Nimeta baar

Patricia oli ühel juulikuu päeval kogunud lõpuks piisavalt julgust, et üle pika aja Abigailile helistada ja sõbranna koos endaga välja kutsuda. Neil ju siiski oli asju omavahel arutada ning lisaks lootis neiu, et suudab selle ka välja öelda, mis tal juba tükk aega keelel oli. Kohtumispaigaks lepiti kokku üks nurgatagune baar Westside'il, kust neid loodetavasti liiga palju kõrvi pealt kuulamas pole. Patty jõudis kohale umbes viisteist minutit enne kokkulepitud aega ning sättiski end ühte nurgalauda istuma, tellides ajaveetmiseks ühe klaasi apelsinimahla. Tüdruk hoidus ukse poole vaatamast, kuid lootis, et Abby alt ära ei hüppa ning end siiski kohale veab. 

Abigail Rowan

Abigail polnud juba pikka aega Patriciaga sõnagi rääkinud, aga see ei tähenda, et ta sõbranna peale ei mõtleks. Enda arvates mõtles isegi liiga palju, ja see hakkas tüdrukule vaikselt närvidele käima. Niisiis kasutas Abby juhust, kui ema koos oma uue elukaaslasega juuli alguses pukusereisile Hispaaniasse läks, haakides end paarikesele sappa – kõik selleks, et tal oleks võimalus värk Pattyga mõtetest vähemalt mõneks ajaks minema saada. Tagasi jõudis Abby alles pärast Burning Boat Festivali, seega jäi tal tänavune aasta vahele. Reis oli muidu tore ja puha, aga oma eesmärki kahjuks ei täitnud. Polnud kasu isegi sellest kuumast latiinokutist Diegost, keda näitsik mõned päevad enne tagasilendu kohtas. Kusjuures oli Abbyl Diegoga seoses Pattyle ka üks jutt rääkida, aga see võis oodata, sest tundus, et ka Patricial on midagi olulist öelda – seda näitas telefonikõne, mis tuli nagu välk selgest taevast. Alt Abigail igatahes hüpata ei kavatsenud, sest ta pole mingi argpüks. Nii siseneski ta paar minutit enne kokkulepitud aega baari, kus Patty juba ootas. Seljas kandis näitsik üht Hispaaniast ostetud kena valget värvi lühikest suvekleiti koos samas toonis madalate baleriinadega. "Hei," sõnas tüdruk kerge naeratusega, kui laua taha istus. "Sa võid nüüd rääkida," lisas Abby mõne hetke pärast, jäädes ootavalt oma kaaslast silmitsema.

Selleks ajaks, kui Abigail lõpuks kohale jõudis, oli Patricia suure palavuse tõttu oma mahlaklaasi märkamatult tühjaks joonud ja viipas teenindajale, et see uuesti täidetaks, mis mõne hetke pärast ka tehtud sai. Tüdruk võttis suure sõõmu oma joogist, enne kui õrna naeratusega sõbranna poole pöördus. "Hei," vastas Rica Abbyle ja hoidis pilku sõbrannal, kui too laua taha maha istus ja ilmselt kohe asja juurde tahtis asuda, öeldes Pattyle, et ta võib nüüd rääkida. "On sul kuhugi kiire?" uuris neiu rahulikult. Ta oli ikka plaaninud alustada veidi turvalisemalt pinnalt, uurides näiteks, kuidas Abbyl puhkusereis läks, sest teatavasti oli ta päris pikalt aega veetnud Hispaanias. Ilmselt aga ei tulnud praegu tühi loba kõne allagi, niisiis hingas Rica sügavalt sisse, enne kui uuesti suu avas. "Ma ei tea, kas ma olen täiesti hulluks läinud või milles asi on, aga ma ei saa sind viimasel ajal enam üldse oma peast välja," alustas Patricia huulde hammustades, pilk endiselt Abigailil, et sõbranna reaktsiooni näha-kuulda. Võiks arvata, et nii pika mõtlemisaja järel jõuab ta oma mõtetes selgusele, aga kahjuks nii lihtsad need asjad ilmselgelt siiski polnud. 

"Ei, kiiret mul pole, aga ma lihtsalt tahan teada, mida sul öelda on," vastas Abigail, sest uudishimu hakkas temas võimust võtma. Eelkõige huvitas Abbyt, kas Patricia tahab rääkida sellest, mida näitsik arvab, või on see midagi muud. Küll ta jõuaks hiljem Pattyle oma puhkusereisist ka pajatada, kui viimane peaks selle vastu huvi tundma. Muidu juhtubki lõpuks nii, et Abby pläkutab muudkui reisist ja kõik muu, mille pärast Patty ta siia kutsus, jääb tagaplaanile. Enne kui Patricia oma suu lahti teha jõudis, ilmus laua juurde ettekandja, kellele Abigail ka tellimuse esitas. Hetke pärast oli ettekandja jälle läinud ning Abigail pööras tähelepanu taas Patriciale. Kuulnud, mida sõbranna rääkis, kergitas näitsik kulmu. "Usu või mitte, aga ma tean täpselt, mida sa tunned. Mõtlesin, et puhkusereisist võiks abi olla, aga tundub, et siiski mitte. Kohtasin seal isegi kutti, kes oli lisaks kenale välimusele ka sõbralik, jutukas, abivalmis... seda nimekirja võiks jätkata lõpmatuseni, kuid ikkagi jõudsid mu mõtted lõpuks sinu juurde tagasi ning ma polnud võimeline seda muutma," tunnistas Abigail ja pööras pilgu Patty silmadelt hoopis lauale, sest tal oli piinlik.

"Olgu, olgu, ma siis ei piina sind rohkem," muigas Patricia, enne kui asus sõbrannale rääkima, mis või õigemini kes tal viimasel ajal mõtteis oli olnud. Neiu kartis muidugi veidi Abigaili reaktsiooni, aga see, mida klassiõde talle vastas, pani Rica küll kulmu kergitama. "Hmm, ja ma arvasin, et ainult mind valdavad sellised kummalised tunded," märkis tüdruk oma toolil tahapoole nõjatudes, pilk endiselt Abbyl. Tegelikult tahtis Patty praegusel hetkel sõbranna käest küsida, mis nüüd edasi peaks saama, aga ei suutnud kuidagi sundida end seda küsimust välja ütlema. Klassiõel oli ilmselt sama palju piinlik, mõistis Patricia, kui Abigail pärast oma jutu lõpetamist pilgu langetas, vahtides üksisilmi lauda. Tookord seal pargis keerasid nad ikka korraliku segaduse kokku, kui kõik see kumbagi enam rahule ei jäta. "Loodetavasti ülejäänud reis läks sul vähemalt korda?" otsustas Rica vahelduse mõttes teemat vahetada. 

Abigail jõudis vähemalt paarkümmend sekundit lauda jõllitada, enne kui julges pilgu tõsta ja sõbrannale uuesti otsa vaadata. Nende olukord oli praegu kõike muud kui normaalne. Kergemaks tegi asju vaid fakt, et Abby polnud selles paadis üksi. Kui tal oleks oma sõbrannasse mingisugune ühepoolne crush, ei suudaks Abby ilmselt enam kuidagi Patriciale silma vaadata ning väldiks teda nagu marutõbist koera. Aga tundus, et see värk oli neil siiski kahepoolne. "Ma ei tea, kas see on hea või halb," kehitas tüdruk õlgu, oskamata midagi targemat öelda. Natukeseks ajaks ta isegi pääses ega pidanudki midagi ütlema, sest saabus ettekandja koos Abby tellitud Sprite’i ja šokolaadisõõrikuga. "Ülejäänud reis? Mm, ma ei teagi. Kõik oli kena, kuni mul tekkis mõte üht kutti ära kasutada, et sind oma peast minema tõrjuda," sõnas Abby mõru muige saatel, kui ettekandja jälle läinud oli.

Ühepoolne crush sellises olukorras oleks vist tõesti parajalt nõme olnud, kuigi praeguses olukorras ka midagi väga head polnud. Või siiski oli... "Ehk natuke mõlemat?" pakkus Patricia vaikselt, kuid kui Abigail nüüd hakkab seletust nõudma, mis täpselt on hea ja mis halb, satub tüdruk küll oma vastusega plindrisse. Järgmisel hetkel ilmus nende laua juurde ettekandja, kes sõbrannale tema tellimuse tõi ja siis jälle minema jalutades, lubades sõbrannadele ainult paar hetke mõtlemiseks, mida ilmselgelt oli liiga vähe. "Nutikas oled sa küll, seda peab ütlema, aga kui poisid ka sind enam eksitada ei suuda, on olukord kuidagi väga muutunud," sõnas Rica mõtlikult. Viimane kord, kui nad seda teemat arutasid, oli mõlemal neist veel olemas teatav huvi poiste vastu, aga nüüd oli see täiesti kadunud?

"Võib-olla, ma tõesti ei tea," vastas Abigail õlgu kehitades. Ei hakanud ta Patricialt praegu mingit seletust nõudma, sest endalgi oli raske toimuvast aru saada. Tundus, et mõlemad on hetkel sama targad/rumalad. Võtnud taldrikult šokolaadisaiakese, hammustas Abby sealt ühe tüki. Tavaliselt aitasid šokolaadisõõrikud Abigaili keerulistes olukordades, kus pidi külma närvi säilitama, ja tundus, et praegu läheks tal seda vaja. Tüdruk ohkas kergelt Patty sõnade peale. Tõsi, kui isegi üks kuum kutt enam ei mõju, on asi halb. "Ma ei pea ennast enam kaugeltki mitte nutikaks, ausalt. Tahad teada, mismoodi ma teda ära kasutasin?" küsis Abby, aga ta ei jäänud Patricia vastust ootama, vaid ladus järje kohe letti, kuna sellisel teemal on täiesti võimatu vait püsida. "Ma... magasin selle tüübiga," tunnistas näitsik, langetades jälle pilgu. Ei, ta ei kahetsenudki oma tegu, aga ikkagi oli see kokkuvõttes nõme ju.

"Magasid selle tüübiga? Okei, eem, midagi sellist poleks ma küll oodanud," oli ainuke, mis Patricia selle peale nüüd kosta oskas ja lause teine pool tuli ka välja pooleldi puterdades. Tema ise ei pidanud võimalikuks, et kutiga magamine aitaks leevendada oma sõbranna vastu tekkinud tundeid, aga ju siis Abigaili jaoks selline variant sobib. Neiu viis pilgu sõbranna šokolaadisõõrikule laual ja sirutas käe välja, et sellest endale üks tükk rebida ning see kohe ka alla neelata. Šokolaadil peaks ju rahustav mõju olema. Mitte et Rica Abby peale kuidagi pahane oleks olnud, sest selleks polnud mingit põhjust, aga asjade sellist käiku polnud ta absoluutselt ette kujutanud. "Ja mis pärast seda siis sai?" uuris Patty, pidades silmas vahetult pärast nende vahekorda juhtunut. 

"Ma tean. Endal oli ka hiljem raske uskuda, kui mulle kohale jõudis, mida tegin," tunnistas näitsik ausalt, aga ei hakanud lisama, et see polnud veel kaugeltki mitte kõik. Üldse oli Abby selle kutiga kohtunud, kui ta pärast kaubamajatuuri vist hoonest hoopis teise ukse kaudu väljus, mitte sellest, kust tuli, ja suunataju kaotas. Juhtumisi jäi tema teele ette üks kobe umbes paar aastat vanem noormees, kelle peal Abigail oma hispaania keelt praktiseerides teed küsis, et tagasi hotelli jõuda. Kutt oli aga nii lahke, et saatis tüdruku isiklikult õigesse kohta kohale. Nii jäid nad omavahel lobisema ja vahetasid isegi telefoninumbreid. Järgmisel päeval saadi jälle kokku, Diego näitas Abbyle enda lemmikkohti linnas, kuni lõpuks asi käest ära läks... Patricia järgmise küsimuse peale tõmbus Abigaili nägu punakaks. "Me tegime seda uuesti, järgmisel päeval. Räägitakse ju, et esimene kord pole suurem asi. Noh, ja siis ma mõtlesin..." Kui näitsik mõistis, et tema sõnad kõlavad idiootselt, surus ta käe suule ning jäi poolelt lauselt vait. Abby ei tahtnud enam teadagi, mida Patty temast nüüd arvab. Ilmselgelt oli Abigail selle reisi viimastel päevadel oma aju välja lülitanud. Missugune muu seletus saaks tema lollustel olla?

"Noh, sa pole ilmselt esimene ega jää ka viimaseks, kellel säärane puhkuseromanss olnud on," muigas Patricia. Nagu ta aru sai, oli tegu kohalikuga, seega vaevalt nad Abbyga uuesti kohtuvad. Hispaania on Tree Hillist tegelikult ju päris kaugel ja väga tihti siitkandist keegi Euroopasse ei reisi ka. "Olgu, aitab sellest teemast, ma ei taha rohkem detaile kuulda," sõnas Rica lõbusalt ja raputas oma pikki juukseid. Neiu tõstis hoopis oma mahlaklaasi ja jõi selle ühe lonksuga uuesti tühjaks. Varsti kulub talle küll midagi kangemat ära, kui nende vestlus nii jätkub, nagu ta praegu minema kipub. Abby ülestunnistus muutis muidugi asjade käiku ka natuke, sest see ei klappinud üldse selle plaaniga, mis Patricial mõned hetked varem peas mõlkunud oli. 

"Jah, küllap vist," arvas Abby, olles üllatunud faktist, et Patty suutis seda kõike naljaga võtta. Abigail tema asemel oleks ilmselt solvunud selle peale. Võib-olla Patricia oligi tegelikult solvunud, aga lihtsalt ei näidanud seda välja. Ehk on nii isegi parem, sest vastasel juhul tunneks Abby ennast veel halvemini. Ta ikka oskab jamasid kokku keerata. "Ning mina ei taha rohkem sellest rääkida. Arvasin vaid, et oleks sinu suhtes aus, kui sa teaksid," lausus tüdruk vaikselt. Näha ju oli, et nende vahel midagi toimus. Kui Abigail just seda niisama lihtsalt ära ei rikkunud. Patty eeskujul sirutus Abigaili käsi oma jooki haarama, et külmast Sprite’ist paar korralikku lonksu võtta. Ka Abby hakkas juba sellele mõtlema, et peaks vist midagi kangemat tellima – mis siis, et ta iga kord lolliks läheb, kui alkoholi joob. Niikuinii oli kõik juba täiesti metsas ja enam hullemaks minna vaevalt saaks.

"Nojah, vähemalt ei hakanud sa seda minu eest varjama, kuigi selliste asjade rääkimine tekitab tunde, nagu toimuks meie vahel midagi rohkemat kui lihtne sõbrannatamine," märkis Patricia vaikselt ja pööras pilgu Abigailile. Oleks nad lihtsalt sõbrannad, ei oleks sellise asja tunnistamine mõlema poole jaoks nii ebamugav kui see praegu oli. Neiu suunas pilgu ettekandja poole ja viipas talle, et viimane jälle lähemale tuleks. Rica võttis vabaduse tellida endale ühe rummikokteili, sest praegusel hetkel ei olnud tal erilist tuju mingit lahjat siidrit küll sisse valama hakata. Järgmisena pöördus ettekandja Abby poole, et temaltki uus tellimus võtta, kui tüdruk peaks ka midagi juua tahtma. Ilmselgelt siin baaris kliendi vanusele tähelepanu ei pööratud, nagu oli vist suuremas osas Westside'i joogikohtades. Praegusel hetkel ei andnud aga olukorda enam hullemaks ajada, seega ei tohiks mõned joogid neile midagi teha. 

Patricia väide pani Abigaili ilmselge fakti ette. Tõsi ta oli. Kui Abigail oleks sama lugu rääkinud näiteks Torile, Lydiale, Simonale või Daisyle, ei tunneks ta end kindlasti nii halvasti nagu Patricia puhul. Ta usub, et sõbrannad ei kiidaks sellist käitumist heaks, aga see ei mõjutaks kuidagi nende omavahelisi suhteid. Miks peaks neid kuidagi see puudutama, kellega Abby magab? Aga tundus, et Patty puhul on olukord natuke teistsugune, sest teda võib ilmselgelt nimetada rohkemaks kui tavaline sõbranna. "Aga ei toimu või? Kui enne sai kuidagi seda veel eitada, siis enam ma iseendale ega sulle näkku valetama ei hakka," sõnas Abigail, hoides pilku Patty silmadel. Ei, enam ei kasutanud ta seda argpükslikku võtet, et pöörab pilgu mujale. Oma Sprite’i oli näitsik juba vahepeal lõpetada jõudnud, seega tuli ka Abigaililt uus tellimus, milleks sai samuti rummikokteil.

Patricia kehitas õlgu. Kas saab see olukord veel segasem olla? "Mind väga huvitaks, kuidas me seda siis nimetama hakkame, aga igaljuhul on taoline olukord minu jaoks väga uus," mõtiskles tüdruk valjult, pilku Abigailil hoides. Ei tea, kas nad nüüd ongi suhtes või midagi? Kui keegi peaks praegu nende vestlust pealt kuulama, jääks talle ilmselt just selline mulje. Pärast seda, kui Abby samuti rummikokteili tellis, kadus ettekandja mõneks hetkeks, et paar minutit hiljem joogid jällegi lauda tuua. Rica tõstis koheselt oma klaasi ja võttis sellest suure sõõmu. Vähemalt polnud neile liiga kanget kokteili kokku segatud, tundus olevat üsna paras. "Tead, ma vist ikka veel süüdistan natuke neid siidreid," teatas Patty sõbrannale. Seesama jook oligi ju talle vestluseks piisavat julgust andnud, ning ilma selleta poleks nad ilmselt praegu siin.