Valentine's Day Masquerade 2014

"Oh, damn, sellele ma ei mõelnudki. Nüüd ma jään järgmises GC's suurest rambivalgusest ilma. Jama..." rääkis Sierra justkui mõtleks ta enda sõnu tõsiselt. Tegelikult ei olnud ta juba kuid selle saidi ridadel olnud ja selle üle oli neiul ainult hea meel. Ega ta seda eriti ei lugenud ka enam. Ainult vahel harva, kui tahtis ülikoolis olles vahelduseks teada, mis Tree Hilli noorte seas ka uudist on. Võtnud lonksu šampust, kuulas tüdruk Josephit ning muigas seejärel laialt. "Hah, see mulle meeldiks. Burger kõlab hästi," naeris Melody, "sa tead mind liiga hästi." Rämpstoit Sierrale meeldis, aga siiski ei saa öelda, et ta ainult sellest toitubki, aga vahel ju ikka võib.

Feb 16, 2014 20:33:07 GMT 2 @theodore said:

"Eks sa siis anna mulle teada, kui ma üle pingutan," sõnas Theodore muigega. Mõnikord juhtus ikka, et ta ei osanud piiri pidada ja tekitas seetõttu mõnedes pahameelt. Kuigi siiani tundus Reginale vist sobivat kõik, mida Theo tegi või ütles, aga ta ei osanud väga ennustada, kuidas sõbranna vastupidises olukorras käituda võiks. Lõpuks viskab ju ikka üle? "Ei saaks ju rohkem rahul olla, kui on tore üritus, hea muusika ja ilus neiu. Täiuslik komplekt," muigas mees. Vaikselt hakkas saalis muidugi palavaks minema, et varsti võiks mõneks hetkeks kuhugi värske õhu kätte suunduda. "Kas sa tahad natuke jalutada? Võtaks väiksed joogid ka kaasa," pakkuski Theo Reginale, kui järjekordne laul lõppes. 

"Ma arvan, et sellest saad ise ka aru, kui tekib oht, et hakkad millegagi üle pingutama," sõnas Regina, aga jättis ikkagi mehe sõnad meelde. Kuna komplimendid Reginale üldiselt meeldisid, on väga väike tõenäosus, et mõni neist talle vastukarva on, kuid see oleneb muidugi sõnastusest ja ütlejast. Theo vastuse peale naeratas blondu kergelt, sest ta pidas mõistlikuks mitte mainida, et arvab ise täpselt sama. Milleks igal võimalikul hetkel demonstreerida, kui õnnelik ta iseenda olemasolu ja oma toimetuste üle on. Kui Thedore pakkus, et nad võiksid natuke jalutada, polnud Reginal selle vastu loomulikult midagi, sest väike paus ei teeks üldse paha. "Jah, lähme," andis naine enda nõusoleku.

"Oota, kuidas see tuntud ütlus nüüd oligi - Great minds discuss ideas. Average minds discuss events. Small minds discuss poeple," muigas Sayer, kui suutis selle kuulsa Roosevelti ütluse välja mõelda. Ilmselgelt ei arva mees, et Jessie ja Kylie sinna nende viimaset hulka kuuluvad, aga see lihtsalt kukkus praegu nii välja. "Kas ma ka teada tahan, mida sa mu õele minust räägid?" uuris Rufus. "Või siis parem oleks küsida, kas ma peaksin teadma?" muigas mees.

"Me arutamegi ideesid," püüdis Jes Sayeri targutamisele ära panna, "aga paratamatult peame me oma ideede genereerimisel teie peale ka mõtlema, sest mina näiteks tahan küll terve oma ülejäänud elu sinu naisena veeta. Aga kui mul, või tähendab, meil Kylie'ga tekib mingi idee, mis igast aspektist lähtuvalt teie põhimõtete, iseloomu või sokimustriga ei sobi, siis me ei saa seda ideed käiku lasta, sest meile meie kihlasõrmused väga meeldivad." Mitu korda Sayeril juhe kokku jooksis?

Juhe mehel täitsa kokku ei jooksnud, aga paaril korral pidi ta sõnu natuke mõttes kordama, et asjale pihta saada, kuigi natuke segaseks jäi see ikkagi. Kas Jessie ise üldse sai aru, mida ta rääkis? "Ma annaksin sulle selle vägeva põhjenduse eest pluss punkte, aga ma siiralt kahtlen, et selline asi reaalselt aset leiab, kui te kahekesi koos olete," muigas Sayer, vaadates enda kihlatule otsa. "Alles Kylie tuli meie juurde elama ja nüüd juba loob vaikselt oma perekonda," mõtles mees valjult. Nii et kaks Tremblayd on korraga kihlatud.

"Väga tore," lausus Colin, sest talle ei meeldiks, kui õde peaks terve õhtu üksinda passima. Muidugi meeldiks talle see tüüp ise ka üle vaadata, aga kuna tegemist on balliga, kus suvalised suvalisi inimesi tantsima võtavad, siis ega pole see nii vajalik midagi. "Tunned juba puudust või?" küsis tüüp pisut norival toonil. Kammoon ta alles nägi meest. "Kindlasti," noogutas Colin õe ettepaneku peale. Vaevalt Helenalgi selle vastu midagi on, et nad ühe või kaks tantsu koos teevad.

"Ja paar plusspunkti sulle selle kahtlemise eest," naeratas Jessica. Eks neil käib lobisemisel erinevaid teemasid läbi, aga Sayer ja Nate nende põhiteemadeks ei ole, kui just nõu või lihtsalt üksteise arvamust kuulda ei taha. "Seni kuni ta seda vaikselt teeb, on kõik hästi," arvas Jessica. Eks see kihlumine ja kõik Nathanieli jaoks oli olulisem, sest kuidagi ta pidi ju Kylie'le näitama, et neiu ei ole talle järjekordne mänguasi. Sõrmus iseenesest ei hoia küll kedagi kinni, aga eks ta mingi kindlustunde ikka annab.

Seda poleks tõesti vaja, et nii Hunter kui Simona järgmisel päeval haiged on, sest olid natuke liiga kauaks jopedeta välja jäänud. Tüdruk võis ju külma mitte tunda, aga sellele vaatamata oleks ta ikka halvimal juhul mõne külmetushaiguse endale külge võinud saada. Igatahes polnud nüüd sees olemisel ka enam viga, sest polnudki enam nii palav, vaid mõnusalt soe. Väljas olemine oli mõnusaks värskenduseks. Jõudnud tantsupõrandale, hakkas Mona Hunteriga aeglase muusika saatel liikuma, hoides oma pruune silmi Hunteri omadel. Nüüd tundis tüdruk end tantsides isegi kindlamalt kui jõuluballi ajal, kus ta oli ka Hunteriga päris mitu tantsu tantsinud ja saanud kinnitust, et kõige lootusetumad nad Hunteriga polegi. "Kui me veel mitu tantsu teeme, siis ma arvan küll, et lõpuks tunnen end tantsupõrandal nagu kala vees," teatas tüdruk muiates. "Mul on praegu juba kindlam tunne kui näiteks jõuluballil."

Venna küsimust kuuldes Phoebs noogutas ning kehitas kergelt õlgu. "Jap," vastas tüdruk napisõnaliselt, kuid nii hullult ta seda võõrast kutti ka ei igatsenud. Temaga oli lihtsalt tore, aga kuti numbrit Phoebs ei saanud ja enda oma ta ka ei andnud, mis võis tähendada, et see jäi ka nende esimeseks ja viimaseks kohtumiseks. "Ma olen suht kindel, et ma päras tänast teda enam ei näe, nii et..." sõnas Phoebs ning vaatas korraks oma vennale otsa.

Pärast paari pokaali šampust oli Riley nõuks võtnud minna esimese ettejuhtuva noormehega tantsima. Olgugi, et neiu ei viibinud ballil just hea meelega, meeldis talle siiski meeletult tantsida ning tervet oma õhtut ei kavatsenud ta päris kindlasti üksi kuskil seina ääres veeta. Niisiis oli neidis pikemalt mõtlemata ise tantsule kutsunud ühe lähedal seisva kena välimusega noormehe, kes tema kutse loomulikult vastu võttis. Aga kõigest hetk hiljem pidi Riley oma otsust kahetsema. Tolle tüübiga ei tulnud tantsimisest küll midagi välja, sest naispartneri varvastel tallumist ei saanud ju tantsimiseks nimetada. Seepärast põgenes neiu üsna varsti oma tantsupartneri juurest, pikemalt selgitusi andmata, ning suundus saali uste poole. Värske õhk oli ühel hetkel väga ahvatlevaks muutunud ja seepärast võttis neidis suuna katusele.

Katusele jõudes hingas neidis korra sügavalt ning suundus siis nagu lummatult katuse serva poole. Pimedas oli sealt avanev vaade lausa imeline. Coop ei mäletanud, millal ta viimati seal käinud oli. Seega võttis neiul hetke aega, et avastada, et ta polnud ainus inimene katuse serval. Üks noormees istus seal samas lähedal, pealtnäha samuti vaadet imetledes. Vaikus sobis selle hetkega imehästi, kuid neidis lihtsalt pidi selle hetke pärast lõhkuma. "Kas seal mitte liiga ohtlik pole istuda?" küsis Riley hetke pärast, silmitsedes katuse serva ning noormeest. Korraks oli neiu peast isegi läbi käinud mõte, et äkki oli kutt mingite suitsiidsete mõtetega. Ei? Võibolla oli asi Riley's, et ta nii mõtles. Ja see kutt, keda Coop kõnetas, oli siis Stefan.

Stefan oli hea tükk aega seal katusel juba istunud. Vahepeal mõtles küll, et laseb sealt jalga ja läheb palub veel kellegi tantsima või siis läheb koju ära. Siiani polnud ta kumbagi teinud, nagu näha. Ta kuulis kellegi samme, aga ei pööranud tulijale tähelepanu. Ta tegi seda alles siis, kui neiu teda kõnetas. "Väga turvaline ei ole, aga see piire siin mingil määral teeb istumise ohutumaks küll," vastas Stefan, osutades siis sellele torule, millest ta kinni hoidis. Alla kukkuda või hüpata tal küll plaanis ei olnud.

Millegi pärast polnudki Riley'le veel tulnud pähe mõte koju minemisest. Vahepeal oli ta kuulnud jutte mingist noortepeost, mis pidi millalgi ja kuskil toimuma, aga kuna neiu milleski kindel polnud, siis antud hetkeni oli ta veel ballile jäänud. Kuulnud noormehe sõnu, neiu noogutas ning astus katuse servale lähemale. "No tore," noogutas Riley muretult. "Ma tahtsin lihtsalt kindel olla, et sa ei kavatse ennast siit alla kukutada ja balli külalistele tragöödiat tekitada, või midagi taolist, tead küll," lausus neidis. "Minu viga," lisas ta hetke pärast, võttes süü omaks selle eest, et ta noormehest üldse nii halvasti oli arvanud. 

"Kohutav lugu. Sa ei olegi GC valguse all," lisas mees turtsatusega. Ta polnud kõmusaiti pärast Tree Hillist lahkumist uurinud. Polnud tahtmist. "Kuule, me käisime keskkoolis koos... Enamuse sellest," lisas Joseph kiirelt juurde. Ta lonksas šampust ja muigas. "Mis sa arvad, kas teismelised on jälle mingisuguse sviidipeo korraldanud?" küsis Joseph naerulsui. Igal aastal oli üks järelpidu ka olnud, mis läks tihtipeale käest ära. Mis ikka noortest tahta.

Sierra turtsatas Joe sõnade peale, raputades hetk hiljem veel muiates enda pead. Tõstnud klaasi uuesti suule, lasi ta khiseval joogil enda kurku voolata. "Käisime tõesti," pidi tüdruk sõbra sõnadega nõustuma. Melody ei pööranud suurt tähelepanu selle lause kohmakusele ja parandusele. Oli, mis neil oli seal keskkooli ajal, nüüd on kõik korras. Pole mõttet mineviku pärast enam põdeda. Nagu nii seda muuta ei saa. "Kindlasti. Kas on üldse olnud mõni aasta, kus seda ei ole?" esitas Sierra retoorilise küsimuse. "Tahad noori kollitama minna?" küsis Melody naerdes, mitte et nad ise nüüd hullult vanad oleksid. Nad võiksid vabalt sinna sisse sulanduda.

"Täna õhtul jõuame veel palju tantsida," lausus Hunter, sest pidu kestis ju pikalt. Kõik on ainult selle taga, kui palju noor paarike tantsida viitsib. Homme muidu veel jalad valusad, kui pole harjunud nii palju jalgel olema. Eriti tüdrkud, kellel on kontsad all. "Seda on näha," muigas Sommers, sest öeldakse ju ikka, et enesekindlust on võimalik väga hästi inimese olekust välja lugeda.