Sillal.

Nicole turtsatas. "Kas sa oled siis?" vastas Nikki küsimusele küsimusega. Tõttöelda jah, ta ei teadnud nii hästi noormeest, kuid enda arust piisavalt hästi, kuna uskus, et Liam pole tundetu tüüp. Noh, loota ju võis. Või siis oli see lihtsalt Nicole'i arvamus mehe kohta.

"Noh, ise ei ole ennast just kerge hinnata, aga ma loodan, et ei ole," sõnas Liam tüdrukule. Lihtsalt kui kõik seda sinu kohta arvavad, siis lõpuks hakkad sa mõtlema, et äkki ma olengi selline. "Igastahes ma usun, et minuga kinno minemine ei võta sul tükki küljest ära," lausus Liam.

"Ja ma juba arvasin, et soovid endast sellist muljet kõigile jätta," sõnas Nikki. Ei, tegelt kõigile oli põhimõtteliselt taoline mulje kuuldu põhjal jäänud. Nagu ennegi öeldud, Nicole päris nii ei arvanud. See oli ka sellepärast, et teadis Liamit kui sõbrana. "Kes ütles, et ma ei taha sinuga kinno tulla?" küsis Nicole, kuid see ei olnud mõeldud päris küsimusena. "Sina kutsusid, mina nõustusin."

"Tore, siis lähme," sõnas noormees, avades kinomaja ukse kui nad kohale jõudsid. Rahvast ei olnud kuigi palju, kuid siiski parajalt. "Sina valid filmi," lausus ta koheselt. Üldiselt ei lähe ju naistele meeste filmid peale ja vastupidi, kuid alati on mehed need, kes järgi peavad andma.

Nicole sisenes, kui Liam ukse avas. Kohe ukse kõrval seintele oli erinevaid plakateid välja riputatud hetkel kinos jooksvatest filmidest, ja mujal ka suuremad plakatid filmidest, mis kohe-varsti kinodesse jõuavad. Nicole silmitses neid plakateid ja mitmel ekraanil, mis olid seintele kinnitatud, oli näha ka aegu. "Real Steel?" küsis Nikki. See film pidi hakkama 15 minuti pärast. Neidis imestas, et see veel kinodes oli, kuna see tuli ammu juba välja.

"Kui sa tõesti tahad seda vaadata, siis olen ma nõus," sõnas Liam noogutades, lastes samal ajal silmadel üle teiste filmide libiseda. Ta oli arvanud, et Nicole valib mingi naisteka, aga kus sa sellega. Real Steel tundus normaalne ja Liam ei ole jõudnud seda kodus arvutist veel vaadata. "Mina su siia kutsusin, seega ma teen välja," sõnas ta seejärel astudes leti juurde ning ostes kaks piletit algavale seanssile ning lisaks juurde ühe suure popcorni.

"Eeh.. Ma lihtsalt valisin mingi filmi," sõnas Nikki. Tegelikult nii siit ja sealt oli neidis selle filmi kohta kiidusõnu kuulnud, kuid polnud ise näinud. Kui selle viimased seansid veel kinodes on, siis miks mitte vaadata. Nicole polegi jõudnud ega osanud midagi öelda, kui Liam ütles, et välja teeb. No selge siis. Peale piletite ja popcorni kättesaamist võttis Nicole suuna kinosaalide poole. Sisenenud õigesse, vaatas naine enda piletilt koha ning sammus trepist ülespoole, istudes siis enda kohale.

Liam järgnes neiule ning istus tema kõrval olevale toolile. Saalis oli peale nende vaid väike käputäis rahvast. Ju siis kino polnud Tree Hillis nii pop. Ta libistas mobiili enda teksade taskust välja ning lülitas selle välja. "Käid tihti kinos?" küsis Liam täiesti tavalise küsimuse, et nende jutuajamine ära ei soiguks. Pealegi tuli veel reklaame.

Nicole toetas selja vastu pehmet seljatuge. Sinna oleks võinud lausa magama jääda. Nojah, pikemate filmide jooksul, nagu näiteks Harry Potter, on Nicole pool tundi filmist maha maganud ja siis edasi vaadanud. Pole lihtsalt viitsimist 2 ja pool tundi filmi järjest vaadata. "Vanasti käisin. Paar aastat tagasi, kuid nüüdseks on see traditsioon ära kadunud. Sa käid tihti kinos?" esitas Nikki sama küsimuse. Tegelikult talle meeldis kinos käia, kuid arvutisse on vast lihtsam tõmmata ja siis film ära vaadata.

"Mõnikord juhtub, aga enamasti teen ma endale kodus kino," sõnas Liam kerge naeratusega. Nojah, tänapäeval tegid seda enamus noortest. Filmid olid ju kättesaadavad juba paar päeva pärast esilinastust. Ise asi muidugi kui hea kvaliteediga tegemist oli. "Üksi ei ole kinos kuigi huvitav käia. Pärast pole filmi kellegiga arutada," lisas noormees.

"Ma olen ka viimasel ajal kodus kino teinud, kui on olnud mingi film, mida olen tahtnud tõesti näha. Või siis lihtsalt igavusest," mainis Nikki. Kunagi sai ju parimate sõbrannadega filmiõhtuid tehtud, kus oli komöödiaid ja siis ööpimeduses õudusfilmid. "Jap," nõustus neidis kerge peanoogutusega. Oleneb muidugi filmist ka, kas seda annab üldse arutada. "Mida sa tavaliselt vaatad? Actionit?"

"Õudus ja Action kindlasti, aga mõnikord ka ulme ja sellised filmid, mille lõppedes pead tükk aega veel aru pidama, mis seal õieti toimus nagu näiteks Inseption ja Shutter Island," rääkis Liam, viies pilgu Nicolile. "Ja sina? Oled ikka romantika fänn nagu enamus tüdrukuid?" küsis noormees muigega.

"Romantika, komöödia ja õudus. Actionfilmid on tavaliselt sellised, mis mind väga ei huvita, kuid olen vaadanud paljusid. Head filmid on olnud," vastas Nicole. Actionid on tavaliselt sellised olnud, et ta ei jõua kogu tegevustikuga järgi. Ehk siis palju sündmusi ühes. "Sellest küsimusest võin eeldada, et sa ei ole suur romantika fänn?"

"Ma otseselt selle vastu ei ole, aga väga ei tõmba ka, kuigi mõni romantiline komöödia võib mõnikord täitsa lahe olla. Ütleme nii, et ma täitsa ekraani eest ära ei torma kui seal midagi romantilist näidatakse," rääkis Liam kuni saal korraks pimedaks muutus ning filmi vaikselt pihta hakkas. "Head filmielamust," sõnas noormees vaikselt. Kui saalis ei oleks nii pime, oleks võimalik näha ka tema väikest sõbralikku naeratust.

Nicole ei hakanud midagi vastama, kuna saal tõmbus pimedaks ning film hakkas peale. "Sullegi," sõnas ta vaid, sättides end toolisse mugavamalt istuma. Filmi vaadates, käis tal üks käsi pidevalt suure popcorni topsikus, kuid pilk oli kinnitatud ekraanile. Nojah, tema valitud film oligi enam-vähem möll ja action.