Live while we're young!

Jaanuari alguses olid Renna ja Cedric oma vahel olles maininud korraks mõtet minna roadtripile. Muidugi ei olnud neil kummalgi autot, aga noormees lubas selle probleemi kuidagi lahendada. Tüdruk küll juba pelgas, et kutil on illegaalsed mõtted peas, aga milegi pärast ei lasknud ta sellel end heidutada. Roadtrip, ainult nemad kaks – kes ei tahaks seda? Siiski oli Gayla üsna üllatunud, kui Froyd talle kuueteistkümnendal jaanuaril keset koolipäeva helistas ja teatas, et nad lähevad kohe ja praegu roadtripile. Kutt olevat talle mõned asjad juba ära pakkinud. Tüdruk pidi kõigest ennast Sireli ja Jõe tänava nurgale vedama ja kutt pidi teda seal ootama. Renna ei kahelnud hetkekski. Ta viskas enda pooliku lõuna ära, võttis enda asjad ja kiirustas kokkulepitud kohta. Renna ei suutnud ette kujutada, kust Froyd neile üldse auto siis lõpuks sai ja millise üldse. Ausalt öeldes oleks neiu olnud rahul ka suvalise panniga. Põhiline, et nad saaksid ühe mõnusa roadtripi teha. Lihtsalt nemad kaks ja lõputud teed. Võimalus minna ükskõik kuhu nad iganes soovivad. Lõpuks ometi saab neiu sellest pommiaugust välja, et natuke ka kaugemaid kohti näha. Ja seda kõike veel enda kallimaga, kelle heaks Renna ilmselt kõike teeks. Lihtsalt suurepärane!

Kui ta ükskord kohale jõudis, vajus tema suu lahti, sest tüüp seisis punase lamborghini kõrval. Kutt vaatas üsna närviliselt ringi ja seega otsustas tüdruk kiiresti teha, aga ühest pikast ja magusast suudlused Ced ilma ei jäänud, sest Gayla pidi ju enda armsamat kuidagi tänama. See sõiduk oli viimase peal ja Renna on kindel, et nii pea ta sellise autoga uuesti ei sõida. Sättinud ennast autosse Froydi kõrvale, võtsid nad kummivilina saatel kohalt ära ning jätsid Tree Hilli üsna kiiresti enda selja taha. Fuck Yeah!

Kindlat marsruuti neil paika ei olnud pandud ning seega oli kõik üsna spontaanne. Alustuseks sõitsid nad Wilmingtoni, kust edasi otsustati minna Raleighi, kus nad natuke ringi ka vaatasid. Kuna neil mingite suurte hotellide jaoks raha ei olnud, siis magasid nad mingi Cedricu vana sõbra juures, kelle korter ei olnud küll kõige korralikum, aga vähemalt oli katus pea kohal. Gayla igatahs ei vingunud. Tal oli terve see reis silmis sära ja suu naerul. Ta ei olnud juba ammu niiiii õnnelik olnud, kui ta oli praegu. Nad said Froydiga üle pika aja jälle segamatult kahekesi olla Ei mingit Bradi ega tema totakad reegleid. Neiu oli enda vanemale vennale saatnud vahetult enne koolist lahkumist järgneva sõnumi: Tsau! Lähen pisikesele tripile. Olen tagasi pühapäevaks. - G. Nii ei saanud vend pärast öelda, et ta ei teadnud, kus ta on. See sõnum oli viimane, mis ta enda mobiiliga tegi, sest pärast seda lülitas ta selle vidina välja. Tal ei olnud mingeid segavaid asju vaja. Ta tahtis täielikult keskenduda Froydile ja endale.

Kuna autos ei ole teinetese juurest kuskile minna ega ka midagi erilist teha, siis nad lihtsalt ajasid juttu ja kuulasid muusikat, millele vahel kaasa ka sai lauldud, või siis tukkus Renna niisama või imetles kõike, millest nad mööda sõitsid. Mõnel pisemal metsateel lasi tüüp isegi tüdruku rooli, kuigi Bates kartis päris korralikult. Siiski sõitis ta selle uhke autoga mõned kilomeetrid. Pärast Raleighi jätkasid nad enda teed Greensborosse ja sealt edasi Charlotte'i. Mõlemas linnas käisid nad natuke jalgu sirutamas ja Renna ostis endale isegi paar pisemat ja odavamat mälestust endale kaasa. Kuna nad olid jõudnud juba nii lähedale South Carolinale, siis otsustasid nad ka enda naaberosariiki uurida. Nad sõitsid terve öö, hoides ennast tänu odavale bensukast saadud üsna lurrile kohvile üleval. Vahel magasid nad isegi mõne tunnikese autos, mis ei olnud just kõige mugavam. Mis puutus bensiini endasse, siis mnjah... seda noored enamasti kas ostsid kuskilt maanteeäärsest odavast bensukast või siis lihtsalt varastasid bensukast või mõnest teisest sõidukist.

South Carolina pealinnas Columbias veetsid noored üsna pikalt aega, võttes endale isegi ühe toa väga odavas linnaäärses motellis. Nad ei olnud ju Raleighist saati mugavalt magada saanud. Seega üks õhtu mõnusas toas kahekesi oli lihtsalt suurepärane. Pärast kosutavat ööd läksid noored edasi. Kuigi Cedric leidis, et nad võiksid juba tagasi minna, tahtis Renna ära käia ka veel Atlantas, mis oli järgmise osariigi Georgia pealinnaks. Pärast pisikest arutelu just sinna nad enda suuna võtsidki. Veetnud linnas natuke mõnusalt aega, hakkasid nad peagi Tree Hilli poole tagasi sõitma, sõites Atlantast otse tagasi Charlotte'i ja sealt läbi Fayetteville tagasi Wilmingtoni, kus nad tunnikese ringi käisid, enne kui koju tagasi läksid. Renna oli pärast Wilmingtonist välja sõitmist kergelt tukkuma jäänud, toetades enda pead õrnalt vastu Cedi õlga. Ta ärkas alles siis, kui nad Tree Hilli sildi juurest mööda sõitsid. Ta ei suutnud uskuda, et nad tegid selle pisikese reisi ära. Gayla suule ilmus lai naeratus ning ta vajutas tüübi põsele ühe musi, jäädes teda soojal ja armastaval pilgul vaatama. Ilmselt oleks ta Cedi pikalt veel imetlema jäänud, kui punased-sinised vilkuvad tuled ei oleks tema tähelepanu röövinud. Võmmid... Oi ei... Renna viis enda ehmunud pilgu Froydile, küsides vaikides küsimuse mis-nüüd-saab. Ühte ta teadis, kui nad seisma jäävad, siis Brad lööb ta maha! Ja mitte ainult teda seekord... Shit

Jaanuari alguses tulnud mõte roadtripist ei jäänudki kõigest üheks ideeks, mida Froyd kunagi ellu ei vii, vaid õige pea hakkas noormees põhjalikult oma väljavaateid uurima ning plaani mõtlema. Kuna autot kelleltki saada polnud ning enda isikliku sõiduki ostuks ka tüübil raha puudus, ei jäänud peale ärandamise midagi muud üle. 16. jaanuaril avanes noormehele lõpuks võimalus, mida ta juba tükk aega oodanud oli: kena punast värvi Lamborghini seisis ühe Eastside’il asuva villa ees. Täpsemal vaatlusel selgus, et isegi uksed polnud lukustatud, mis tegi Cedricu elu veelgi kergemaks. Küll need rikkad on oma asjadega hooletud... Aega läks Cedricu-sugusel kogemustega pätil natuke rohkem kui minut, et auto ilma võtmeteta käima saada ja sündmuskohalt minema kihutada. Kuna enda ja Gayla asjad olid ta varem juba ennetavalt kokku pakkinud, polnud tal tarvis tagasi koju pöörduda. Tüdruk sai Cedilt kõne umbes sellel ajal, kui koolis peaks lõunapaus olema. Iga minut möödus Froydi jaoks nagu vähemalt kümme minutit, sest hirm tabatud saada oli küllaltki suur. Ühel hetkel ju rikkur siiski taipab, et miski on kadunud... Oma koera oli noormees juba päev varem sõbra hoolde andnud, mistõttu polnud tema pärast vaja muretseda.

Froyd ohkas kergendusest, kui Gayla ühel hetkel silmapiirile jõudis, sest neil polnud aega raisata. Oli näha, et tüdrukule valmistas noormehe saak muljet, kuna sellise autoga saab sõita heal juhul mõne korra elus – kui sedagi. Kogu tee Tree Hillist välja sõitis Cedric hullumeelsel kiirusel, pannes Gayla nii mõnelgi korral kiljuma ning paluma, et tüüp hoogu maha võtaks. Alles linnakesest ohutumas kauguses oli kutt nõus kiirust pisut vähendama, aga sedagi mitte olulisel määral – pidi ju ikkagi korraliku adrenaliinilaksu kätte saama. Noorte õnneks oskas Ced piisavalt hästi sellist võimsat sõidukit kontrollida, sest vastasel juhul oleksid nad kindlasti kuskil hunnikus lõpetanud.

See mõned päevad kestnud reis kulges noortel probleemideta, kuigi väike jõnks käis kehast iga kord läbi, kui mõni politseiauto kusagil vastu tulema juhtus. Õnneks ei tundnud nad aga punase Lamborghini vastu vähimatki huvi... ja seda kuni Tree Hillini. Vaevalt oli Froyd linna sisse keeranud, kui tuttavate tulukeste kohalolu endast märku andis, mis tähendas, et politsei on platsis. Seal seisis koguni mitu autot. Noormees kõhkles hetke, kas ta peaks auto seisma jätma või hoopis otsa ringi keerama ja põgenema. Lamborghini eeliseks oli kiirus, mistõttu suudaks Froyd nad ehk mingil hetkel kannult maha raputama, kui peaks tagaajamiseks minema. Viinud hetkeks pilgu enda kõrval istuvale Gaylale, üritas noormees tüdruku näost kuidagi välja lugeda, mida ta tegema peaks, kuid sellest polnud suurt abi. “Kui me kohe seisma ei jää, muutub olukord hiljem veel mitu korda hullemaks,“ lausus Ced lõpuks ning loetud hetkede pärast jäi Xavier Killamile kuuluv punane sportauto pidurite kriuksudes seisma. “Kurat võtaks! vandus noormees, lastes oma peal vastu rooli vajuda.

Gayla teadis seda isegi, et kui nad seisma ei jää, siis läheb asi hullemaks, aga ega see peatumine just ka paremat stsenaariumit neile ei andnud. Ausalt öeldes ei põdenudki tüdruk nii palju enda kui Froydi pärast. Ta teadis, et tal on eelnevaid jamasid ka ja nüüd on tal tänu temale jälle politseiga tegemist. Enda peale ta ei mõelnud, sest mida see Brad ja politsei talle lõpuks ikkagi teha saab. Kisab natuke tema peale? Noh, seda on paljud temaga teinud. Politsei laseb ta ehk trahvi või siis mõne ühiskondlikutööga vabaks. "Hey, we'll work it out... we always do," lausus Renna, asetades enda käe kuti õlale, kui auto seisma jäi ning Cedric paar vandesõna kuuldavale tõi. Ta juba oletas, et kutt on kindlasti enda peale pahane, et ta nii Renna kui ka enda jamasse tõmbas, aga tüdruk oli sellega ise nõus ja ta oleks saanud iga kell keelduda. Ometi ta ei teinud seda. "Ükskõik, mis juhtub, mina ei kao kuskile," lubas tüdruk ning vajutas Froydi põsele ja kaelale paar suudlust veel enne, kui politseinikud autoni jõudsid ja neid sealt välja kamandasid.

Vaadanud korraks veel Cedricu poole, vabastas Gayla ennast turvavööst ning astus sõidukist välja, hoides käsi igaks juhuks õlgade kõrgusel justkui andes märku, et annab alla. Nii nad vist filmides tegid? Tüdruk ei olnud kunagi ühelgi vahistamisel juures olnud. Tundub, et see ei töötanud eriti, sest politsenik keeras ta kohe seljaga endapoole ja näoga auto poole, surudes teda kergelt vastu autot. Renna viis enda tumepruunid silmad Cedile, kellega teine politseinik täpselt samamoodi käitus. Ta üritas noormehele ühe toetava naeratuse saata, kuid see tüüp tema selja taga oli nii kuradi vihane. Ei tea, kas keegi ajas ta keset ööd üles? Asetanud tüdruku käed tema kuklale, katsus politsenik tüdruku läbi, enne kui tema käed jälle alla väänas ja külmad käerauad ümber neiu peenete randmete pani. Gayla ei teinud teist nägugi, hoides ennast võimalikult rahulikuna. Seda hetkeni kui politseinik käerauad ta käte ümber pani, sest see oli väga valus. See mees peaaegu et nautis seda, et tüdruk paar vandesõna kuuldavale tõi ja ühe pika 'aiiiiaaa' kuuldavale tõi. Ta surus kerkiva viha alla ning palus kenasti, et politsenik kasvõi natukenegi käeraudu lõdvemaks laseks, aga selle asemel keeras mees ta hoopis äkilise liigutusega ootava poltseiauto juurde, tekitades tüdruku randmetesse ühe korraliku valusööstu. Gayla otsustas seda tigedat mundris meest vältida ja viis enda silmad hoopis uuesti Cedricule, kes hoopis teise autosse pandi. Miks?! Ei, ei! Renna ei tahtnud temast lahku minna. Hetkel muidugi ei huvitanud kedagi, mida ta tahab. Seega hingas tüdruk sügavalt sisse-välja ning kuuletus politseinikule, astudes autosse ning istudes seal rahulikult kuni nad jaoskonda jõudsid. Ta talutati hoonesse ning lükati kongi mis oli üle koridori Froydi omast. Lõpuks ometi vabastati ta ka nendest piinavatest käeraudadest. Sellel ajal kui mundrikandija ukse kinni lükkas, hõõrus Renna enda randmeid, liikudes seejärel trellide juurde, et näha, kas tüübiga on kõik korras.

"Ced, oled sa kombes?" küsis ta tüübilt, toetades ennast vastu külma trellidest seina. See oli mõnusalt rahustav, kuid tekitas talle külmavärinaid. Renna hoidis enda silmi kindlalt üle koridori oleval tüübil, kes tähendas talle niii palju. "Kuna meid ilmselgelt liiga järsku rajalt maha võeti, siis ma ei jõudnudki sulle öelda, et... mul oli väga lahe. Need neli päeva olid lihtsalt... ma isegi ei oska seda sõnadesse panna.... Aitäh! Ja ma tahan, et sa teaksid, et ma ei kahetse midagi. Ükskõik, mis nüüd edasi saab," lausus Gayla, neelatades pärast seda raskelt. Seda ta vast kordama ei pea enam Froydile, et ükskõik, mis juhtub, tema jääb alati poisiga kokku.

Gaylaga tõesti midagi hullu juhtuda ei saa, sest temal pole varem pahandusi olnud, kuid Froyd vaevalt sel korral nii lihtsalt pääseb, sest noormehe kuritegude register on juba praegu päris pikk. Iga korraga saab minna järjest hullemaks. Praeguseks oli Froyd juba mitu pikka kuud suutnud politsei huviorbiidist väljas olla... “Ma tahaks loota,“ pomises Cedric vastu, aga oli kindel, et mingi hoiatuse või ÜKTga ta sel korral ei pääse. Mingil määral Gayla sõnad isegi rahustasid Froydi, aga see tunne kestis vaid lühikest aega, sest politseinikud olid varsti platsis. “Luba siis mulle, et tuled mind vahepeal ikka vaatama ka,“ jõudis noormees veel öelda, enne kui ta autost välja astuma sunniti. Autost väljunud, sattus Froyd vastamisi ühe oma „vana sõbraga“, kes teda ennegi sündmuskohalt tabanud ning jaoskonda toimetanud. Tüüp oli loomulikult eriti rahuloleva näoga, kuid sel korral püsis Froyd vait, kuna politseinikuga mölisemine muudab olukorda tunduvalt hullemaks. Kiusatus oli küll paar roppu sõna kuuldavale tuua, kuid noormees hoidis end hoolega tagasi, lubades endale vaid mõne pilgu Gayla poole, aga kaua tal ringi vahtida muidugi ei lastud. Kui oli kindlaks tehtud, et Cedricul relva ega ühtegi terariista endaga kaasas ei ole, pandi temagi käed raudu ja kupatati patrullautosse, mis sireenide undamisel jaoskonna poole teele ausus. Froyd ei mõistnud, milleks see undamine praegu vajalik oli, aga ta ei hakanud parem küsimusi esitama.

Peagi jäi politseiauto tuttava hoone juures seisma ning Ced talutati juba tuttavatesse ruumidesse. Kui ta õigesti mäletas, siis oli isegi kong, kuhu noormees paigutati, seesama, kus ta eelmiselgi aastal korra istuda sai. Vähemalt sai ta nüüd käeraudadest lahti. Kui nende vangistajad olid lahkunud, nihutas tüüp end trellidele lähemale, piiludes vastaskongi. “Mina tahtsin sinult just sama küsida. Aga ära muretse – pole mul midagi viga,“ vastas Cedric. Pigem muretses tema, kuidas Gayla end sellises kõledas kohas tunda võiks. Kuulnud näitsiku järgnevaid sõnu, lubas Froyd endale isegi kerge naeruturtsatuse. Renna tänab teda selle kõige eest? Päriselt ka? “Mina ei kahetse samuti midagi... Peale selle, et me nii haledalt vahele jäime,“ tunnistas noormees, hoides pilku tüdrukul. “Ma juba mõtlen siin vaikselt, missugune karistus sel korral tuleb,“ jätkas tüüp, suunates nüüd pilgu oma kongi sisemusse. Need voodid on siin hirmus ebamugavad.

"Minuga on kõik korras," lausus tüdruk põgusa naeratuse saatel, "ainult et see politseinik vist kohe nautis mu kantseldamist. Kad nad on kõik enda võimust nii ülbed?" Renna hõõrus veel korraks enda käsi, kuid lasi neil siis niisama olla. Küll see valus tunne varsti ära kaob. Kui Cedric tema sõnade peale turtsatas, kergitas näitsik enda kulme ning turtsatas samuti, tuues kuuldavale kerge naeru. Nad istuvad hetkel kongis ja isegi siis suudavad nad naerda? "Jah. See oleks võinud olemata jääda," nõustus ka tüdruk, "aga noh... see kõik läkski liiga libedalt ja kenasti." Froydi sõnad tekitasid tüdruku rinnus kerge valu justkui miski temas sees tõmbuks korraga kokku. Ta oli ka ise seda mõelnud, kuid ei julgenud seda küsimust valjult välja öelda. Ta kartis kõige hullemat muidugi. Mida ta teeb, kui nad Froydi tema juurest ära võtavad? Neiu ei pea nädalatki vastu selles linnas. "Kui hull võib see kõige hullem karistuse olla... ja palun ole aus," uuris Renna pineval häälel.

"Mulle kohe üldse ei meeldi, et sinu endaga sellisesse kohta kaasa tirisin, aga mis tehtud, see tehtus," ohkas Froyd. Kuulnud näitsiku küsimust, ei pidanud noormees vastust kaua mõtlema. "Loomulikult. Mida sina siis arvavad? Nad kohtlevad ka iga pisisuli samamoodi nagu mõrvarit - vähemad need tüübid, kellega mina olen kokku puutunud." Cedricu arust need mundrikandjad siin kõige professionaalsemalt oma tööd ei teinud, kuid tema jutt ei muudaks niikuinii midagi. Froyd jälgis lõbusal pilgul Gaylat, kes sellises olukorras endale isegi naeru lubas. Endast oleks kutt võinud seda uskuda, aga Gayla... vau. "Ma jõudsin paar kilomeetrit enne Tree Hilli juba korraks loota, et nüüd pääseme puhtalt, aga võta näpust... Vähemalt saime jälle ühe õppetunni võrra targemaks," sõnas Froyd, võttes käega ühest jahedast trellist kinni. Renna küsimusele polnud lihtne, kuid üldse mitte midagi öelda oleks tüdrukule veel hullem. "Isegi kui mul on varasem korralik register all, ei tohiks nad mind sellise väikese asja pärast kauaks istuma jätta," arvas kutt, "mingi pool aastat äkki kõige rohkem?" Ega ta ise ka päris täpselt ei teadnud.

"Sa ei tirinud mind siia kaasa. Ma olen piisavalt vana, et enda otsuseid teha ja ma tulin ise. Ma teadsin ju, et midagi sellist võib juhtuda. Sa ei pea ennast süüdistama," lausus Gayla noormehele, üritades talle selgeks teha, et juhtunus ei ole süüdi ainult Froyd. Tüdruk oleks võinud ju sellest kõigets loobuda, aga ta ei teinud seda. "Hah... jobud," turtsus tüdruk ja siis kui sina neid sõimad, siis saad kohe suurema karistuse. Need on need väikesed linnad, kus politseinikud on juba sada aastat ühe koha peal töötanud ja seega nii uhkeks ära läinud. Mitte et tüdruk kunagi mõne suurlinna võmmiga kokku oleks juhtunud. "Näed, sõnasidki ära," muigas Renna, kuid ei mõelnud enda sõnu tõsiselt muidugi, sest ta ei usu sellistesse asjadesse. Nad olid lihtsalt valel ajal vales kohas. "Pool aastat?!" kordas tüdruk ehmunult, "ma peaksin pool aastat ilma sinuta olema selle auto laenamise pärast?" Ei,ei,ei, nii kaugele see kõik minna ei või. See oleks liiga palju. Sulgenud enda silmad, hingas tüdruk sügavalt sisse-välja. Okei, kõik saab korda ja ei ole vaja paanitseda. Avanud uuesti enda silmad, märkas tüdruk, kuidas üks mundrimees nende poole jalutas, käes võtmekimp.

Olgu, võib-olla tõesti Froyd ei tirinud tüdrukut endaga koos hukatusse, aga see sõit oli ikkagi kuti mõte, mitte Gayla oma. Nad võtsid suure riski, kui selle autoga sõitma läksid, ja palk oli nüüd käes. Loomulikult süüdistas Froyd juhtunus ennast. Ka ilma võõraid autosid „laenamata“ on võimalik lõbusalt aega veeta, aga tema valis just selle illegaalsema variandi. “Ikkagi see mõte oli rumal,“ ei saanud tüüp jätta mainimata, “aga olgu pealegi. Ma ei süüdista enam kedagi, kuna sellest nii või naa mingit kasu ei oleks.“ Sellega Froyd jällegi nõustus, et need politseinikud siin jobud on. Tema oleks isegi tunduvalt krõbedamaid sõnu nende kohta kasutanud. “Sõnumine on veel vähe öeldud. Kogu meie ettevõtmine oli juba algusest peale hukule määratud, kuigi peab tunnistama, et vaatamata kõigele jäin minagi väga rahule,“ tunnistas Cedric, näol isegi kerge naeratus. “Ma loodan, et nii kaua istuma ei pea, aga enne lõplikku otsust pole mingit mõtet ennustamisega tegeleda,“ suutis Froyd täiesti rahulikuks jääda. Ta on hullemategi sigadustega hakkama saanud. See väike koerustükk teda küll pikalt istumas hoida ei saa. Märganud üht politseinikku nende poole jalutamas, jäi Froyd vaatama, kuidas tüüp mõne aja pärast mõlema kongid lukust lahti keeras ja noored sealt välja lubas. Oh, vähemalt hetkeline vabadus...

Froydil oli õigus, sest see oli rumal, aga siiski oli see ettevõtmine lõbus. Seda muidugi kuni nad vahele jäid. Gayla noogutas raskelt, sest hetkel ei teinud see kõige hullema peale mõtlemine just suurt kasu. Parem oodata ja vaadata. Tundus, et Cedric oli antud olukorra suhtes palju vabam. Ilmselt oli ta ka varem sellises seisus olnud. Neiule oli see kõik aga uus. Siiski ei saa öelda, et ta hirmsasti kardaks või pabistakse. Vähemalt mitte enda pärast. Võibolla ainult Froydi pärast. Kui politseinik nende juurde jõudis ja nad välja lasi, hingas tüdruk kergendatult. Ta oleks tahtnud enda armsamat kallistada või isegi suudelda, aga seda ennetavalt astus mundrikandija nende vahele. Ta juhatas noored treppidest üles teisele korrusele, kus nad peatusid keset koridori. Mees suunas Froydi ühte ruumi ja Renna jälle sellest ruumist üle koridori. Enne sisseastumist nägi näitsik veel silti, mis teatas, et tegemist on ülekuulamisruumiga. Kas see kõik sai veel enam filmilikumaks minna? Selle mõtte peale tõi tüdruk kuuldavale kerge naeruturtsatuse, mille peale politseinik talle veidra pilgu saatis. Võibolla arvas, et neiu on mõne meelemürgi all. Astunud ruumi, oli seal laud ja kolm tooli - üks ühel pool ja kaks teisel pool. Kahel toolil istusid juba inimesed ees. Üks vanem meesterahvas ja nooremapoolne naisterahvas. Gayla istus vabale üksikule toolile ning suunas enda pruunid silmad teisele poole lauda. Ja siis hakkas see kõik pihta... Kuna Renna ei teadnud, mida Cedric räägib, siis otsustas ta, et tõde on kõige turvalisem, kuid ta ütles täpselt nii palju kui oli vaja ja mitte sõnakestki rohkem või vähem. Gayla tõesti ei teadnud, kui kaua neil aega läks, aga lõpuks suunati ta tagasi kongi. Kuna tüdruk Froydi ei näinud, siis oli ta ilmselt kas endiselt ülekuulamisel või juba vaba. Tüüp oli ju täisealine ja võis ise hoonest välja jalutada, sest nagu neiu aru sai, siis pidid nad nüüd ära ootama enda kohtukutsed, kus nad enda karistused teada saavad. Hetkel ei jäänud Rennal aga muud üle, kui enda eestkostjat oodata nagu mundrikandja nii lahkelt teatas. Oh jah, Brad...

Brandon sai ühel neljapäeva keskpäeval Gaylalt sõnumi, mis pani mehe kulmu kortsutama. Ta üritas küll tüdrukut kätte saada, aga mobiil oli välja lülitatud, tore. Peale tööpäeva lõppu sai Brad teada, et tüdrukut ei olnudki kodus, õed ei teadnud ka midagi, kuhu G võis kaduda, aga väidetavalt olevat ka ta varem mõneks päevaks enda kuti juurde jäänund. Brad sai tänu tutvustele teada kuti korteri aadressi, mis ei asunud just kõige paremas piirkonnas. Korteris ei tulnud ka keegi koputuste peale vastu, seetõttu ei jäänud mehel muud üle teha, kui oodata pühapäevani ja loota, et Gayla teeb nii, nagu lubas. Mees mõtles ka sellele, et ta oli ise teismeeas samasugune, seega oli ta tõenäoliselt enda kutiga väiksel "puhkusel".
Pühapäev. Õhtupoolik. Gaylast ei olnud ühtegi märki, Brandon lootis, et neiu jõuab siiski õhtuks koju. Mehe mobiil helises ning kui ta sai ametliku kõne osaliseks, kartis mees juba kõige hullemat, õnneks oli Gayla elu ja tervise juures, kuigi vaimne tervis oli küll väga küsitav. Mees kiirustas politseisse, kus ta suunati edasi kongide juurde. Tema pisiõde oli varastatud sõidukis? Kuna Gayla on alaealine, ei pidanud Brandon midagi maksma, et õde vangist välja saada. "Gayla," sõnas Brandon, kui ta oli jõudnud kongi juurde. Töötaja tegi ukse lahti ning lasi neiu välja. Brandon oli pettunud. Ta ei uskunud, et Gayla varastaks. Tema õeraasu süüdistati varguse kaasosalisena - noortevangla, ühiskondlik töö või tingimisi karistus. Kõik halvad variandid. Mees teadis üht, Gayla võib enda niinimetatud poiss-sõbra unustada, kuna nooruk juhtis tüdruku ilmselgelt valele teele. Brad oli nii palju aru saanud, et roolis oli olnud noormees. Ei tea, kas tema eest ka kautsjon tasuti?

Gayla ei saanud aru, miks Froydil nii kaua läheb. Vaevalt ta juba ära läks, ilma et teaks, kuidas Rennal läks. Tüdruk lihtsalt ei uskunud seda. Seega pidi ta ilmselt ikka veel ülekuulamisel olema. Oijah... Loodetavasti on kõik korras... või vähemalt nii korras kui praegu olla saab. Tüdruk jalutas alguses niisama ühest kongi servast teise, lugedes kokku nii samme, kui ka mõrasid seinas. Lõpuks istus ta kongis olevale ebamugavale voodile ning toetas enda selja vastu külma kiviseina. Ta sulges enda silmad ning hingas rahulikult, oodates seda, mis järgmisena juhtuma hakkab. Kui Gayla uusi samme kuulis, tegi ta enda ühe silma lahti. Brad... Renna ajas ennast alles siis püsti, kui kongiuks kolinaga lahti lükati ja tal enam erilist võimalust niisama istuda ei olnud. Ta jalutas kongist välja ning jäi enda vanema venna ette seisma. "Brandon," lausus ta enda venna nime ning neelatas kergelt.

"Lähme koju," lausus mees. Tal oli paberid allkirjastatud, et käis Gaylal järel, nüüd oli vaja tüdruk koju toimetada. Bradi näost ei saanud midagi peale pettumuse ja väsimuse välja lugeda. Mees ei uskunud siiani, et ta õde nii madalale langeks, kahjuks Gayla üllatas teda negatiivselt. Ethan oli õnnelik, et Gayla oli elus ja terve, aga mees süüdistas end, et lasi üldse õel selle noormehega suhelda. Kohtusaal ongi tõenäoliselt viimane kord, kus nad üksteist näevad, edaspidi kavatses Brad kordades hoolikam olla, et selline viga ei koduks.

Kui neid kongist välja lasti ja ülekuulamisruumidesse toimetati, läks Froydil oma tunnistusega kõvasti kauem aega kui Gaylal, sest teda pinniti igat moodi ja üritati panna oma sõnu muutma, kuid noormees ei teinud seda. Viimaks jäädi teda vist uskuma, sest rohkem küsimusi ei järgnenud. Küll aga tekkis uus probleem: keegi pidi noormehe kautsjoni ära maksma. Kuna Cedricul midagi muud üle ei jäänud, pidi ta lõpuks oma emale helistama, kuna temaga sai noormees üsna hästi läbi. Tavaliselt noormees vanematelt raha ei küsinud, aga praegu oli hädaolukord. Ei läinudki eriti kaua aega, kui proua Silverman politseijaoskonda kohale tuli ning oma poja järjekordse pättuse eest natuke raha välja käis, aga Froydi õnneks ei hakanudki ema sel korral temaga õiendama, vaid tegi üsna pea minekut – ilmselt naine sai juba ise aru, et kuti peale karjumisel ei oleks mingit mõtet. Jaoskonnast lahkuma tüüp ei kiirustanud, kuna tal oli vaja enne Gaylaga rääkida. Saanud teada, et näitsik on veel siin, jäi Ced alumisele korrusele ukse juurde ootama. Brandon poleks teda nähes kindlasti eriti õnnelik, aga noormees oli nõus selle riski võtma.

Gayla noogutas vaikselt venna sõnade peale ning jalutas koos temaga kongide juurest ära eesruumi poole. Tüdruk võttis just hoogu ja julgust, et paluda Bradil natuke oodata, kuni Froyd ka välja saab, aga just siis, kui neiu enda pruunid silmad üles tõstis, nägi ta Cedricut, kes hoopis teda ukse juures ootas. Tundub, et polegi vaja enda venda enam rohkem närvi ajada. Renna astus enda vennast mööda ning tegi paar kiiremat sammu, et käed ümber poisi panna ja teda tugevalt kallistada. "Ma mõtlesin, et nad hoiavad sind ikka veel ülekuulamisel," lausus Renna, kui enda armsamast natuke eemale astus, hoides nii enda pilku kui ka käsi endiselt Froydil. "Ma pean praegu ilmselgelt Bradiga minema, aga ma helistan sulle hiljem," sõnas tüdruk, naeratades kutile. Ta tõusis varvastele ning vajutas ühe pika suudluse enda poisi huultele.

Brad tahtis Gaylat tagasi tõmmata, kuid tüdruk jooksis juba enda päti juurde, kes Brandonit vaid ärritas. "Kuule," sõnas ta, tõmmates Gayla käest, kui ta avalikult tüüpi suudlema hakkas. Muidu ei oleks see Ethanit veel ärritanudki, kuid praegu oleks ta rõõmsalt ühe paremsirge kirja pannud. "Ei helista. Hoia Gaylast eemale, teda kaitsevad seadused. Sa oled täisealine ja kisud alaealise tüdruku sellisesse vargusesse. Lihtsalt hoia meie perekonnast eemale," teatas Brad blondeeritud kutile ja osutas peaga ukse poole, et nad juba minema hakkaksid. Ta ei tahtnud praegu siin plahvatada ja öelda, mis ta Gayla segaduse kohta arvab. Kui tüdruk peakski ainult tingimisi karistusega pääsema, läheks ta kohe kindlasti internaatkooli.