Sa kõlad nagu diivanil magamine oleks maailma lõpp," lausus neidis kerge turtsatusega. Siiski tuli nentida, et voodis magamine on umbes sada korda mugavam kui diivanil. "Esiteks sa ei jää magama, teiseks sa pole vana, kolmandaks sa pole igav ja neljandaks...," rääkis tütarlaps lõbustatult ning oma lause lõpetamise asemel vajutas prantslanna oma huuled noormehe omadele, libistades oma käe noormehe kaelale.

"Aga ikkagi," vaidles Léon vastu, kes oli juba üsna purjus. Mojitod olid seda purjus olekut vaid süvendanud. "Pool elu? Ma ei taha viiekümneselt surra," teatas Theo kerge ohkega. "Oled sa sellel diivanil maganud?" küsis prantslane, hoides silmi tüdrukul, kes oli temast korralikult noorem. Theo kuulas nimekirja ja jäi neljandat punkti ootama, kuid selle asemel Ana hoopis suudles teda. Prantslane oli piisavalt segi, et suudelda neiut vastu, käed leidsid automaatselt tee tüdruku pihale. Ana meenutas Theole nii kuradi palju ta eksi, seega arvaski purjus Theo, et on ta tegevus on okei.

Ilmselgelt polnud ta sellel diivanil maganud ning ilmselt polnud vaja ka. Tal oli enda tuba mõne meetri kaugusel koos pehme suure voodiga. Miks ta peakski selle diivani peal magama? Kui Theo teda vastu suudles, oli Ana kergelt üllatunud. Ta oli seda pidanud rohkem mingiks naljaks, et Léon magama ei jääks, kuid selline variant sobis talle ka. Pealegi tuli nentida, et Theo oli väga hea suudleja. Ana libistas oma ühe käe mehe juustesse, lastes teisel käel samal ajal mehe keha avastada. See, et Léon suhtes oli, sellele Anastasie ei mõelnud ning tundus, et ka Léon ei pööranud sellele just väga palju tähelepanu.

Léoni peas ei olnud ühtki mõtet. Ta elas vaid hetkel. Mehe käed puhkasid tüdruku seljal, huuled aga liikusid Ana omadega. Theo tundis rummi maitset, need kokteilid muutusid ju Anal iga korraga üha kangemaks, seega ei olnud midagi imestada. Prantslane nautis hetke, kui ta järsku aga eemale tõmbus. "Ma ei saa," ütles mees kerge pearaputusega, tundes kohutavat süüd. Alles nüüd meenus Theole tüli, mis mõned tunnid tagasi aset leidis, ometi ei arvanud prantslane, et see väike sõnasõda oleks väärt Carriega asjade lõpetamist. Ei.

Kui Léon temast korraga eemale tõmbus, hammustas Ana kergelt huulde. "Anna andeks... Ma poleks pidanud seda tegema ning sind sellisesse olukorda panema," lausus prantslanna seejärel ning tõusis mehe sülest püsti. Libistanud käega läbi oma juuste, vaatas ta korraks mehele otsa. "Head ööd," oli kõik mis Anastasie ütles kui ta kokteiliklaasi laua pealt võttis ning koos sellega enda tuppa kadus. Joogist lonksu võtnud, viskas neidis end voodisse pikali ja ohkas kergelt. Millega ta just hakkama oli saanud? Miks ta suudles Léoni? Siiski ei saanud ta väita, et talle ei oleks see meeldinud...

Léon tõmbas kätega üle näo, kuradi pärast ta nii täis end jõi? Mees läks magama ja lihtsalt tahtis kõik unustada. Loodetavasti oli ta piisavalt täis.
Theo ärkas hommikul üles jubeda peavaluga. Mees käis duši all ja läks seejärel kööki, tumehall hommikumantel seljas, et vett ja vitamiine võtta. C-vitamiin pidi vist pohmaka korral aitama. Seest ka pisut keeras, seega pidas Léon targemaks mitte midagi süüa, isu ka nagu ei olnud. Vesi oli hea. Selle tegid paremaks jääkuubikud, mida prantslane ohtralt lisas, et loodetavasti kiiremini enda laenatud õnne olekust pääseda.

Ana avas silmad ning viis pilgu kellale. Kell oli lähenemas üheteistkümnele, seega imekombel ta pool päeva ei olnudki maha maganud. Neidis tõusis istukile ja mõtles eilsele õhtule ning tal tuli tahtmine peaga vastu seina joosta. Aga nohh.. Léon oli Anast rohkem purjus olnud, seega Anal püsis kerge lootus, et mees ei mäleta juhtunut. Käega läbi juuste libistanud, ohkas tütarlaps, pani hommikumantli selga, võttis puhtad riided kaasa ja kadus vannituppa. End korda teinud ja lühikesed püksid ning ühe lohvakama pluusi selga pannud, läks neidis kööki, kust ta ja mehe leidis. Ana riietusstiil polnud küll väga temalik, arvestades seda, et prantslanna armastas kleite kanda, kuid hetkel tahtis ta lihtsalt midagi mugavat. "Hommikust," ütles Ana õhkõrna naeratusega ning otsis külmkapist laimi, mille ta kiirelt ära tükeldas. "Kuidas sul olemine on?" uuris prantslanna ning pani klaasi mõned viilud laimi, jääkuubikuid ning valas peale gaseeritud vee.