Oupzie... we didn't mean it.

"Siis sa teeksid mulle ju nii kiiresti pähe," leidis Gayla, korjates palli uuesti üles, et äkki seekord vähemalt sisse saada. Tüdruk otsustas natuke korvile lähemale minna ja rohkem küljepealt visata, sest otse tabamused jätsid tal kõvasti soovida. "Tead, sa ei tohi praegu hingata ka," lausus neiu ning keskendus seekord päris korralikult, visates seejärel palli kogu jõuga lendu. See lendas ilusa kaarega, põrgatas vastu kulunud korvilauda ning vajus siis läbi võrgu. "Palju parem," muigas tüdruk ja esitas sõbrannale pisikese võidutantsu, pärast mida tegi ta ka korraliku kummarduse Emilyle.

"Ei pruugi," arvas Emily pead raputades. Ta juhtis ju praegu kõigest ühe punktiga ja see ei tähendanud midagi, sest kõik võis veel muutuda. "Olgu, ma siis ei hinga," sõnas tüdruk paar sammu tagasi astudes, nagu aitaks tema hinge kinni hoidmine Gaylal kuidagi palli sisse saada. Igaljuhul see taktika vist siiski töötas, mõtles Em naerma puhkedes ja jälgis sõbranna võidutantsu, plaksutades siis talle, enne kui palli uuesti enda kätte haaras ja seda korvi poole suunas, kuid viskas sissesaamise asemel hoopis korvist üle, nagu harjutaksid nad siin kaugusviset või midagi.

"Noh, kõrguse eest võiksid sa isegi punkti välja teenida," muigas Gayla, sest no tema jaoks jäävad kõik pallimängud üsna kaugeks. Siiski võib teda näha nii korvpalli, jalgpalli kui ka võrkpalli mängimas. Neiu teeb seda enamasti ainult seltskonna pärast. Mingi eriline mängija ta ei ole. Ta on pigem see, kes teistele nalja teeb. Gayla jooksis pallile järele ning sai selle muru seest jälle kätte. Ta jalutas vaikselt tagasi väljakule ning otsis endale mõnusa koha, kust peale visata. Sel korral ta sihtimisega vaeva ei näinud, kuid tundus, et õnn oli tema jaoks vähemalt nendeks paariks viskeks pöördunud, sest pall leidis taaskord enda tee läbi korvirõnga.

Emily ja Gayla loopisid veel mõnda aega palle korvi, kuni lõpuks jõudis viie punktini esimesena Gayla, kellel pärast esimesi viskeid hakkas ka kuidagi paremini minema. Emily jäi küll lõpuks temast ainult ühe punktiga taha, aga vähemalt oli neil üsna tore mäng olnud ja naerda said tüdrukud teineteise visete üle ka.
Korvpalliväljaku selja taha jätnud, otsustasid tüdrukud koju jalutada võimalikult suure ringiga, et ei peaks enam täna kooli juurde sattuma. Muidugi ei õnnestu neil seda hoonet nüüd lõputuseni vältida, aga eks nad siis järgmisel koolipäeval otsustavad, kas lähevad direktori jutule või jätavad selle asja nii ja loodavad, et midagi välja ei tule.
Em ja Renna jalutasid paar minutit veel koos, enne kui ühel tänavanurgal lahku läksid, sest siit alates oli neil erinev suund. "Näeme koolis," sõnas tüdruk sõbrannale, ohkas vaikselt ja hakkas siis kiirel sammul kodu poole liikuma. Väljas oli juba üsna hämar ka ja ta ei tahtnud mingi rünnaku alla sattuda, mida Westsidel ikka vahel juhtus. 

Ega see võit Gaylale erilist rolli ei mäginudki. Põhiline oli see lõbu, mis mängust tuli. Naerda sai kõvasti ja seega said tüdrukud jälle natuke häid mälestusi, mida hiljem naerdes meenutada. Jalutuskäik kujunes neil tõesti eriti suureks, sest kumbki ei soovinud uuesti koolimaja lähedusse sattuda. Kes teab, mis seal üldse toimub. Homme on nagu nii kõik lehed seda täis. Läinud sõbrannast lahku, võttis Gayla suuna Eastside'ile. Imelik, et ta seal poole jõge elas, kui hingelt oli ta täielik westsider. Natuke enne silda sai ta kokku paari Froydi tuttavaga ning jäi nendega rääkima, kuni avastas, et kell on kohe-kohe üksteist saamas. Jätnud tüüpidega hüvasti, jalutas ta kiirel sammul koju, kus peagi voodisse puges.

OT: Läbi