Kes on loonud ilma selle täiuslikkuse?

Valentinipäevaballilt koju jõudnud, polnud tegelikult kumbki väsinud. Lihtsalt noored läksid läbule ja no kaua sa ikka tantsida viitsid. Enamik rahvast oli juba ära läinud, pole neil ka vaja viimaseks jääda. Nii kui noored majja astusid, sibas kiisu uurima, kes tulid. Jessica tegi kassile pai, riputas mantli esikusse ja võttis kingad jalast. Kingad näpu otsas, läks ta magamistuppa, kus ta kingad kappi ära pani. Ilmselt ei lähe neid nüüd jälle tükk aega vaja. Seejärel otsis ta kapist riided, mis kleidi asemele panna. Retuusid ja üks pikem maika tundusid hea valikuna. Ta võttis pesusahtlist ühed suvalised sokid ka ning vahetas siis riided ära. Kleidi ja sukad kappi pannud, võttis neiu keti kaelast ära ning asendas need hunniku käepaeladega ja -võrudega, mis tal tavaliselt koguaeg parema käe ümber on. Seejärel võttis ta ka kõrvarõngad ära. Eemaldatud ehted asetas ta ehetekarpi. Ümber vasaku käe, millel tal ka tätoveering on, kannab neiu alati käeketti, mille Sayer talle täiesti lampi kinkis. Seejärel läks Jeanette vannituppa ning võttis meigi maha. Sellega ühele poole saanud, võttis Jes kummutisahtlist ühe karbi ja liikus trepile, mis alumisele korrusele viis. "Sayer," hüüdis Jessie ja ootas, kuni noormees talle vastab, sest Jessie'l polnud aimu ka, kus ruumis ta kihlatu hetkel viibis. Igatahes polnud selleks vannituba ega nende magamistuba. Samal ajal kõndis ta trepist alla köögi poole. "Kas sa tahad teed?" küsis ta siis.

OT: @damn

Sayer ei viitsinud kohe riideid vahetama minna. Ta eemaldas lihtsalt enda kingad, tumeda pintsaku ja lipsu ning nööpis enda veinipunase triiksärgi mõned ülemised nööbid lahti, et vabam olla oleks. Visanud kõik üleliigsed hilbud tugitoolile, istus Sayer ise lihtsalt diivanile, kus ta hetkeks enda silmad kinni pani. Selline ball väsitab täitsa ära. "Jah?" hõikas Rufus vastu, kui enda nime kuulis. Ta avas käiste nööbid ja keris käised siis küünarnukini üles. "Hetkel küll ei taha," sõnas mees kerge pearaputusega ning tõstis enda juurde ilmunud kassi sülle, et teda natuke silitada. Loom polnud võibolla Sayeriga kuigi harjunud, aga kallale õnneks ei tulnud sellise väntsutamise peale.

"Mhh," oli Jessica esimene reaktsioon Sayeri eitavale vastusele. Ainult iseendale on nii igav teed teha. Ei tea, miks kahele inimesele tee tegemine põnevam tundub, aga nii on. Ta asetas karbi köögi tööpinnale ja täitis siis veekeetja kraaniveega ning pani kannu alusele, mis pärast nupuvajutust vett kuumaks ajama ajama hakkas. Eks ta teeb siis ainult endale. Teda lihtsalt huvitas see karbi sisu, aga tal päeval polnud aega katsetada. "Kylie kinkis meile tassid. Kujult ja suuruselt on ühesugused, aga pildid pidid erinevad olema, aga pilti näeb ainult siis, kui kuum jook sees on," rääkis Jessica, miks ta nii väga teed teha tahab. Tühja sellest teest, tahaks tassi peal olevaid pilte nähe. Jeanette võttis karbist mõlemad tassid välja ja viskas tühja pappkarbi kaminasse. Selle ajaga oli veekeetja oma tööga hakkama saanud. Jessica võttis kapist mustsõstratee ning valmistas endale Ky kingitud tassi sisse mõnusa kuuma joogi. Näinud tassil olevat pilti, hakkas Jes naerma:"Sul on täiega napakas õde." Pildil oli kolme-aastane Jessica, kes riidekapi ees istus ja otse kaamerasse vaadates südamest naeris, pisarad mööda põski alla voolamas ja esihambad puudu. Huvi pärast valas ta Sayeri tassi ka kuuma vee, sest pole võimalik, et Kylie ainult tema tassile sellise totra pildi pani.

"Ja sa ei suuda hommikuni oodata, kui ma äkki kohvi või teed tahan?" küsis Sayer muiates, hoides pilku loomal ning lastes tollel enda käega mängida. Vähemalt ei pannud see kass enda küüsi välja. "Tõesti või?" turtsatas Rufus. Asetanud kassi põrandale, jalutas ta kööki enda kihlatu juurde, et näha, mida too seal siis asjatab lõpuks. Näinud pilti ilmselt tüdruku tassil, hakkas mees naerma. "Õnnelik laps on ju ilus laps," sõnas Sayer, tõstes tassi endale kätte, et pilti natuke lähemalt uurida. Päris lahe kingitus õeraasu poolt. Seda, mis teise tassi peal on mees küll näha ei soovinud. Kindlasti midagi totrat ja piinlikut.

"Need tassid on mul kummutisahtlis juba kolm päeva olnud ja Ky ei lubanud enne semupäeva neid lähemalt uurida...nüüd ma saan aru küll miks," ütles Jessica, "kust ta selle pildi üldse saada võis?" Oh seda Kylie't. "Eksole," turtsatas Jessica Sayeri kommentaari peale, "kaunis laps olin, tõepoolest. Eriti sellises vanuses." Kui teisel tassil pilt ette tuli, venis Jessie naeratus kõrvuni:"Awwwww." Seda pilti oli Jes varemgi näinud, sest Claire on talle albumeid näidanud. Juba siis tundus see pilt, kus Sayer, kaisukaru kaisus ja sõrm suus, võrevoodis magas, ülinunnu.

"Ma kujutan ette, kuidas nad sul seal kibelesid," muigas Sayer, sest ta teadis suurepärselt, kui uudishimulik ja kannatamatu näitsik olla võib. Vahel oli see isegi omamoodi armas. Asetanud näitsiku tassi tagasi kapile, suunas tüüp enda rohekashallid silmad enda tassile. "Miks küll..." oli kõik, mis Sayer kuuldavale tõi, "mulle tundub, et need tassid lähevad kasutusele ainult siis, kui me kahekesi oleme." Igale ühele ikka oma titepilte näidata ei soovi. Peale Jessica ongi seda pilti näinud ainult ilmselt Alex.

Jah, uudishimu on Jessical meeletu. Isegi, kui tal pole saadud informatsiooniga midagi peale hakata, siis mismõttes teised teavad, aga tema ei tea? Kannatlikkusega pole teda samuti õnnistatud. Kui nagunii saad, siis miks peab ootama, kui saab kohe? "Nooh, Kylie palus, et me 'kogemata' neid tasse ära ei lõhuks," ütles Jessie. Kuid siiski...Sayeri tassil on vähemalt armas pilt. Jessie valas Say tassi veest tühjaks ning asetas selle kuivama. Enda tassi tegi ta tee valmis. Ühest köögikapist võttis ta küpsisepaki välja ning, asetanud selle köögi tööpinnale, võttis sealt ühe küpsise. "Oota, sa lendad ära pühapäeval või esmaspäeval?" küsis Jessica enne, kui küpsisest tüki hammustas. Say tuleb ja läheb alati siis, kui jumal juhatab, niiet pole üldse imestada, et Jes meeles ei suuda hoida, kui kaua Say siis seekord kodus on. Tuleks juba aeg, kui ta koguaeg kodus on...

Vaevalt nad neid nüüd lõhkuma kipuvad. Lahe kingitus tegelikult. Lihtsalt rohkem selline pere keskel kasutamiseks. Või siis ei tasu lihtsalt sinna kuuma jooki sisse panna. "Ma arvan, et emaspäeva hommikul... üsna vara ilmselt," vastas Sayer tüdruku küsimusele. Pilet tal veel ostetud ei ole, aga selle ostab mees alati alles päev varem. Palju neid inimesi ikka on, kes North Carolinast New Yorki sõidavad. Mees võttis endale ka ühe küpsise ning hammsutas sellest ühe ampsu.

"Sobib," lausus Jessica naeratades. Eks ta saadab noormehe jälle lennukile ära, läheb joob ema juures tassi kohvi või kui ema pole kodus, siis noorema vennaga, kelle ta siis kooli ka ära visata saab ning siis on kell juba nii palju küll, et tööle minna. Kiisu tuli ka vahepeal kööki uudistama, mis Jes ja Say teevad. Kass hüppas köögi tööpinnale ning enne, kui küpsiseid nuusutama jõudis, lükkas Jessie kassi sujuvalt põrandale. No ei ole see kiisu veel aru saanud, et sinna ei ole üldse mõistlik ronida.

"Tahad mind saatma tulla?" küsis Sayer üle, sest siis peab tüdruk ikka vara ärkama. Ei tasu lennust maha jääda ju ometi. Saanud ühe küpsisega ühele poole, võttis mees veel teisegi, jälgides samal ajal kassi, kelle missioon küpsist saada lõpetati Jessica poolt. "Liigume elutuppa või jäämegi siia seisma?" küsis mees, kuid ootamata Jessie vastust ära, jalutas ta tagasi enda endisele kohale, võttes uuesti diivanil istet.

"Mõtlesin küll jah," vastas Jes, "lähen teen pärast ema juures aega parajaks, nii harva kui ma sinna satun." Jah, Jessie ei külasta eriti oma ema. Pole aega. Nädala sees on tööl, õhtul trennis, pärast mida ei viitsi enam midagi teha ega kuhugi minna. Kui ka on see üks vaba õhtu, siis tahaks puhata. Nädalavahetusel on ka sada asja vaja ära või siis pole ema kodus. "Minu pärast me võime siin köögilaua taga ka...võinoh, kui sa juba diivanit vallutama läksid," lausus Jessica, võttis oma tee ja küpsisepaki ning järgnes oma kihlatule. Ta asetas küpsisepaki diivanilauale ja sättis end siis koos tassiga mugavavlt diivanile, sikutas fliisist pleedi ka jalgadele. Seejärel viskas ta pilgu telekale, mida keegi täna tööle ka pannud pole. "Miks ma väsinud ei ole?" küsis Jes, ootamata tegelikult mingit vastust. Talle endale tundub see lihtsalt kummaline.

Kui Jessica ennast diivanile kenasti sisse sättis, asetas Sayer enda vaba käe ümber tüdruku. Mis puutus telekasse, siis seda vaatasid nad üldse üsna harva. Vähemalt siis, kui mees kodus oli. "Sa lihtsalt ei ole täna ilmselt nii palju energiat ära kaotanud, kui su keha tootnud on," lausus mees kõige loogilisema vastuse, mis tal pähe tuli, "või siis oled sa lihtsalt tegelikult üleväsinud juba." Say vaatas enda kihlatule otsa ning vajutas tema otsmikule ühe pehme musi. "Sa käisid üleval enne... oli seal soe või peaks veel kamina põlema panema?" uuris Rufus.

Jessica vaatas üksi olles ka harva telekat. Üldiselt oli tal muud teha, aga mõnel õhtul oli hea lihtsalt diivanile kerra tõmmata ja pildikasti vahtides lihtsalt olla. "Kuidas keha energiat toodab?" küsis Jessica kulme kortsutades. Seda ta teab, et keha kulutab koguaeg energiat, aga et toodab ka? Üleväsimus kõlas neiu jaoks loogilisemalt. Seda ta ilmselt oli ka, sest hommikust saati tegutsenud ja siis vell ball otsa. Jessica võttis teest lonksu, meenutades magamistoa temperatuuri. "Kaminat põlema panna on natuke keeruline, aga sellesse tule võiks teha küll. Külm ei olnud, aga mõned haod võiks kaminasse pista, sest ma kardan, et muidu on hommikul külm ärgata," ei saanud Jessie nokkimata jätta. Tegelikult oleks külm ainult teki alt välja ronides, sest ärkab ta ilmselgelt Sayeri kaisus ja seal küll külm pole.

"Noh, ta ei tooda otseselt, aga dissimilatsiooni käigus ju vabaneb energia, mida keha hiljem kasutab," sõnas Sayer, meenutades natuke keskkooli bioloogiat. Üllataval kombel tuli isegi midagi meelde ka. Ei olegi kõik lihtsalt mööda külge maha jooksnud. "Küll norib," sõnas Rufus pead raputades. Ta vaatas enda kihlatule korraks otsa, enne kui end diivanilt püsti ajas ja kamine juurde läks, et sinna siis paar halgu sisse panna. Natuke paberit ja tikkudega mässamist ja toas põleski mõned minutid hiljem hele soe valgus. "Palju parem kohe," arvas mees ning istus Jessica juurde diivanile tagasi.

"No mina mäletan bioloogiast ainult sinu joonistusi," ütles Jessica. Asi nüüd tegelikult päris nii hull ka ei ole, aga põhimõtteliselt. Bioloogia ei kuulunud neiu lemmikainete hulka. Õigupoolest tal polnudki ühtegi lemmikainet, aga talle meeldisid kõik juunioriastme tunnid, kus ta Sayeri pinginaaber oli. Hea, et Say vähemalt tundidele keskenduda suutis. "Anna andeks," muigas Jes, kes rahulikult diivanile teed jooma jäi, kui tema kihlatu kaminasse tuld tegema läks. Kass käis vahepeal Sayeri selga hõõrumas ning sättis end ka siis kenasti diivanile.