Sillal.

Nicole jalutas vaikselt Westside'i poole. Ei tea, keda ta näha tahtis. Joe'd ilmselt. Tüdruk lootis, et noormees jalutab talle kusagilt vastu. Samas, mis neil üksteisele ikka öelda oleks. Mitte midagi vast. Ainult beebijutud käivad. Tegelikult tahtis Nicole vaikselt kõige üle järgi mõelda. Ta ei suutnudki seda uskuda, et kaalus aborti, kuna tõepoolest oleks kõigil nii kergem. Tema isa oli ta praktiliselt hüljanud, ema küll toetas 100%. Ja neidis oli Joe elu pahupidi keeranud. Mida teha?

Päike oli just loojumas, kui Nikki jõudis sillale. Tema käed olid musta nahktagi taskus, kuid võttis käed taskust ja asetas need silla äärele, olles ise seljaga päikeseloojangu poole. Nicole lükkas jalaga väikesi kivikesi vette, vaadates siis, kuhu need maanduvad.

Liam oli käinud Westside'il enda tätoveeringut värskendamas ning jalutas nüüd kodu poole. Kuigi ka Eastside'il oli korralik salong olemas, pidi noormees tunnistama, et teisel pool jõge on see parem, mis siis et illegaalne. Ta kandis tumedaid teksasi, halli särki ja tumedat pusa. Käed pusa taskus, sammus ta mööda peatänavat kuni jõudis Wilmingtoni sillale. Juba kaugelt märkas ta seal kedagi seismas. Mida lähemale ta jõudis, seda enam sai ta kinnitust, et tegu on Nicole'iga. Jutud tema rasedusest olid juba kogu Tree Hillile teada, seda muidugi tänu Gossip Cornerile. Liam otsustas teha väikese peatuse ning näitsikuga rääkida. "Hey, Nicole. Kuidas sul läheb?" uuris ta toetades end ühe küljega vastu silla piiret, silmad suunatud tüdrukule.

Nicole oli lõpetanud kivikestega mängimise ning toetus lihtsalt sillaäärele, silmitsedes vett. Päris kõrge, kui sealt niimoodi alla vaadata, kuid eks neidis ei kartnud kõrgust. Ta oli pisut pahur selle kõige pärast ja pahane enda peale, kuid mis teha. "Hei," sõnas Nikki Liam'ile, kes sinna ilmunud oli. Neidisele ei jäänud märkamata, et kutt tuli Westiside'st. "Mul läheb hästi," vastas ta, näole kerge muie tekkimas. Vale. Tal ei läinud hästi. Tema elu oli hetkel katastroof. "Ja kuidas sul? Tuled Westside'st?" uuris tüdruk.

"Ahahh, niiet rõõmus lapsevanem, jah," sõnas Liam irooniliselt ning vaatas Nicole'ile küsivalt otsa. Ta ei teadnudki, et tüdrukule see idee nii väga meeldib. Tema arvates ei ole just teismelised tüdrukud, kes peol suvalise tüübiga lapse saavad, just väga ekstaasis. Võibolla ta eksis. "Hästi. Jamh, üllatav kas pole? Käisin enda tätoveeringut kohendamas," kehitas tüüp enda õlgu.

Nicole naeris kergelt ning togis siis küünarnukiga meest. "Ei saakski vast rõõmsam olla," sõnas ta. "Ei, tegelikult ma hakkan juba selle ideega pisut harjuma. Kõik paistab minevat paremuse poole, kuid kõik on siiski allamäge." Nicole ei tahtnud kellelegi enda probleemidega tüli teha, seega ta ei rääkinud väga, et kõik halvas olukorras on. "Ja miks Westside's? Minu teada on Eastside's ka tätoveeringusalong olemas."

"Selge. Ma ei kujuta ilmselt ise sinu olukorda ette, seega ma ei hakka sind koormama lausega nagu 'ma saan aru' või 'ma tean, mida sa tunned'," sõnas Liam tüdrukule. Selliseid juhtumeid tuli Ameerikas iga aasta ette, aga eks iga noor arvas ja uskus, et temaga sellist asja ei juhtu. "Noh, kuigi eastsider, pean tunnistama, et seal pool jõge on tegijad rohkem kogenud ja nad tõesti teavad, mis teevad," tunnistas Liam.

Nicole noogutas. "Kui sa saaksid isaks, siis ilmselt teaksid. Kuid ära sama viga tee, kui sa just ise ei taha nii varakult peret luua," sõnas neidis. See oli ilmselge, et Liam ei tahtnud. Üksi mees ei tahaks. "Võimalik. Ma pole kummaski kohas käinud," nentis ta. Nicole oli mõelnud salaja tätoveeringu tegemisele, kuna ta on juba 18, aga see oli alati ära jäänud. "Kuhu sa edasi liigud? Koju?" uuris naine. Nikki lootis, et Liam jääb mõneks ajaks ikka temale seltsi. On ju tore, kui on kellegagi rääkida.

"Minu pere loomine peaks jääma kaugemasse tulevikku," sõnas Liam aeglase noogutusega. Hetkel tahtis ta korvpallis edu saavutada ja siis vaadata alles, mis saab sellest armastusest ja perest ja kõigest muust sellisest. "Kavatsed kunagi käia?" küsis noormees muiates. Tätoveeringuga emme. "Kodu on plaanis jah, aga kui me siin juba kokku sattusime, siis võib ju natuke midagi koos teha," pakkus Liam.

"Ma olen alati mingit väikest tätoveeringut kuhugi tahtnud. Kaela taha või randmele ehk," arvas Nicole. Võimalusi oli palju. Nicole noogutas. See, et Liam seal oli, tõi tema näole muige."Tahaks mingit erilise kujuga risti või midagi hiina keeles," sõnas Nikki. Need olid vaid praegused tahtmised, aga tema soovid muutuvad kiirelt. Tätoveeringut tahtis ta niikuinii, see soov ei muutnud. Kõiksugused needid jäid siiski ära. "Jalutame ehk Eastside'i poole tagasi siis? Kuna me mõlemad sinna lähme ju."

"Kui kunagi otsuses kindel oled, mida sa tahad, siis võin ma sulle moraalseks toeks tulla," lausus Liam muigega. See ei olnud siiski lihtsalt üks suts ja valmis. Mida suurem pilt seda kauem protsess kestab. Samuti oleneb kõik asukohast. Mõnele kohale on valusma, mõnele vähem valusam. "Nagu soovid," sõnas Liam, lükates end silla vastast lahti ning hakates aeglaselt edasi liikuma.

Jah, eks Nicole polnud mõelnud sellele valule, mis tätoveeringu tegemisega kaasneb. Kuna ta tahtis väikest, oli vast lihtsam, kuid kuhu, seda veel ei tea. Ja kuna neidis oli rase, siis järgnevad seitse ja pool kuud jääb asi ära. Ja ilmselt mõned kuud peale sünnitamist samuti. "Ma annan sulle teada," naeratas naine. Ka Nikki eemaldus sillaäärest, pistes enda käed taaskord taskusse, kui hakkas Liami kõrval jalutama.

Liam noogutas ning surus ka enda käed taskusse. Mõnda aega kõndis ta vaikuses. "Kuidas sul muidu koolis on? Kõik ikka okey? Ma mõtlen just teiste õpilaste poolt," uuris Liam rahulikult, mitte sundival toonil. Kui neiu tahtis rääkis, kui ei siis pole ka midagi viga.

Nicole viis pilgu maha. See oli esimene märk sellest, et mitte miski polnud korras. "Kõik, kes Gossip Cornerit loevad ja ka kes ei loe, teavad sellest. Kuulujutud käivad ka väljaspool GC'd. Kui mind varem üldse ei märgatud, siis teab terve kool mind järsku," rääkis Nikki. Ehk siis ta sai ikka palju pilke ja sõimusõnu. Aga eks Nicole kannatas selle ära. Tal polnud just enda kutti, kes kõik eemale peletaks, kuna Nicole teadis vaid väheseid Tree Hilli keskkoolist. "Ehk siis üks peamisi jutte koolis on teemal 'korvpallitüüp tegi suvalisele tsikile tite taha'. Loodetavasti nad lõpetavad varsti." Nicole ohkas. Seda oli liiga palju juba.

"Ma ei taha sind küll hirmutada, aga see on keskkool, Nicole. Sellised uudised ei vaibu nii kiiresti, eriti kui su kõhuke kasvama hakkab," sõnas Liam ausalt. Miks ta peaks tüdrukule valesi lootuseid andma. "Kui tahad võin sind koolis turvata," muigas Liam kergelt. Kui tüdrukut sildistati kui 'suvaline tšikk titega', siis teda pigem 'tundetuks naistekütiks', kas pole mitte armas kool?

Nicole ohkas. "Ma tean," sõnas tüdruk. "Vähemalt pole mulle veel füüsiliselt kallale tuldud," nentis ta. Loodetavasti see ei juhtu ka. Kes ikka rasedale tüdrukule kallale tuleks? Ei, tegelt, selliseid asju on juhtunud. Oleneb, kui hullud õpilased keskoolis on olnud. Iga keskkool on enam-vähem sama. "Sa ei pea.. See on suur vastutus, kas tead," lausus Nicole õrnalt naeratades.