I can feel the ocean

Nathan kuulas ning vajus mõneks ajaks mõttesse. "Aga sa Tree Hilli keskkoolis ei ole pakkunud, et võiks selle aine sisse tuua. Siinsed õpetajad ja õpilased on uuendustele vägagi vastutulevad," pakkus Nate kui oli mõnda aega vaikinud. "Alguses võib see ju valikaine olla ja kui õpilastele peale läheb, alles siis võib ta õppeaineks tõsta," pakkus Nathan. Talle ei meeldinud mõte, et tema sai teha siin seda, mida ta on alati tahtnud, aga Tara peab enda unistusest loobuma või selle lihtsalt ootele panema.

"Mmm..Ma ei tea. See oleks nagu pealesurutud," vastas Tara kahtlevalt. Idee oli ahvatlev, aga neiu ei tahtnud väga seda pakkumist teha. Ega see unistus ainus polnud. Teine ja palju tähtsam, oli luua pere, mis hakkas tasapisi täituma. Tänane päev oli ilmselgeks tõestuseks.

"Kui sa nii arvad, aga kui kool teeks ise sulle pakkumise? Sa võtaksid selle vastu?" uuris Nathan, vedades samal ajal sõrmega mööda neiu õlavart peeneid jooni. "Aga kes teab, võibolla hakkab sulle su töökoht meeldima," kehitas Nate õlgu, vähemalt nii palju kui sellises asendis andis.

"Ilmselt jah," arvas Tara. "Jah, loodan küll. Miinus on see, et tiimitööd peaaegu ei eksisteerigi," tunnistas neiu ja sättis Nathani juukseid. See oli üpris lõbus, kuna tal polnud just kõige lühemad juuksed.

Nathan sulges mõneks ajaks silmad, lastes Taral enda juustega mängida. Enamasti talle ei meeldi kui keegi teine tema juukseid puutub, aga see neiu siin on erand. "Äkki peaksid hoopis eriala vahetama ja juuksuriks hakkama," muigas Nate suletud silmadega, avades need siis aeglaselt.

"Arvad? Ehk peaks jah hoopis ilukooli minema ja lõputöö sinnasamma saatma,"vastas Tara muigega. Naine suutis Nathanile kaks sarvetaolist asja pähe vormida ja imetles oma kätetööd. "The Devil himself," mainis tüdruk muigega.

"Mhm, täpselt nii teegi," sõnas Nathan kerge naeratusega, imetledes Tarat, kes omakorda imetles enda kätetööd. "Inglid ja kuradid pole kunag hästi läbi saanud," teatas Nate, "kuhu jäävad sinu sarved?" küsis mees lõbusalt.

"No kui sul õnnestub mu juustesse sarved teha, siis ole lahke!" lubas Tara naeratusega. Tegelikult oli naisel üks sarvedega peavõru olemas. Halloweeniks sai soetatud.

"Ma ei saa ometi inglit taevast alla tuua," turtsatas Nathan ning naeris kergelt. Kallutanud pead kergelt ühele küljele, vaatas ta Tarale otsa. Tuba oli juba praktiliselt pime ja seega endast väga palju kaugemale ei olnudki näha.

"Mis sa meelitad," sõnas Tara. Väljas oli juba tõesri pime. Hämarus oli pigem lummav kui häiriv. Neiu silitas õrnalt mehe põske.

"Vahel ju võib," sõnas mees mesimagusal häälel, kinkides naisele ühe sooja naeratuse. Kui abielu selline välja näeb siis mida nad üldse nii kaua ootasid? Tundnud neiu sõrme enda põsel, muigas Nate kergelt.

Naine ainult naeratas vastuseks ja suusles õrnalt meest. Kuidas oleks lugu talvepulmadega? Ka üpris eriline. Tara mõtles, et talvepulmade miinus oli ilm. Kui peaks olema torm, siis ei saaks ilmselt lähedased tulla.

Neiu suudlusele vastas Nathan hea meelega. Niimoodi lihtsalt olla täitsa meeldis mehele ja õnneks ei oodanud teda hommikul vara kohe töö. Talvepulmad oleksid muidugi erilised ja kui hästi korraldada siis ka meeldejäävad. Seega miks ka mitte.

"Mis sa arvad, kas tal el oleks liiga kiire abielluda?" küsis neiu. Kindlasti on see Tara isa arvates kiire, aga see oli noorte endi otsustada.

"Oleneb millal talvel? Enne jõule, pärast jõule? Sest enne jõule on mul tükk tegemist selle kooli balliga. Aga räägi, mis sul mõttes on?" julgutas Nathan Tarat enda mõtteid avaldama. Talve pulmadega ei olnud Nate just eriti kursis, sest enamus tema sõpru abiellusid ikka kevadel või suvel või siis mõnikord ka sügisel, aga mitte talvel.