Külaskäik

"Ma loodan ka, et ta saab aru," lausus Joe noogutusega. Mees tegi järsku endalegi ootamatu liigutuse. Ta kallistas neidist. "Kui sul on ükskõik mida vaja, siis küsi," sosistas noormees.

Nicole embas Joe'd vastu, kuigi neidisele endalegi tuli mehe kallistus üllatusena. Seda, just seda tal vaja oligi. Neidis noogutas. Tal oli alati Joe'd ennast vaja. Nikki käed olid ümber mehe põimitud ning tüdruk kallistas teda pisut tugevamani, kuid lõdvendas peagi haaret.

Joe tõmbas enda pead natuke tagasi ja jälgis Nicole'i silmi. Kuidas oli saanud pikaajalisest sõprusest selline asi? Mees kallutas end neidise poole ja suudles õrnalt tüdruku huuli. Lõpuks sai see ära tehtud, milles ta oli terve viimase nädala kahelnud.

Okei, Nicole oli tõeliselt segaduses. Aga teda ei huvitanud. See suudlus näitas, et Joe'l olid neidise vastu mingid tunded tekkinud. Gosh, see tegi Nikki tõeliselt õnnelikuks. Mehe tüdruksõber ununes üldse ära. Ta asetas enda käe Joe' kaelale, kui suudlust kirglikumaks muutis.

Joseph tundis hästi erilist tunnet, mida ta polnud juba pikalt kogenud. Mees oli pikalt igatsenud seda tunnet. Ta ei tahtnud endale tüdruksõpra, kellele ta pidi isa mängima. Nicole oli nii ilus ja nii iseseisev. Ta oli ju valmis kasvatama lapse üksinda üles.

Nikki oli tõesti hetkel õnnega koos. Kui kaua ta oli üldse Joe'sse armunud olnud? Palju rohkem enne seda, kui neidis tollel peol rasedaks jäi. Nüüdseks oli ta vist juba 11 nädalat rase olnud. Oijah, mõned nädalad veel ning tal hakkab juba väike kõhuke vaikselt paistma. Eks tal on juba ammu kehaga märgatavalt muudatusi tekkinud. Nicole süvendas suudlust veelgi, põimides käed ümber Joe' kaela.

Järsku tõmbus Joe eemale. "Vabandust," pomises noormees ja tõusis diivanilt, teadmata, mida teha. See, et ta oli kahe tüdrukuga, oli väga halb. Tõsiselt halb. Oli parem olla vist üksik hunt, siis ta ei saanud kellegagi tahtmatult mängida.

Ja siis kui Joe järsku eemale tõmbus, oli Nikki ülimalt pettunud. "Delilah, jah, ma tean," pomises neid vaikselt. Joe teadis, et Nicole armastab teda. Tüdrukul polnud seda vaja korrata, kui mees ise just sama ei tundnud. "Ja ma võin juba ette ennustada, et sa kahetsed seda," sõnas Nikki vaikselt, viies pilgu Joe'le. Kuidas ta siis ei saaks kahetseda, et Nikki't suudles? Endal tsikk olemas ju.

"Ma ei tea ausaltöeldes ise ka, mida ma tunnen," lausus Joseph. Kui armud kahte inimesse, jää teisega. See lause lõi kuskilt pähe. Mees oli hetkel suures segaduses.

See oli arusaadav. Kahe inimese vastu tundeid omada on raske. "Ma saan aru, kui sa tegid seda ainult sellepärast, et ma sinu lapse ema olen," sõnas Nikki. Vahel lihtsalt juhtus nii, äkki Joe'l polnudki neidise vastu mingeid erilisi tundeid. "Midaiganes sa tunned, pead selle kiiremas korras välja mõtlema."

Joe noogutas. Ta pidi kiirelt selgusele jõudma, mida ta tahab. "Vabandust," sõnas nooruk uuesti ja hoidis enda silmi ikka veel Nicole'il. Joseph ei tahtnud inimestele haiget teha, aga viimasel ajal ei paistnud muud juhtuvat.

"Sa ei pea vabandama," lausus Nikki, viies pilgu maha. "Kui sa tahad, võid lahkuda.. Ma saaks sellest aru," lausus neidis. Mida muud tema ikka teha sai? Joe tunded, tema pidi neis selgusele jõudma ja Nikki tahtis vaid mehele aega anda.