Bussijaama lähedal.

Lizard oli täna aja maha võtnud ning külastanud enda vanaisa, kes elab Tree Hillist poole tunnise bussisõidu kaugusel vanadekodus ja on neiu ainuke perekond Joe kõrval. Päev oli kenasti möödunud juttu ajades, malet mängides ja vanaisale raamatut ette lugedes. Seal olles aeg lausa lendab, kuigi Lizza pidi endale teatavaks tegema, et mees hakkab asju unustama. Kui varem ei tahtnud neidis seda uskuda, siis nüüdseks ei ole tal enam teist teed.

Lizza istus bussijaamast üle tee oleval pingil ja jõi kuumašokolaadi, mis oli maitsestatud piparmündiga. Kell lähenes vaikselt üheksale, kuid näitsik ei soovinud veel koju minna, vaid istus parema meelega siin samas pingil ja imetles mööduvaid inimesi.

OT: Nicole.

Kella üheksast pidi bussijaamast väljuma väike buss, mis sõidutab inimesi mööda Tree Hilli. Kuigi linn polnud just kuigi suur, soovis Nicole sellele bussile jõuda. Aitab taksoga sõitmisest. Viimasel ajal oli tal kehv tunne ning seega piisas talle jalutamisest, samas värske õhk tegi head. Nikki kõndis kiirelt bussijaama poole, kuna oli juba hiljaks jäämas. Ning jah, kui ta sinna jõudis, oli näha bussi juba kaugele sõitmas. Sinna neidis küll enam järgi ei jõua.

Nicole vandus endamisi vaikselt, viies siis pilgu ümbritsevale rahvale. Tegelikult kogu see väike rahvamass oli juba bussipeale läinud, alles jäid vaid mööduvad inimesed. Naine silmas pinkide rida, leides eemalt üles Lizandra. Joe noorem õde. Nikki polnud temaga juttu teinud kaua aega. Ta kõndis pisut kõhklevalt neidise poole, peatudes siis tolle pingi juures. "Hei, Liz. Mis nii hilja bussijaamas teed?" uuris Nicole sõbralikul toonil. Tegelikult polnud ju aeg üldse hiline.

Lizard märkas juba eemalt, et tegemist on Nicole'iga ja tegelikult oli ta tahtnud temaga juba ammu rääkida, aga koolis ei olnud kunagi aega ja pärast kooli ei liikunud nad samades ringkondades ringi. Aga kui tüdruk nüüd ise tema juurde tuli, siis naeratas Lizza sõbralikult, "hey, käisin vanadekodus vanaisa vaatamas ja otsustasin, et ei viitsi kohe koju jalutada. Siit on huvitav inimesi jälgida....ja nagu näha ka kohata," sõnas Liz tõmmates pingi peal koomale, andes seega märku, et Nicole võiks istuda. "Ja mis sind ennast siia tõi?" uuris näitsik alustuseks.

Nicole noogutas neidise vastuse peale, ja kuna ta pakkus, siis võttis Nikki pingil ka istet. "Buss, mis ilmselgelt juba lahkus," lausus naine. Lizza juba kindlalt teadis tema rasedusest, kuna kõik teadsid. Nicole'le oligi pisut kahtlane tundunud, et Liz polnud temaga rääkima tulnud. Neidis oli arvanud, et äkki ta on vihane. "Aga ma ilmselt jalutan koju," lisas Nik viimaks.

"Ebaõnn," pomises Lizard. Üks asi, mis talle kohe üldse ei meeldinud oli bussidest maha jäämine, eriti kui transport su silma alt lihtsalt ära kaob. Not fun at all. "Sul vist ei ole siis väga palju enam minna," sõnas Lizza, kuid see oli rohkem nagu küsimus, sest ta ei teadnud täitsa täpselt, kus Nicole elab. Mõnda aega oli neidude vahel kahtlane vaikus, sellel ajal üritas näitsik välja mõelda, kuidas teemale läheneda. "Seega," sõnas Liz, "kuidas sul ja....," tüdruk nõksatas peaga Nikki kõhu poole, mis ei olnud veel silmatorkavalt paisunud., "temal läheb?" küsis Lizard.

"Ei, mul pole palju minna. Elan üpris kesklinnas ja seega siin lähedal," vastas Nicole. Ta ei osanud samuti kuidagi sellele teatud teemale üle minna, kuigi neidis teadis, et kuidagi pidi keegi algust tegema. Ja siis sõnas Lizandra teema alustuseks midagi. Thank god. "Siiamaani on kõik hästi läinud," lausus Nik. See oli ka ainus, mis ta öelda oskas, kuna ta polnud veel ultrahelis käinud. Ja sinna pidi Joe ka kaasa tulema. "Ma ei tea, kas Joe on sulle sellest midagi rääkinud, aga mul on mõne päeva pärast aeg ultrahelisse kinni pandud."

Lizandra noogutas, see oli vähemalt hea. "Ei, ta ei ole mulle seda öelnud," sõnas Liz, viies pilgu Nicole'ilt üle tee asuvale bussijaamale. Tüüpiline. Joe ei räägi talle enam midagi. Kas ta ei usalda tüdrukut või arvab, et see ei puutu temasse? "Eks sa anna siis teada, kuidas teil seal läheb," sõnas Liz sõbraliku naeratusega, "ma tahan siiski tädina selle lapse elust midagi teada," muigas tüdruk. Ta on tihti üritanud mõelda, milline tädi ta oleks.

Isegi Nicole'ile hakkas tunduma, et Joe ei räägi Lizandra'le väga midagi. Kõik küll teadsid seda, et neidis rase on, kuid Joe ei paistnud sellest eriti rääkivat. See on küll ilmselge, aga enda õega võiks siiski asja arutada ju. "Ma annan kindlasti teada," kinnitas Nikki, kuigi Joe ilmselgelt räägib Lizza'le ultrahelist. Nad saavad mõlemad sellest tillukesest lootest pildi. "Kellelgi polegi plaanis sind kõrvale lükata. Mul pole endal palju pereliikmeid. Kuid ma tahan piisavalt palju lähedasi pereliikmeid selle lapse ellu," sõnas Nicole. Tema poolt oli ju ainult tema ema, kuid neidis lootis, et ka tema isa saab olema osa lapse elust.

Lizard naeratas Nicole'i lubaduse peale, et annab talle kõigest teada. Ilmselt saab ta tüdrukult rohkem informatsiooni kui Joelt. "Tore, sest kui sul abi on vaja, siis mina olen alati valmis enda, kui tulevase tädi, kohustusi kandma," teatas tüdruk entusiastlikult. Kui alguses oli see kõik teda hirmutanud, siis nüüdseks tekitas see kõik temas uudishimu ja isegi soovi, et see laps juba ilmale tuleks. Tundus, et ta oli palju rohkem ärevil kui Joe, kes oli lapse isa. Aga võibolla oli asi selles, et lapse sünd ei mõjuta nii oluliselt Lizza elu, kuid Joe peab paljugi muutma.

Nicole naeratas kergelt. "Seega, kui mul peaks lapsehoidjat vaja minema, siis võin sulle teada anda?" uuris neidis muigega. Ei tea jah, kui palju neid olukordi võis ette tulla, kuna mõlemal tüdrukul on ilmselgelt kool. Nikkil veel laps ka pealekauba. Kuid Joe lõpetab järgmine aasta ja ta tahab ülikooli minna. Nicole oli vajadusel lubanud kolida. Aga jah, ta lubaks Liz'il lapsega palju aega koos veeta, mitte ainult siis, kui ta lapsehoidjakohustusi täitma peaks.

"Jah, kindlasti," sõnas Lizard koheselt kui Nicole küsimuse oli esitanud. Muidugi ta pidi ka koolis käima, aga pärast seda vaataks ta heameelega lapse järgi. Eriti kuna Nikki peab ju ise ka koolis käima ja lapse kõrvalt ei ole selleks ilmselt nii palju aega. "Ma tean, et ma ruttan ajas väga ette, aga kas sa nimede peale ka juba mõlnud oled?" küsis Liz.

Nicole naeratas kergelt Lizza küsimuse peale. "Ei, ei veel ei ole," lausus neidis. Kuid oleks võinud ju. Ta ei teadnudki, kas tuleb poiss või tüdruk. Seda on niikuinii liiga vara veel teada. "On sul soovitusi?" uuris Nikki. Ilmselgelt saab lapse nimeks midagi, mis meeldiks kõigile ning mis sobiks nimega Milestone.

"Minul?" küsis Lizza üllatunult. Miks peaks tema andma Joe ja Nicole'i lapsele nime? Muidugi laps oleks tema vennapoeg või tütar, aga selline asi pidi ikka vanemate hooleks jääma, eks? Muidugi oli Lizard, nagu iga teinegi tüdruk, vahepea mõelnud, millised oleksid armsad nimed, mida lapsele panna. Pealegi olid kõik nimed, mis Lizza peas olid, sellised omapärased ja teistsugused, mis võibolla ei ühtiks Nicole'i maitsega.

See ajas Nicole'i naerma. "Peale Joe oled sa ainuke, kelle arvamus mulle korda läheb," sõnas neidis peale naeru, kui see muutus lihtsalt õrnaks naeratuseks. "Mitte, et mind minu ema arvamus korda ei läheks, aga ta on nii kui nii rahul kõigega, mis mina, õigemini meie, valime," selgitas Nikki pisut. Tal oli enda emaga tõesti sarnane maitse ning tema ema toetas naist ja tema valikuid. Vähemalt seda oli ta lubanud. "Küsisin sinu käest soovitusi, kuna variante võiks mitmeid olla."

"Minu variandid on kõik sellised....omapärased ja mitte tüüpilised, sest mulle meeldivad nimed, mida sa ei kohta igal pool," lausus Lizza viimaks. "Noh, Lesley-Loo on üks mu lemmikuid, Myra, Maya, Yvette, Jo. Need on hetkel esimesed, mis pähe tulevad," lausus Lizard, "kui poiss tuleb, siis võibolla Jonah või Micah," turtsatas tüdruk.