Copy-Paste

Tunnid olid pool tundi tagasi läbi saanud ja Isaac seisis õpetajate toas paljundusmasina juures, et homsesse esimesse tundi natuke materjale kopeerida. Muidu peab ta hakkama hommikul vara paljundama, aga siis kipub koopiamasina taga lausa järjekord olema. Isaac võttis pidevalt kolme kaupa lehti masinast välja ning lasi klambirpüstoliga lehed kokku. Ta oli üks nendest õpetajatest, kes leidis, et õpilased ei pea elu eest kõike tahvlilt maha kirjutama. Seega jagas ta iga tunni alguses õpilastele tunnikonspekti. Nii said õpilased rohkem keskenduda sellele, mida Isaac räägib, mitte sellele, kuidas jõuda kõik tahvlilt maha kirjutada. Paberit kulus küll palju, aga Isaacule oli siiski olulisem, et õpilastel asjad paremini meelde jääksid. Muidugi oli soovituslik konspektis järge ajada ja olulisele jooned alla tõmmata või siis näite ülesandeid koos õpetajaga lahendada. See kõik muidugi olenes igast isikust, sest kõigile jääb õpitu erinevalt meelde. Mõnele meeldivad joonised, mõnele rääkimine ja mõnele lugemine. Seega on Isaacu tunnis need kõik kolm võimalust kenasti esindatud.

OT: Vivian Tanner

SPOILER: Click to show

Vivian ei viibinud just kuigi tihti õpetajate toas, aga kui ta ka viibis, tegi ta aega parajaks oma trennini või oli lihtsalt asja, sest ta saaks vabalt trennini seal treenerite kabinetis ka olla. Hetkel oli naisel õpetajate tuppa aga asja, kuna tal oli vaja paljundada midagi oma väikeste rühmale, kellele ta Charlotte'is trenne tegi. Käes üks paberileht pildimaterjaliga, läks Viv õpetajate tuppa ning tundis kohe ära tuttava mehe. "Isaac?" oli Viv meest nähes üllatunud. Ta teadis, et tüüp tuli kooli tööle, aga praegu kohtusid nad küll vist esimest korda. "Kuidas me alles nüüd kohtume, kui sa minu teada siin juba pikemat aega töötad?" imestas naine.

SPOILER: Click to show

"Jah?" reageeris mees küsivalt enda nimele, suunates pilgu õpetajatetuppa ilmunud naisele, kelles ta kohe Viviani ära tundis. Naine ju töötab Charlotte'is ühes mehele kuuluvas tantsustuudios. Mees on isegi koos temaga tantsinud. "No, tervist Vivian," lausus Isaac viisakalt naeratades, "ilmselt on selle põhjuseks see koobas nimega Võimla, kus sa kogu aeg viibid." Mees teadis, et neil on sellenimeline treener siin, aga ei saanud ju kindel olla, et tegemist on täpselt sama isikuga. Noh, nüüd on see selge, et tegu on ikkagi sama inimesega. "Viimati nägin ma sind Charlotte'is. Sa ikka töötad seal ju edasi... või olen ma millestki ilma jäänud?" uuris Isaac, sest kuna tal oli palju firmasid, siis ei juhtinud ta neid otseselt ja seega ei teanud ta tõesti igat töötajat, kes juude tuleb või ära läheb.

"Võib-olla tõesti," kehitas Vivian naerdes õlgu. "Tundub, et sinu puhul jääb gravitatsioonijõud võimlas nõrgemaks kui mujal," lisas naine naljatledes, sest vähemalt talle oli jäänud mulje, et Isaac võimlasse väga ei satugi, aga ju siis polnud tüübil asja ka. "Sa ei ole millestki ilma jäänud," kinnitas Vivian Isaaci sõnu. "Ma rabangi hetkel kahe koha peal ja sõidan niimoodi pidevalt Charlotte'i-Tree Hilli vahet," rääkis naine. Vähemalt oli tal oma auto, nii et bussipiletite peale nii palju raha ei läinud.

"Kusjuures jääb küll jah," lausus Isaac kergelt muiates naise sõnade peale, "ma käin niisama jooksmas enamasti ja seega, mis ma seal võimlas ikka teen? Vahel olen küll mõelnud, et peaks kuskile koha leidma, et ennast uuesti tantsima saada. Ma kardan, et ma olen jubedalt rooste läinud." Tegelikult oleks mehel isegi naisega natuke mingil määral tööjuttu ajada, aga see puudutaks alles avamata ja isegi valmimata kohvikut, mida Isaac hetkel Westside'ile loob. "Kuidas sa jõuad niimoodi? Ma loodan, et sa enda firmalt ikka kompensatsiooni küsid," muigas Isaac laialt, sest see tähendaks seda, et ta pommiks kaudselt mehelt raha ja Vivian on üks neist vähestest, kes seda ka teab.

"Loobid näiteks palli rõngasse?" pakkus Vivian. Pikkust mehel ju oli ja Vivian küll teadis, et vabal ajal ei keela ka keegi seda võimlat kasutada. Lihtsalt võti tuleb küsida. "Kui sa tahad uuesti tantsima saada, siis ma võin sulle ju mingi eratrenni ka teha," muigas naine. Vaevalt mees koos karja teismeliste tüdrukutega kisakooritrennis oleks nõus olema. "No peab jõudma ja ma olen niikuinii poole kohaga," vastas Viv. "Ma sain aru, et neil oli tegelikult abitreener, aga ta lahkus linnast ja Vanessa on hetkel lapsega kodus, nii et ma mõtlesin lihtsalt abikäe anda. Kompensatsioonist ma loobusin," rääkis naine, sest leidis, et nii palju tal ka nüüd vaja ei ole. Niigi saab ta palka ju mõlema koha pealt.

"Mina ja korvpalli mängima?" mõtiskles mees vajul häälel. Isegi võiks võibolla, aga see pole miski, mis teda väga tõmbaks. Pigem paneks ta muusika tööle ja tantsiks. "See eratrenn ei tundugi nii halb idee, mis tuletab mulle meelde, et ma tahaks sinuga rääkida ühest uuest... kohvikust, mida ma Westside'ile hetkel loon. See on küll praegusel hetkel rohkem paberil, aga hoone on olemas ja ehitus vaikselt käib," seletas Isaac, jälgides naise nägu, et näha, kas temas tärkab huvi ja uudishimu või hoiaks ta sellisest asjast pigem eemale. "Sa oled liiga hea inimene," naeratas mees Vivianile, kui kuulis, et too keskkoolile abikäe ulatas ja kompensatsioonist loobus.

"Miks mitte?" küsis Vivian, kuigi see küsimus oli rohkem retooriline. Viv kuulas Isaaci ära, hoides paberit oma sõrmede vahel. Ta oli hetkel selle äragi unustanud, et ta üldse seda lehte paljundama pidi. "Mis kohvikust?" uuris Vivian kergelt kulmu kortsutades. "Ma ei usu seda," raputas Viv pead, kui Isaac teda heaks inimeseks nimetas. Naisel olid hetkel süümekad, et ta Bre niimoodi enda juurest välja viskas.

"Ma eelistan pigem tantsimist," lausus Isaac Viviani retoorilisele küimusele, kuigi see vastust ei oodanud. Üksid oleks ju korvi igav mängida. Väikese rühmaga veel. Mees oli isegi Rivervourti ära näinud ja see tundus hea koht olevat, ku mängida, kuigi väidetavalt pidi see rohkem noortele olema, aga no ega Isaac nüüd ka vanur ei ole. "Põhimõtteliselt see oleks nagu kohvik, baar, restoran ja tants ühes koos," sõnas mees kiirelt ja üldiselt, "õhtuti kuskil kuuest leiaksid seal aset tantsulahingud. Ma arvan, et see läheks siinsetele noortele peale küll. Üldiselt ma mõtlesin, et avamisel võiks äkki mõned etteasted ka teha... näiteks kisakoor ja ma tean, et noortekeskuses on ka tantsijad... ja äkki saad Charlotte'ist mõne enda rühma siia toimetada, kuigi eks ma räägin sealse stuudioga ise ka. Ja siis võibolla oleksid sa nõus minuga koos ka mingi väikse numbri kokku panna. Seega oleks tore, kaasata kedagi, kes tantsimisega pidevalt seotud on." Mees jäi ootama, mida naine kostab selle peale. Koopiamasin oli enda töö lõpetanud ja viimased kolm lehte Isaacu käes ootasid klambriga kinni panekut. "Aga peaksid," naeratas Isaac.

Kui tantsimine, siis tantsimine. Peaks vist tõesti mõtlema Isaaci eratrenni peale. Kui Viv paljundusaparaadile ligi sai, tegi ta oma käes olevast paberist terve pataka koopiaid, kuulates samal ajal mehe ideed uuest kohvikust. "See kõlab väga lahedalt ja kindlasti oleks selline koht midagi väga teistsugust. Mulle meeldib see idee," lausus naine. Ta polnud varem sellist kohta kuskil näinudki, aga ehk on noortel ka siis midagi paremat teha kui end nädalavahetustel täis juua või pidevalt jamadesse sattuda. "Ikka oleksin nõus sinuga mõne numbri kokku panema," andis Viv oma nõusoleku ja jalutas paljundusmasina juurest eemale, kui oli oma paberipaki kätte saanud. "Mis sa nüüd," sõnas ta.

Isaac pani kõik konspektid ühte hunnikusse ning koputas seda siis paar korda vastu lauda, et paberid ilusti kokku vajuks. Mehele tekitas see ainult enesekindlust, et Viani arvates oleks see lahe ja teistsugune. "Suurepärane, aga sellega ei ole kiiret," lisas Isaac, kuna asi on ikka alles valmimisjärgus, "vaevalt see kõik enne suve valmis saab. Pigem kuskil suve lõpus või lausa sügisel." Mees ei taha selle projektiga väga kiirustada, sest võibolla tuleb tal veel mõni hea lisa idee. Isaac tahab, et see ikka hästi kõik välja kukuks.

Vivianile tekitas see mõte uuest kohvikust vägagi palju põnevust ja naine oli valmis Isaaci selle juures ükskõik millega aitama. Tal polnud isegi mingit tasu selle eest vaja, sest naine oleks omal vabal tahtel nõus enda abikäe andma. "Oh, siis jõuan veel mitu kava välja mõelda," muigas Viv, sest see aeg tundus tõesti pikk. "On sul muidu mõni idee ka juba?" tundis ta siirast huvi.

"Minul pole selle vastu midagi, kui sa neid lausa hugli teed," lausus Isaac, kellele meeldis, et Vivian sellest ideest samuti vaimustuses oli. Kuigi mehele ei meeldi enda firmasid võrrelda, peab ta tunnistama, et on selle loomise suhtes üsna elevil nagu mõni väike laps, kes teab, et saab varsti suure kingituse, aga peab veel natuke ootama. "Ma arvan, et need võiksid olla rohkem sellised tänavatantsustiilis ja kui võimalik ei ütleks ära ka mõnest ägedamast trikist või lisaefektist," seletas Isaac, "muidugi oleks lahe ka miksida juurde muid stiile ja kasutada erinevate vanusklasside esindajaid, aga eks sa võid ise vaadata. Las kunstnik ikka otsustab. Kui sa sellest tõesti huvitatud oled, siis ma võin selle avamispeo tantsulise poole täielikult sinu korraldada anda. Aga sa võiksid rääkida sellisel juhul ka teiste kohalike tantsutreeneritega. Ma võin sulle selle eest ka palka maksta... aga kuna me siin just arutasime kui hea inimene sa oled, siis ma olen üsna kindel, et sa loobuksid sellest." Mees vaatas korraks kella ja siis jälle Viviani. Mehel olid küll tunnid läbi ja ta võiks varsti koju minna, aga samas võiks ju ka veel naisega natuke rääkida.

"Ma arvan ka, et mul on lõpuks ikkagi paberit vaja, kuhu kõik kirja panna," muigas Vivian. Siis on enne etteasteid ainult treeningute vaev. Naine tõmbas ühe lauakese tagant välja tooli ning võttis istet, jäädes siis Isaaci kuulama. "Tänavatants kõlab väga vingelt. Ma arvan, et see koht koguks siin päris palju populaarsust ka," lausus naine, sest nii palju kui tema teadis, meeldiks noortele väga midagi sellist. "No ma võin ju Charlotte'is enda pisikeste rühmalt ka uurida, kas nad tahavad, sest minu arust on see ka lahe, kui erinevad vanuseklassid on esindatud. Kahju ainult, et ma pensionäridele treeninguid ei tee, muidu võiks nemadki kaasata, kui nad vähegi kõbusad on," rääkis naine ning sättis paberipakki enda käes. "Ma olin pigem nõus vabatahtlikuna aitama, nii et mingit tasu ma selle eest ei ootagi," teatas Viv.

Isaac toetas ennast vastu ühte kapiserva ning hoidis enda silmi Vivianil. "Mulle meeldib, kuhu su mõtted liiguvad. Üldiselt annaksin ma sulle siis vabad käed, aga enne avamist tahaksin ikka ära näha, millega sa hakkama oled saanud," sõnas mees, sest ta tõesti tahtis, et kõik tuleks täiuslik, kuigi eks pisemad vead tulevad alati sisse. "Selge, aga kui ma lõpuks selle kohviku valmimisel sulle seal päriselt tööd pakuksin, kas sa võtaksid selle vastu?" uuris Isaac teoreetiliselt. Kuigi mees ei saa väita, et tal see mõte nende ujuajamise jooksul tõesti peast läbi ei oleks käinud.