Could Do Better

"Kui piisavalt kaua ootad, siis võibolla ühel päeval näed ka võibolla," muigas Colin, hoides enda heledaid silmi tüdrukul, "ma niigi vaikselt ületan ennast. Küll ma varsti selleni ka jõuan." Kes teab, võibolla kui aeg õige ja neil kõik sujub, kolib tüdruk mõne aja pärast mehe juurde ja siis saavad nad teineteist kogu aeg üllatada. "Ma tänan," lausus mees ametlikumal toonil, kuid hakkas siis kergelt naerma. Ta võttis endale paar viinamarja ning pistis need suhu.

"Ma võin oodata küll," lausus Helena naeratusega. Seni polnud tal midagi ka selle vastu, kui ta mehe juurde ööseks jäädes hommikusöögi mõnikord ise valmis teeb. Noh, igatahes võiks selle põhjal arvata, et kui nad peaksidki kunagi koos elama hakkama, saaksid nad sellega päris hästi hakkama. "Pole tänu väärt," kehitas näitsik õlgu ja pistis ka mõne viinamarja suhu. Magustoit oli ikka puutumata. "No tundub, et homme hommikul on meil igatahes lausa pidusöök, kui praegusestki päris palju üle jääb," muigas tüdruk.

"Vahel võib ju endale suuremat hommikusööki ka lubada. Eriti sina, keda pole ollagi. Paar lisakilo ei teegi sulle paha," muigas Colin kergelt, mitte et ta praeguse Helenaga rahul ei oleks. Üldiselt ega tüüp väga välimust naiste puhul ei vaadanudki. Pigem ikka iseloomu ja seda, et tal selle isikuga midagi rääkida ka oleks. "Ma ei tea... tahad minema hakata?" pakkus noormees.

"Ma küll ei arva, et mind ollagi pole. Enda arvates on mul piisavalt liha luudel," väitis Helena kohe vastu, kuid hakkas siis naerma. Ta ei olnud kõige kõhnem, aga ka mitte kõige suurem kondiga, vaid üsna vahepealne. Eks see hommikune jooksmine aitas tal ka oma ilusat figuuri säilitada, sest mingeid toitumispiiranguid Marie küll endale seadnud polnud. Ta sõi kõike, mida tahtis ja nii palju kui tahtis. "Idee poolest võiks küll," noogutas tüdruk, kui Colin pakkus, et võiks minema hakata. "On sul kogu selle toidukraami jaoks ka mingid karbid või kile, mida peale tõmmata?" uuris tüdruk, sest see tuli ju kuidagi ohutult lofti transportida, ilma et see mehe auto ära määriks.

"Ära kuula mind. Ma niisama..." muigas Colin ja lõi käega õhku. Ajanud ennast maast lahti, korjas Colin kaamera kokku ning viis ta eemal asuvale lauale. Statiiv kadus jälle ruuminurka. "Kohe toon," lausus noormees ning tõi enda laua juurest ühe kilekoti, mille sees olid tühjad karbid. Sinna sai vast kõik kenasti ära mahutada. Istunud uuesti maha, pani Jeff veinile korgi peale ning asetas selle kilekotti. Muu toidukraam ka ära pandud, võttis Colin veel enda kaamera, vaatas homse graafiku korraks üle, pani arvuti kinni ning korjas maast teki ja padjad üles, millest viimased alumisele korrusele diivanile läksid. Pannud endale üleriided selga, lahkus Colin koos Helenaga stuudiost, lukustades ukse ja kustutades kõik tuled enda selja taga. "Ma ei tea nüüd, kas ma ikka tohin rooli istuda," muigas Jeff, kuid tegi seda ikkagi. Mida see üks veiniklaas ikka teeb? Pealegi ei ole neil palju sõita.

"Nagu ütled," turtsats Helena. Kui ta end viimaks maast lahti ajas ja toidukarbid sai, pani tüdruk söögimaterjali nendesse ning aitas muidu ka Colinil koristada. Kahekesi saab ju kiiremini. Kui stuudio enam-vähem korras oli, sidus Helena salli kaela, siis pani ta peale mantli ja pähe mütsi, kõige viimaks jalga saapad ning kätte kindad ja võiski minema hakata. "Kõvasti külmem on küll," pidi tüdruk tõdema, kui nad stuudiost välja astusid, aga peagi sai ta autosse sooja ning tõmbas endale turvavöö peale. "Ma võiks ise ka sõita, aga ma ei tea, kas sa usaldad mind üldse rooli, kui ma juba enda auto sõitsin veidi mõlki... ja noh, mul on ka pisike promill ilmselt sees," sõnas tüdruk muiates. "Peab lihtsalt vaatama, et kuskil nurga peal politsei ei passi, need panevad ju puhuma."

"Ma usaldaksin sind rooli, aga ma ei tahaks, et sa minu pärast trahvi saaksid või midagi," lausus Colin, "seega ma sõidan parem ise. Vaevalt neid politseisid nii hilja enam kuskil istumas on." Pannud autole hääled sisse, keeras peagi Toyota tänavale ning võttis suuna tüübi loftile. Sinna sõitmiseks ei kulunud neil rohkem kui kaksteist minutit. Keeranud süüte välja, astus mees autost välja, võttes tagumiselt istmelt toidukoti ja kaamera. Jeff pani auto puldist kinni ning jalutas lofti juurde, keerates peagi ukse lahti, et nad sooja saaksid. Ta pani tuled põlema ning eemaldas enda üleriided, viies seejärel toidukoti kööki ja kaamera enda laua juurde.

Kui Colin tahtis ise sõita, siis Helena teda igatahes takistama ei hakanud, ehkki nüüd oli küll tüdrukul mõte millalgi Volvo jälle garaažist välja ajada ja natuke sõita. Nüüd tundis Marie, et oli valmis jälle rooli istuma, kuigi nüüd edaspidi katsub ta ikka kõvasti ettevaatlikum olla. Hea seegi, et too eelmine kõks küllaltki õnnelik oli ning Helena ainult kerge peapõrutuse ja haavakese sai, mis ka nüüdseks nii paranenud oli, et isegi armi polnud järel. Kui nad lofti jõudsid, jättis ka Helena enda üleriided nagisse ning jalutas siis lihtsalt selles suures ruumis ringi. See koht oli tüdrukule justkui teiseks koduks juba saanud. Vaadanud natuke ringi, haaras Helena Colini riiulilt ühe uuema Khaled Hosseini raamatu, mida ta endalegi oli tahtnud juba osta, aga polnud seni saanud. Tüdruk jäi seda mõneks hetkeks lehitsema ning vaatas siis Colini poole, näol õrn naeratus. "Oh, ma olen seda juba ammu tahtnud lugeda," lausus neidis raamatut veel edasi lehitsedes. "Oled sellega juba alustanud?" pöördus ta Colini poole.

Jätnud kaamera kindlalt lauale, jalutas noormes kööki, et toiduasjad ära panna. Kuulnud Helena küsimust, suunas Colin enda silmad riiuli poole. "Jah, ma olen praktiliselt lõpus. Seal peaks järjehoidja vahel olema," sõnas mees. Talle meeldis lofti puhul see, et kõik ruumid olid lihtsalt ühes suures ruumis koos. Nii ei pidanud rääkimiseks tingimata ühest toast teise jalutama. "Siiani on isegi päris hea olnud," mainis Colin, "kavatsed ka seda lugeda? Kui ma läbi saan, siis võid võtta." Saanud köögis asjadega ühele poole, jalutas noormees Helena juurde. "Tahad veel midagi teha või viskame ennast voodisse pikali?" uuris Jeff, asetades enda käed näitsiku seljatagant tema puusadele.

Helena lehitses raamatu korraks lõppu ning vaatas neid lehekülgi, mille juures järjehoidja on. Kuna neiu riiulist raamatut võttes järjehoidjat ei märganudki, oli ta esialgu arvanud, et mees polnud veel lugemagi jõudnud hakata, aga paistis, et see edenes Colinil ikka väga kiiresti. "Tegelikult jah, ma tahtsin selle raamatu endale ammu muretseda, aga selleks ajaks on need alati välja ostetud, kui ma ükskord raamatupoodi jõuan ja praegu on mul üldse "The Fault in Our Stars" pooleli," vastas näitsik, kellel on veel mitu John Greeni raamatut lugeda, aga vahepeal võib midagi muud ka võtta ja siis Greeniga jätkata. Kui Jeff enda käed Marie puusadele asetas, toetus tüdruk vastu noormeest ning pani enda käes olnud raamatu kinni. "Ma arvan, et ma käiks duši all ja siis tuleks voodisse. Loodan, et sul on mulle mõnda oma särki laenata, mida öösärgina kasutada," sõnas näitsik, sest üheks ööks ta ikka enda pidžaamat kaasa ei hakanud vedama.

"Ma üritan selle siis varsti läbi saada," lausus Colin, "kuidas sulle üldse need raamatud meeldivad, mis ma sulle kinkisin?" Tüüp ise neid ju lugenud ei olnud ja ei tea, kas hakkabki, aga oleks tore teada, kas raamatud said ikka õiged. See, et need hetkel suur hit on ei tähenda, et need kõigile meeldima peavad. "Küll ma midagi leian," sõnas Jeff mahedalt ning vajutas tüdruku kaelale ühe pehme suudluse, enne kui tüdrukust eemale astus ja riidekapi juurde jalutas, et sealt mõni särk leida. Natuke tuhlamist ja peagi ulatas ta ühe tumesinise valge graafikaga särgi Helenale. "Ma peaksin sulle vist mõned särgid juba eraldi ära panema, siis sa tead, milliseid enda öösärgina kasutada," muigas Colin.

"No see, mida ma praegu loen, on siiani päris hea olnud, kuigi paneb natukene mõtlema ka. Teisteni pole ma veel jõudnud," vastas Helena. Kui talle esimene meeldib, oli tüdruk kindel, et ju siis meeldivad teised ka. Need tundusid tutvustuse järgi vähemalt paljulubavad. Saanud kaelale pehme suudluse, Helena naeratas ning läks siis diivanile, et juba sukkpükse jalast ära hakata võtma. Saanud sukkpüksid jalast, asetas Helena need lihtsalt diivani äärele ja võttis vastu särgi, mille Colin talle ulatas. "See kõlab nagu hea mõte, sest siis ei peaks ma iga kord küsima, vaid võtaks ise," naeris tüdruk ning ajas end diivanilt püsti. "Saad mind selle kleidilukuga natuke aidata?" pöördus neiu Colini poole. "See on selja taga ja ma ei saa seda lahti."

Tore, et tüdrukule raamatud istusid. Muidu oleks päris niru olnud. "Või siis võiksid sa lihtsalt endale siia mõne pidžaama või öösärgi tuua," pakkus noormees õlgu kehitades. Temal ei oleks selle vastu midagi, kui näitsik endale siia paar asja tooks, mis tal siin olemise paremaks teeks. "Ikka saan," lausus Jeff ning jalutas tüdruku juurde, "aga enne tuleks see boolero eest ära võtta." Ta eemaldas näitsiku musta pitsilise boolero ning pärast seda tegi lahti tema kleidiluku. "Palun," lausus noormees ning astus näitsikust natuke eemale, sest kuigi ta hetkel hea meelega paar suudlust näitsiku kehale paneks, ei tahaks ta, et Marie asjast valesti aru saaks ja arvaks, et Colin temaga ainule voodisse tahab saada jälle.

"Ma mõtlesin sellele, aga ma ei tea, kas on erilist mõtet, kui ma järgmisel päeval tavaliselt ikka koju lähen," sõnas Helena. Kui ta teaks, et jääb pikemaks, siis loomulikult oleks ta kodust ööriided kaasa võtnud. Boolero ei tulnud näitsikul pähegi, aga nüüd suutis Colin sellest lahti saada. "Aitäh," sõnas tüdruk, kui Colin tema kleidiluku lahti oli saanud. Ta ei mõelnud kordagi sellele, nagu tahaks noormees temalt ainult ühte asja, sest ta üldse ei käitunud nii ja seda, kuidas mees tüdruku pärast pingutas, oli näha. Tüdruk lasi kleidil enda kehalt maha libiseda, jäädes beeži pitsilise aluspesu väele ning sammus siis tagasi Colini juurde. "Ma luban, et mul ei lähe kaua," sõnas ta mahedalt, vajutades mehe suunurgale pisikese musi, ning kadus siis duširuumi, kus viimasedki riidehilbud neiu seljast kadusid. Natuke õrritada ju ikka võis. Helenal ei läinud kauem kui 15 minutit ning duširuumist väljudes oli tüdrukul Colini antud särk seljas ja kohe puges Marie ka teki alla.

"Noh, aga sa tuled ju millalgi uuesti. Siis oleks sul kogu aeg midagi võtta... kui sulle muidugi just minu särgid rohkem ei meeldi," muigas Colin, sest nagu ta aru oli saanud, siis tüdrukutele meeldis enda poiste särke kanda. Õnneks oli tüübil neid piisavalt, et mõni Helena öösärgiks lubada. Kui Helena enda kleidi seal samas seljast võttis, surus Jeff kerge muige alla. Neiu kindlasti nautis seda kõike. Mees raputas vaikides enda pead. Ta seisis ühe koha peal, sulgedes ainult korraks silmad, kui Marie tema suunurgale ühe musi pani. "Ära arva, et ma ei tea, mida sa siin praegu teha üritasid," hõikas kutt Helenale järele, kui too pesema kadus. Vaikselt endamisi turtsatanud, jalutas Colin ukse juurde, et see lukku keerata. Seejärel kustutas ta suure tule ära ja pani ainult öökappidel olevad valgustid tööle. Eemaldanud enda üleriided, jäi kutt lihtsalt bokserite ja maika peale. Enne veel, kui ta ennast voodisse sättis, tõmbas ta enda kaamera piltidest tühjaks ning tõstis osad ühele mälupulgale, et need hiljem näitsikule anda. Jeff oli just endale teki mõnusalt peale tõmmanud, kui Helena vannitoast välja tuli. "Sa kannad seda särki isegi paremini kui mina," muigas Colin ja võttis tüdruku endale kaissu.