Kes on loonud ilma selle täiuslikkuse?

"Ei tea, kas vabandab välja," muigas Sayer ning kõditas näitsikut kergelt, sest Jessical oli siiski teetass käes. Ei saanud ju terve diivanit ja neid endid teega üle ujutada. Õnneks oli naine sealt juba natuke joonud. "Tead, see tass päästab sind praegu ainult," tunnistas Rufus, sest vastasel juhul oleks asi palju pikemaks veninud.

"Oh, ole nüüd," muigas Jessica, "me mõlemad teame, et sa ei suuda mu peale pahane olla." Okei, on asju, mille peale Sayer suudaks lausa vihane olla. Tagantjärele mõeldes on Sayer ikka väga visa olnud, et ikka veel Jessie kõrval on ja teda endiselt armastab. Sayerit seevastu on väga lihtne armastada. Nii leplik, nii töökas, nii tark, nägus, humoorikas ja igati hea. "Nüüd ma pean küll Mirthi tänama, mul poleks seda tassi käes, kui ta poleks seda kinkinud," ütles Jes naerdes. Näed siis, uudishimu tasus ära. Poleks ta seda tassi täna uudistama hakanud, piinleks praegu kõdi käes.

"Kaua kindlasti mitte, aga ärme parem hakka seda katsetama," muigas Sayer. Viimasel ajal on nende suhe väga kena ja stabiilne olnud. Samas muidugi kui sa heal juhul kuus korra kokku saad, siis ega ei tahagi ju teisega kohe tüli norima hakata, vaid ikka võimalikult mõnusalt aega veeta. "Aga ma võin alati oodata, kuni sa selle tee ära jood ja tassi käest paned," teatas mees justkui olekski see tema järgmine plaan. Niisama üksteist kiusata oli ka vahel tore, kuigi Rufus oli varem nende suhtes pidanud korduvalt enda nokkimise pärast näitsikult vabandust paluma. Nüüd ta vähemalt üritab rohkem jälgida, mida ta ütleb, et Jessie ei solvuks. See tundus Sayeri arvates olevat neiu üheks hullemaks iseloomuomaduseks - solvumine. Muuga sai mees kenasti hakkama.