I can feel the ocean

Kell oli natuke pärast kolme kui Nathan ja Tara laupäeval randa läksid. Nad jalutasid mööda randa üsna vee piiri ääres, kuid siiski piisavalt kaugel, et jalad kuivaks jääksid. Ilm oli sügise kohta üllatavalt soe ja tuulevaikne. Isegi päike tuli vahepeal pilvede tagant välja. Nate kandis tavalisi siniseid teksasi, halli pusa ja musta nahktagi.


OT: Tara

Kuna ilm oli soe, oli Tara selga pannud pika sinise kleidi, mille peal oli hall boolero. "Oeh, miks ei võiks terve elu koosneda sellistest päevadest," ohkas neidis. Nojah, siis ei saaks õnnest arugi, kui see oleks igapäevane asi.

"Ilmselt kuna see muutuks peale mõnda päeva tüütuks ja igavaks. Inimesed nagu me oleme, uued asjad saavad tänapäeval väga kiiresti vanadeks," sõnas Nathan, hoides naise käest kinni ning kinnitades enda pilgu temale.

"Jah," vastas Tara. Neidis vaatas Nathanit. Nad olid juba kaks aastat koos olnud. Veider, muidugi heas mõttes. Neiu kõige pikim suhe enne Nate'i oli kestnud neli ja pool kuud. Siis läks lõhki ja veel päris hullult. Kutt pettis Tarat.

Nathan oli enne Tarat omanud palju lühikesi suhteid, mis kestsid mõnest nädalast kuni kuuni. Ta ei suutnud kunagi leida seda ühte, kellega ta tõesti tahaks vaeva näha ja kauem koos olla. Seda muidugi selle ajani kuni ta kohtas Tarat. Tüdruk ei andnud kohe kätte ja see juba äratas Nathani tähelepanu. Tal oli iseloomu ja see on midagi, mida tänapäeval on tüdrukutes raske leida. "Sa vaatad mind praegu sellise näoga nagu sa mõtleksid, kas sa oled minust tüdinenud või ei?" muigas Nate.

Tara naeratas. "Jah, mõtlen, et miks ma olen koos sellise suurepärase inimesega. Ehk oleks vaja otsida mõni macho endale, kellele ma pean teist ema mängima," vastas neiu. "Muidugi ma pole sinust tüdinenud. Juba see õhtu kamina ees. See oli üllatav, väiksed üllatused ongi toredad," tõdes Tara.

Nathan muigas tüdruku jutu peale ning üritas Tarat ettekujutada mõne macho tüübiga. Seda ilmselt ei juhtuks. "Väga kena, eks ma jätan selle meelde," sõnas Nate pärast neiu tõdemust. Tõsi ta on, et väikesed üllatused hoiavad suhet uue ja värskena.

Tara noogutas. "Aga millest sina mõtled?" tahtis neidis teada. Teiste mõtteid oli huvitav uurida, eriti, kui nad neid avaldasid ja selgitasid. Neiu vaatas hetkeks mere poole ja pööras pilgu jälle Nate'ile.

"Mina," sõnas Nathan, "ma üritasin sind mõne macho tüübiga ette kujutada, sorry, aga ei tulnud välja. Ja siis mõtlesin ma mis on pika ja eduka suhte saladuseks. Väikesed üllatused nagu sa pakkusid? Võibolla midagi veel. Äkki usaldus. Sa usaldad mind?" pidas Nate monoloogi, esitades selle lõpus Tarale küsimuse, mida filmides tihti paarid teineteiselt küsisid. Kas usladus oli tõesti üks alustalasid?

Tara tursatas naerma kergelt, kui Nate ütles, et ta üritas neiut machoga ette kujutada. Jah, see ei õnnustunud Tara'l endal ka. "Usaldan küll...," vastas neidis kindlalt. Esimene poolaasta, kui nad käisid, oli asi ehitatud üles rohkem kohtamistele ja füüsilisele meeldimisele. Nüüd? Nüüd oli asi juba teineteise mõistmises ja usaldamises....Ja füüsilisel tõmbumisel.

"Seda on hea kuulda ja sa võid kindel olla, et ma usaldan sind ka," sõnas Nate, vajutades näitsiku pealaele põgusa suudluse. Käsi, mis ennist hoidis tüdruk käest kinni, liikus nüüd ümber tema piha. "Tead, et mu sõbrad peavad mind hulluks, et ma nii kaua ühe tüdruku koos olen olnud," turtsatas Nate.

Tara naeratas. Mõlemapoolne usaldus, see oli veel parem asi. "Ja minu sõbrannad peavad sind printsiks valgel hobusel," muigas neidis. Paljud tema sõbrannad muudkui ohkasid, et kust ta leidis nii püsiva elukaaslase endale.

Nathan tõi kuuldavale lõbusa naeru. Tema ja prints valgel hobusel? Kindlasti mitte, samas tüdrukute vaatenurgast võibolla tõesti. "Ja kelleks sina mind pead?" küsis Nate muiates, vaadates tüdrukule silma.

"Ausalt tahad teada?" küsis Tara naeratusega ja tõmbas end lahti joostes mööda rannapiiri edasi. Kui mees tahab teada, las siis näeb natuke vaeva ka. Neidisele meeldis mitte kõige lihtsamat teed pidi minna. Need olid igavad.

"Mhm," noogutas Nathan, olles valmis juba vastust kuulama, kuid selle asemel pani Tara muidugi jooksu. Kena-kena. Nate muigas, kuid jooksis siis tüdrukule järgi. Tänu enda sportlikule ametile, ei läinud kuigi kaua aega kui ta naisele järgi jõudis, kuigi liiva sees oli palju raskem joosta.