The Price We Pay

Mnjah... ja unistustel on korraga oskus sind õnnelikuks muuta, sest sul on millele mõelda ja loota, ja ka kurvaks muuta, sest sa tead, kui raske on enda sihini jõuda ja kui pikk see teekond on. Samuti on üsna kurb tõsiasi, et väga vähesed jõuavad enda unistuste täitmiseni. "Miks sa seda siis teinud ei ole?" küsis Gayla suurte silmadega, kergitades ka enda kulme. "Ära ainult ütle, et sa ei tea peast mu mobiili numbrit," lisas tüdruk lõbusalt turtsatades ja hakkas naerma. Ausalt öeldes ta ei imestaks, sest tänapäeval on ju telefoninumbrid mobiilis sees. Neid ei pea iga kord uuesti toksima ja seega kõik lihtsalt unustavad neid. "Eks ma siis arvestan sellega," noogutas näitsik õrnalt naeratades. Nüüd on tal ka tegevust selle näol, et neile see väike ettevõtmine ära korraldada. Seekord muidugi seaduslikult. "Oota... ega nad su juhilube ära ei võtnud selle autojama pärast?" küsis Renna igaksjuhuks üle, sest kui tal peaks õnnestume kelleltki tõesti auto saada, siis läheks ikka lubadega juhti ka vaja.

Froyd ei jõudnudki Gayla küsimusele vastata, enne kui tüdruk ise õige variandiga lagedale tuli. Noormees ei mäletanud tõepoolest Gayla numbrit peast. Ta ei mäletanud üldse kellegi telefoninumbrit peast, kui enda oma ning hädaabi välja arvata. "Ei teagi. Ma olen ju kogu aeg selle oma mobiili mälust üles otsinud. Sa tead, kui kohutav ma numbritega olen," rääkis Froyd. "Sinul siis on minu number peas?" tundis noormees huvi. Kui näitsik küsis temalt juhilubade kohta, raputas tüüp pead. "Minule pole sellest küll midagi räägitud. Ma ei tea... äkki nad unustasid minult load ära võtta?" pakkus Cedric. Aga millal politsei midagi unustab? Võib-olla oli juhtimisõigusest ilmajätmine nii iseenesestmõistetav, et talle ei vaevutudki seda meelde tuletama. Froyd ei saanud milleski täiesti kindel olla.

"Eee... ausalt öeldes ei ole," tunnistas Gayla kerge turtsatusega ja hakkas naerma, "aga äkki ma saan sulle siis enda numbri kirjutada ja kuskile jätta?" Siin nende läheduses ju nagu pastakat ja paberit ei olnud. Vaevalt neid üldse siin niisama laiali on. Renna uskus, et ta saab pärast väljas selle vast kellegi kätte toimetada, et Froyd ta numbri saaks. Siis oleks neil võimalik juttu rääkida. "Unustasid? Vaevalt," raputas neiu enda pead, "ju nad siis ei võta sellise asja eest lube ära." Kes neid seadusi ikka kõiki peast teab? Võib vist öelda, et neil läks hästi, et load alles jäid. Pärast oleks veel nendega muidu kõvasti jamamist. "Muideks... mitmendal sa täpselt vabaks saad ja kas sa tead juba kellaaega ka?" uuris Renna, sest ega tema ei teadnud, kuidas see käis, aga kui ta tahtis kutile üllatust teha, siis oleks sellist infot vaja.

"Ma ei näe siin kuskil pastakaid ja pabereid vedelemas," tegi Froyd tähelepaneku. Ei olnud nagu seda küsida ka kelleltki. Võib-olla Gayla saaks, kuid tema ise vist väga mitte. "Ausalt öeldes ei oskagi ma öelda, kust sa need saama peaksid. Üks võimalus oleks muidugi minu mälule väljakutse esitada - ütled mulle oma numbri, kordad seda mitu korda ja mina üritan meelde jätta," lisas noormees kerge turtsatuse saatel. "Võimalik. Vähemalt üks asi sel juhul, mis minu praeguse olukorras juures positiivne on," sõnas Cedric. Oleks ju loogiline, et sellise teo eest juhiload ära võetakse, aga tundus, et siiski mitte. Nii et tal läks õnneks. "23. märtsi keskpäeval," vastas kutt, kui Gayla temalt vabanemiskuupäeva küsis. Selle päeva ja kellaaja oli Froyd suutnud vaatamata oma probleemidele numbritega endale kenasti meelde jätta.

"Ma parem uurin pärast sealt, kas ma saan selle sulle kuskile jätta. Kui ei saa, siis saadan sulle selle kasvõi kirjaga. Ma kardan, et kui me seda sulle siin pähe hakkame tampima, siis helistad sa lõpuks hoopis ei tea kellele," muigas Gayla, sest vähemalt tema küll usub, et neiu samas olukorras seda numbrit pähe ei õpiks. Võibolla mõneks tunniks, aga siis hakkaksid tal need numbrid juba lihtsalt kordamisest meelest minema või sassi jooksma. "No, ma võin ju seda muidugi kuskil uurida. Tundub, et kui ma Tree Hilli tagasi jõuan, on mul vaja kõvasti koduseid töid lahendada," turtsatas Renna, kuid ega tal selle vastu midagi ei ole. Tegu on siiski Cedricuga. Tema heaks võiks tüdruk kõike korda saata. "Ja ma oletan, et sa tuled bussiga Tree Hilli? Sul on selleks raha olemas?" uuris tüdruk nii igaksjuhuks.

"Jah, ma arvan, et sul on õigus," noogutas kutt Gayla sõnade peale. Numbri pähetuupimine võiks ta hiljem veel suurde segadusse ajada. Tuli ikkagi mingi teine võimalus leida, sest nii saaks ta aeg-ajalt vähemalt oma tüdruksõbrale helistada ja temaga rääkida. Märtsi viimaste päevadeni on siiski piisavalt palju veel aega. "Muidugi, mina olen ikka see peamine inimene, kes sulle koduseid töid kokku kuhjab," muigas noormees, kui Renna enda paljusid ülesandeid mainis. Loomulikult on ka tüübil endal nii mõndagi vaja korda ajada, kui ta välja saab. "Küll ma selle tulekuga hakkama saan. Sul pole tarvis üldse muretseda," lubas Froyd. Ega peale bussi tõesti midagi kõne alla ei tulnud.

"Nagu alati," muigas Gayla, kuigi see oli rohkem norimiseks öeldud, sest tal ei olnud kohe sugugi alati õigus, aga sellised need naised on. Neil peab alati õigus olema. "Täpselt nii," noogutas näitsik. Noh, lisaks nendele kodustele töödele peab ta veel kuti koera eest ka hoolitsema, kuigi eks selle võttis mingil määral neiu endale ise kaela. "Okei. Ma tahan lihtsalt kindel olla, et sul mingeid ootamatuid sekeldusi ei tuleks. Ma tahan, et sa ikkagi võimalikult ruttu koju tagasi saaksid," põhjendas Renna enda küsimuse tagamaid. Viinud silmad kellale, mis seinal vaikselt tiksus, pidi tüdruk kahjuks tõdema, et aeg on ikka päris halastamatult edasi liikunud sellest ajast, kui ta siia ruumi tuli. "Kuigi ma ei tahaks seda üldse teha, siis ma pean varsti liikuma hakkama. Ausalt öeldes võiksin ma sinuga isegi koos vanglas viibida, kui me ühes kongis saaksime olla," muigas Gayla laialt, "ma armastan sind lihtsalt nii palju." Vahel see isegi hirmutab Rennat, kui ta mõtleb, milleks kõigeks ta valmis oleks ainult selleks, et Froydil parem oleks.

"Ma ei ütleks alati, aga kuna ma sind viimasel ajal niigi harva olen näinud, siis pean sel korral paraku nende sõnadega nõustuma," lausus Cedric kerge turtsatuse saatel. Pealegi pole see kõige õigem koht, kus Gaylaga vaidlema hakata. Kodus oleks lood muidugi sootuks vastupidi, aga seda kohta siin tüüp koduks ei nimetanud. "Ma ei saa endale rohkem ootamatuid sekeldusi lubada. Sa tead seda," tuletas noormees Gaylale meelde. Vähemalt kuu pärast vabanemist oli igasugune vähegi kahtlasena näiv tegevus tema jaoks välistatud. Ja mida peale kojutuleku tal sel õnnelikul päeval ikka teha oleks. Kuulnud näitsiku järgnevaid sõnu, Froyd noogutas. Loomulikult sai ta Rennast aru, sest külastustel olid siiski ajalised piiranguid, mida ei ole võimalik ületada. "Ära seda küll taha. Kong on üks kõle koht, kuigi seal sinuga koos olles läheks aeg kindlasti tunduvalt kiiremini ja lõbusamalt," pidi noormees tunnistama. "Mina armastan sind ka," lisas Froyd kerge naeratuse saatel. Ta ei kippunud just enda tundeid eriti sõnaliselt väljendama, kuid mõnikord ikka võis.

Gayla muigas kergelt, eks ta teadis ise ka, et see üks liialdus oli olnud, aga vahel võis ju. Kodus oleks see pisike vaidlus kindlasti kauem kestnud, kuid siin nad tõesti ilmselt liigset tähelepanu ei soovinud. "Tean," noogutas näitsik tõsisemalt. Gayla pidi nüüd ka ise ette hakkama vaatama, mida ta koos noormehega teeb ja et ta talle jälle mingeid illegaalseid mõtteid pähe ei paneks. "Ega ma sinna üksi ei tahakski sattuda ja sinuga ainult sellepärast, et sul seal igav ei oleks," teatas Renna ning naeratas õrnalt, kui Cedric talle need kõige ilusamad sõnad ütles. Tjah... Brandoni arvates on see tavaline kutsikaarmastus, mis neil peagi üle läheb, aga Renna kavatseb talle veel tõestada, et ta eksib. "Aga... eks ma pean siis liikuma," sõnas tüdruk uuesti, ta liigutas enda pöialt, mis endiselt kuti käel oli, edasi-tagasi, enne kui laua tagant püsti tõusis. Kui ta sinna veel kauemaks jääb, siis ta ei suudagi ära minna pärast. "Nüüd suudan ma vast selle teise kuu ka ära kannatada. Mul oli väga hea meel sind uuesti näha," sõnas Gayla, "peagi näeme jälle." Gayla oleks tahtnud ühte kallistust või musi Froydile anda, aga seda ta ei saanud. Seega saatis ta talle vaikselt kavala muige saatel ühe õhumusi. Seejärel jalutas ta ruumist välja, kuid ta ei jalutanud enne külastusruumi ukse juurest ära, kui Froyd ära viidi ja Gayla teda enam näha ei saanud. Vaikselt endamisi naeratades jalutas ta välja. Ta andis enda telefoninumbri ja see lubati Froydile toimetada. Saanud kõik enda asjad jälle tagasi, jalutas näitsik peagi vanglast välja. Enne Tree Hilli bussile minemist käis ta veel korraks söömas, sest kõht oli juba tühjaks läinud. Kui ta ükskord kodulinna tagasi jõudis, siis ei läinud ta kohe koju, vaid alles õhtul.

Külastus jäi küll Froydi arvates pisut lühikeseks, aga piirangud on piirangud ning nende vastu ei saa. Pealegi ei osanud noormees enne tänast üldse lootagi, et Gaylat enne vanglast vabanemist üldse näeb, kuna nende suhtel polnud just üleliia palju toetajaid. Mitte et kellegi teise arvamus neid eriti kõigutaks. Jätnud tüdrukuga selleks korraks hüvasti ning saatnud tallegi õhumusi vastu, oli üks turskem tüüp peagi Froydi juures ning saatis noormeest teel kongini, kuni see mõne hetke pärast sulgus, jättes plaatinablondi kuti jälle trellide taha passima. Vähemalt ei pidanud ta mõne tüütusega kongi jagama, vaid sai täiesti üksi olla ning omaette enda mõtteid mõlgutada. Nüüd jääb tal üle ainult need viimased nädalad välja kannatada ja saabki uuesti vabaduseõhku nuusutada.

OT: läbi