Could Do Better

Colin oli stuudio kuskil tund aega tagasi kinni pannud. Gayla oli ta täna juba varem ära lasknud. Kuigi näitsik oli noor ja mehel oli tema tööle võtmise osas palju kahtlusi olnud, tundus talle nüüd, et neiu on enda töös täitsa hea, kuigi tal vastavat haridust ei ole. Siiani oli ta hakkama saanud ainult ühe apsakaga, aga nüüdseks on Colin selle juba unustanud. Tänu sellele, et Gayla siin töötab, on kutil endal rohkem aega, et keskenduda piltidele ja isegi enda eraelule, mis nüüdseks isegi erksamates toonides paistis. Helenaga uuesti suhtes olemine on noormehele seekord üks korralik väljakutse, sest tal on tunne nagu ta peaks ennast kogu aeg tüdruku ees tõestama. Nad veetsid koos toreda aastavahetuse, aga pärast seda hakkas Colin jälle hoolega tööle. Siiski sai ta vahel lõunal tüdrukuga kokku või siis tuli Helena õhtul pärast tüübi töö lõppu siia ja nad läksid koos mehe lofti. Tänaseks oli Colin neiu samuti siia kutsunud, aga mitte selleks, et teda lofti viia, vaid selleks, et teda üllatada. Nimelt oli Colin tuudio pildistamisnurka laotanud maha punase piisavalt suure tekikese, mille peal ootasid neid taldrik erinevate juustudega, viinamarjad, mõned tikuvõileivad ja üks punane vein. Ka magustoit oli täiesti olemas, milleks oli poest ostetud kreembrülee. Loodetavasti maitseb see hästi... Hetkel istus mees alumisel korrusel laial aknalaual ning kõlgutas enda jalgu, oodates Helenat ja uurides samal ajal enda stuudiot. Ta ei suutnud ikka veel uskuda, et see oli tema enda kätetöö.

SPOILER: Click to show

Ega Helenalegi see uus suhe Coliniga kergem polnud, aga ta oli nõus selle väljakutse vastu võtma, kuna tundis, et ta ikka tahab mehega koos olla ning oli siis ka ise valmis pingutama, et teda uuesti usaldama hakata või vähemalt üritadagi. Mehega koos olles üritas neiu oma kahtlustele lihtsalt mitte mõelda ning rohkem positiivseks jääda ja eks nii oli mingil määral juba parem ka, sest nad olid peaaegu kuu aega juba vastu suutnud pidada, vaatamata sellele, kui tugevalt Helena isa ja vend alguses vastu olid. Igatahes polnudki olukord kodus enam nende tõttu nii hull, sest natuke tagasi on nad tõmmanud, ent ei saanud veel öelda, nagu hakkaksid nad leebuma.

Marie oli õnnelik, et sai aastavahetuse koos Coliniga veeta, kuid pärast aastavahetust läks tavaline elu edasi, ehkki Mariel endal tekkis just veidi rohkem vaba aega, kuna ta ei pidanud igale poole esinemistele või intervjuudele minema. Natuke puhkust kuluski talle ära ja selle neiu sai. Tänu tekkinud vabale ajale oli tal rohkem aega ka Colini jaoks ja nii sattuski ta vahepeal stuudiosse kas lõunati või pärast Colini tööpäeva lõppu, kui nad koos lofti läksid ja Marie mõnikord öösekski jäi. Nüüd oli Helena aga kuulnud, et koolis tuleb talendishow ja tüdruk oli väga üllatunud, kui teda kohtunikuks paluti. Kuskile žüriisse kuulumine oli Marie jaoks küll esimene kord, aga ta arvas, et uued väljakutsed tuleb ikka vastu võtta ja eks siis saab 7. veebruaril näha, kuidas ta kohtunikuna hakkama saab. Igatahes polnud Helena eesmärk kedagi maha teha, vaid jääda võimalikult ausaks, andes samas konstruktiivset kriitikat.

Olgugi et Helenal oli tänagi piisavalt vaba aega, et pärast stuudiosse Colini juurde minna, oli noormees teda hoopis ise kutsunud. Kutt tõesti ei jõua ära oodata, millal tüdrukut näeb? Helena jaoks oli see tunne igatahes tuttav, sest ka tema ootas iga nende kohtumist. Vaatamata kõigele oli ju neiu ikkagi õnnelik, et ta mehe tagasi sai. Seekord lihtsalt peab kõik paremini minema. Päeva oligi Marie veetnud kodus, käies aeg-ajalt Sissyga väljas ja siis niisama uue laulu kallal töötanud, kuni kell oli nii palju, et pidi sättima hakkama. Helena vahetaski oma pidžaama musta ülaosa ning beežika seelikuosaga õlapaeltega kleidi, musta pitsilise boolero ja tumedate sukkpükste vastu. Siis võttis ta ehtekarbist särava viiulivõtmega kaelaripatsi ja sellega sobivad kõrvarõngad. Käeketi valiku üle ei hakanudki Marie mõtlema, vaid tema rannet kaunistas sama kett, mille tüdruk Colinilt sünnipäevaks sai. Enda lühikeseks lõigatud juuksed keeras Marie lokki ja ta oligi valmis minema. Kuna Tree Hillis polnud vahemaad teab mis pikad, jalutas Marie stuudio poole. Külm oli tulnud järsku ja seega kiirendas Marie sammu, et kiiremini stuudiosse sooja saada. See, et uksel oli silt, mis ütles selgelt SULETUD, Helenat seekord ei heidutanud ning ta vajutas lingi alla, et uks avada. Oligi lahti. Jätnud oma mütsi, mantli, kindad ja salli riietusruumi, jalutas näitsik edasi, kuni tema huuled Colinit aknalaual istumas nähes naeratuseks kaardusid. "Ei jõudnud mind ära oodata?" küsis näitsik muige saatel.

Riietus

Colin hüppas aknalaualt alla, kui Helena tema juurde lõpuks jõudis. See ootamine tundus peaaegu nagu terve igavik selles tühjas stuudios. "Muidugi mitte," naeratas mees, "ja sa näed väga kena välja nagu alati." Colin astus tüdruku juurde ning kallistas teda, kinkides talle hetk hiljem ka ühe pehme suudluse. Lasknud tüdrukust vastumeelselt lahti, võttis ta neiu käest kinni ning hakkas temaga trepist üles jalutama. "Tule, ma näitan sulle midagi," muigas Colin ja juhatas Helena stuudio teisele korrusele, kus hetkel veel kõik tuled põlesid, kuid see pidi peagi muutuma. "Ma mõtlesin, et me võiks täna siin natuke istuda. Jalutanud koos tüdrukuga pildistusnurka, jäi ta ootavalt neiu kõrvale seisma. Mida ta arvab sellest?

Mida lähemale Helena Colinile jõudis, seda rohkem tundis tüdruk enda südamelöökide kiirenemist. Nagu tahaks süda rinnust välja hüpata. "Räägib mees, kelle teine nimi on Vastupandamatu," sõnas Helena lõbusalt, kui Colinilt komplimendi sai, kallistades tüüpi siis tugevalt vastu ning vastates tema pehmele suudlusele. "Mida?" jõudis Marie küsida, kui Colin talle midagi näidata tahtis ja teda juba trepist üles hakkas vedama. Alles teisele korrusele jõudes sai Helena aru, mida mees mõelnud oli ning tüdruku esimene reaktsioon oli see, et ta lasi Colini käest lahti ning asetas mõlemad käed oma suule. Ta oli sõnatu. Nende eelmise suhte ajal polnud mees veel kordagi midagi sellist teinud. "Eeee... wow," sõnas näitsik, hakates kergelt naerma, kuid tema silmad lõid särama. "See on... see on imeline," suutis ta öelda, olles endiselt Colini žestist vägagi pahviks löödud, kuid tüdrukule meeldis.

Colin jälgis hoolega Helenat ja oli rahul, kui leidis, et tüdruk on liigutatud. Kena, sest see tema plaaniks oligi. Nende eelmise suhte ajal ei olnud mees üldse selliste asjadega vaeva näinud. Pigem tegi seda Helena. Nüüd aga otsustas mees rohkem vaeva näha, sest nii tunneb ta ka rohkem rõõmu nende suhte üle. "Väga tore, et sulle meeldib," lausus noormees säravalt naeratades, "ma ei tea küll, kui mugav see põrand on, aga küll me midagi välja mõtleme." Colin jalutas edasi ning lülitas sisse heledad pildistustuled. Seejärel kõndis ta tagasi trepi juurde ning kustutas suured tuled ära. Nüüd jäi nende pisikese tubase pikniku koht täpselt valgesse kohta, aga kõik muu oli pime. Väljast tuli veel õrna tänavavalgustite kuma ning seega oli võimalik ka näha aeglaselt langevat lund. Jalutanud tagasi pildistusnurga juurde, juhatas ta neiu tekile ning võttis seal koos temaga istet. "Ma midagi suurt ei vaaritanud, aga neist snäkkidest peaks ka piisama," lausus mees ning võttis veinipudeli kätte, et see lahti teha, "sa ikka tahad juua?"

Kuigi Helena oli juba ise päris hakkaja ning võis lambist mingi ideega lagedale tulla, meeldis tüdrukule näha, kuidas Colin tema pärast pingutab. Kui ta oli mõelnud, mida ta sellelt suhtelt ootab, siis kindlasti oli see just üks neid asju, mida Marie Colinilt seekord ootas ning neidis hindas noormehe pingutusi väga. "Põrandal pole hullu, kui just..." jäi Helena hetkeks mõtlema, kuid viis oma silmad siis Colinile. "Ega sul paari patja ei juhtu olema?" uuris ta. "Ma mõtlen... kui põrand peaks meie jaoks siiski liiga kõvaks osutuma." Lühikest aega kannatas seal ju istuda, aga pikapeale jäävad tagumised põsed ju ikka kangeks, kui midagi alla ei võta. Kuni Jeff valgustuseg tegeles, võttis Helena ära enda mustad tikk-kontsaga poolsaapad, kaotades sellega pikkusest kohe mõned sentimeetrid. Teki peal on ikka parem ilma saabasteta. "Wow, ma ütleks, et see on isegi parem kui küünlavalgus," sõnas näitsik heakskiitvalt Colinile ning tõstis pöidla püsti, enne kui end koos noormehega tekile mugavalt istuma sättis. "Selleks polegi just pidusööki vaja, et sinuga üks mõnus õhtu veeta. Peaks aga mainima, et need snäkid näevad isuäratavad välja ja serveerida sa oskad," lausus Helena lõbusalt. "Kuna ma autot just ei juhi ja sa oled ikka kõvasti vaeva näinud, siis natuke võib ju võtta. Aga ma jätan toosti sellel korral sulle," vastas näitsik.

"Alt diivani pealt saab paar pisikest patja tuua ju," pakkus mees ning jalutas korraks alla. Kui ta seal juba oli, siis keeras ta alumise ukse igaks juhuks kinni ka. Ei tasu Westside'il nii julgeks ka minna. Jõudnud tagasi üles, ulatas ta kaks patja Helenale ja võttis kaks tükki endale külje alla. Need ei olnud küll kuigi suured, sest olid mõeldud pigem dekoratiivseteks patjadeks, kuid ajasid asja ära küll. "On tõesti," muigas Colin, kuig küünlavalgus on ilmselt pisut odavam, kui ned eredad lambid, aga üks kord ju võib ka. Sättinud ennast mugavamalt istuma, kuulas noormees neidu ning valas samal ajal mõlemasse klaasi paraja koguse veini. "Mul on hea meel kuulda, et sulle meeldib," lausus Colin siiralt, vaadates neiule otsa. "Hmm... toost... meie uue ja parema alguse terviseks?" pakkus noormees ning jõi klaasi Helena omaga õrnalt kokku, tõstes hetk hiljem klaasi huultele. Veinil polnud väga vigagi, kui siis oli see ainult Colini jaoks natuke liiga kuiv, aga mitte midagi halba. "Räägi siis, mida huvitavat sa täna ära tegid?" uuris Jeff, et nende jutuvada lahti saada.

"Oh, muidugi. Selle peale ma ei tulnudki," muigas Helena, sest ei kippunud seda diivanit just vaatama ja ega ta sinna praegu ei istunud ka. Ta oli palju paremas kohas. Saanud Colinilt kaks patja, asetas ta ühe neist endale pepu alla ja teise võttis sülle, juhuks kui ta peaks tahtma kunagi õhtu jooksul veel palju mugavamat asendit. Hetkel piisas aga ühest padjast. "Ma hindan seda, et sa pingutad," sõnas neiu naeratades ning tõstis klaasi, kui Colin toosti hakkas ütlema, hoides oma pilku noormehe lummavatel sinistel silmadel. "Uue ja parema alguse terviseks," kordas Helena Colini sõnu ning lõi enda klaasi noormehe klaasi vastu, enne kui sealt lonksu võttis. Marie jaoks oli vein täitsa joodav, kuid temagi oli paremaid saanud. "See küsimus iseenesest on juba huvitav," turtsatas Helena, kuigi ta oleks mehelt ilmselt sama küsinud, sest talle meeldis kuulata, kuidas Jeff rääkis. "Kui see kõik kokku võtta, siis olin ma täna preili Laiskus ise, kuigi väga laisk vist polnudki. Ütleme nii, et ma olin pool päeva pidžaamas ja kammimata juustega, kuid jõudsin ühe oma laulu kallal natuke tööd teha ja loomulikult ei saanud Sissyt ka päris tähelepanuta jätta," rääkis Marie enda mitte nii erilisest päevast. Tegelikult tundis neiu, et selliseid päevi ta nüüd vajaski ja need olid justkui tellimise peale olemas ka. "Ah jaa... Kas ma rääkisin sulle juba, et mul on võimalus Tree Hilli keskkooli talendishow žüriiliikmena järgmisel kuul kätt proovida?" tuli Helenale meelde, sest ei mäletanud veel, nagu ta seda Jeffile maininud oleks.

"On või?" küsis mees kergelt naerdes ja avaldas kohe enda mõtted neiule, "ma mõtlesin, et sellega saab lihtsalt vestluse käima." Siiski kuulas Colin huviga Helena mitte nii tegusat päeva, aga vähemalt tegeles ta enda lauluga. "Noh, lauluga said ju tegeleda ja koeraga mässasid ka. Polnud ju niii väga laisk," leidis tüüp kohe positiivse tekstist üles, "pealegi meil kõigil on vahel sellised päevad, kus lihtsalt ei viitsigi voodist ennast välja ajada." Mees ise oli suht terve päeva stuudioseinte vahel veetnud, aga ta ei kurda. Ta armastab enda tööd. Isegi kui see vahepeal väga tihedaks muutub. "Ei rääkinud vist... aga Phoebe mainis mulle vist midagi sellest talendishowst," lausus Colin. Eks ta liigub ise ka nüüd ju koolimajas, aga seda vaid paaril tunnil nädalas ja ta ei keera erilist tähelepanu stendile. "Aga mis sa arvad siis sellest? Mina arvan, et see on sulle väga lahe võimalus... pealegi oleks see lõbus. Ma võin isegi ka kohale tulla," lausus Colin ja jäi siis tüdrukule otsa vaatama. Võtnud veinist ühe lonksu, pistis kutt endale ühe juustukuubiku suhu.

Kui Colin juba naerma hakkas, ei suutnud Helenagi tõsiseks jääda ja nii noogutas ta naerdes mehele lihtsalt pead. "See sul õnnestus jah," lausus neiu lõbusalt ning võttis ühe tikuvõileiva. Neid oskas ta ka ise teha ja nämmad olid need suupisted ka. "Koer läheb sutsule järgmisel nädalal," teatas tüdruk. Tuleb ju need vaktsineerimised ka alati ikka ära teha. "Aga millal sul siis viimati selline päev oli?" uuris näitsik, sest Colin oli nii palju aega stuudios. Samas oli ju hea, kui tüüp oma tööd ikka armastas. "Sa peadki tulema, sest nagu ma aru sain, siis Phoebs pidi veel näitlema või midagi. Nii ta vähemalt rääkis, kui ma teda viimati nägin," rääkis Helena. Nojah, siiski ei kavatse tüdruk olla selline kohtunik, kes enda tuttavatele rohkem punkte ja positiivsemaid kommentaare annab. Mingisugune ausus pidi ju ka olema, kuigi kindlasti ei kavatsenud Marie kedagi maha teha. "Tegelikult ma leian ise ka, et see on väga lahe. Eks ma katsun siis võimalikult aus ja õiglane kohtunik olla," seletas näitsik.

"Mis sutsu ta siis saab?" uuris Colin, sest ega tema nendest loomadest suurt midagi ei tea. Kunagi ta ikka tahaks mõnda, aga mitte veel. Hetkel saab Sissyga ka mässata kui väga suur tahtmine peaks tulema. "Viimati... ma arvan, et... noh pärast... tead küll," lausus mees väga katkendlikult, sest ei tahtnud jälle vanu asju meelde tuletada, aga jah pärast seda, kui ta Lucyga viimati rääkis ei olnud tal isu midagi teha. Siis ta lihtsalt kulges läbi elu paar päeva. "Saan võibolla enda kaamera ka siis kasutusse panna," kehitas mees enda õlgu. Eks ta vaatab, kas viitsib sinna minna kui fotograaf või kui publik. Mõlemad korraga on natuke raske teha. "Ma olen kindel, et sa oled hea kohtunik... Sa oled juba loomu poolest aus ja õiglane," arvas Jeff ning jõi natuke veini, pistes peagi uue juustutüki suhu.

"Marutõve teeme ära, sest kõik muud on tal juba kätte saadud," vastas Helena. See marutõvevaktsiin jäi nagu ta jäi, parem nüüd kui mitte kunagi. "Arusaadav," sõnas tüdruk ning neelatas, sest temagi ei tahtnud seda meelde tuletada, kuidas see naine tema ja Colini vahele tuli. Neiu mäletas veel selgelt, kui murtud ta oli ja kui kaua võttis aega see, et ta end paremini tundma hakkaks, ent armid olid alles. Küll oleks hea, kui saaks selle üldse kustutada. "Sa oled nagu jahimees, ainult sinu relvaks on kaamera," muigas näitsik, sest oli isegi tähele pannud, et mehel on kaamera umbes sama tihti igal pool kaasas nagu tüdrukul endal kitarr, kuigi tänane oli üks neist päevadest, kui Marie kitarri kaasa ei võtnud. "Aitäh," sõnas tüdruk naeratades, kui Colini julgustavaid sõnu kuulis. Eks ta üritas jah anda endast parima, et nii enda kui teiste vastu aus ja võimalikult õiglane olla. "Aga kuidas sinu päev läks?" uuris neiu ning pani ka tüki juustu suhu.

Colin noogutas õrnalt ning silmitses lihtsalt neidu, kuulates teda ning lastes enda huultele peagi ühe muige. "Võib vist nii öelda küll," muigas noormees laialt, "mis tuletab mulle meelde, et kas sa tahad sõbrapäeva ballile minna või ma panen selle päeva endal kinni, sest nad juba uurisid, kas ma oleksin selle balli jaoks vaba." Sinna on küll praktiliselt terve kuu aega, aga eks selliseid suuri üritusi hakati jua aegsasti planeerima. "Minu päev oli üsna rahulik," lausus Colin, "paar sessiooni - üks perekond, üks äsja kihlunud paarike, üks ema lapsega ja paar tüdrukut. Siis tegeledin piltide korrastamisega ja klientidele toimetamisega ja kuna varsti tuleb uus näitus, siis sai seda ka natuke aetud, kuigi Gaylast on ka suur abi, sest ta teeb palju minu jaoks ära nii et mul jääb ainult asjad üle vaadata." Nüüd andis mees küll päris korraliku päeva kirjelduse. Pistnud ühe juustu suhu, loputas mees selle veiniga alla.

"Me käisime eelmisel aastal, kuid jah, mulle meeldiks sinuga minna ka sellel aastal," vastas Helena. See oleks tema jaoks siis juba teine aasta, aga eks tüdruk üritab ka nii teha, et tal see päev ikka ilusti vaba oleks ja ta ballile saaks minna. Kui noormees oma päevast rääkima hakkas, jäi Helena teda kuulama ning pistis järgmise tikuvõileiva suhu... jah, Colin hävitas juustusid, tema tikuvõileibu. "Kas sellel uuel näitusel on mingi kindel teema ka või on ikka igasuguseid pilte?" uuris näitsik, kes tahaks ka ise seda millalgi vaatama tulla. Kindlasti jõuab Marie seda veel teha.

"Selge, siis ma panen selle enda plaanidesse," lubas Colin. Eelmisel aastal olid nad tõesti käinud. Seal olid nad ka Selenaga kokku juhtunud. Mees polegi teda ammu näinud. "Mul on hetkel kaks näitust, mille vahel valida. Üks on talvised maastikupildid Alaskalt ja teine on sellised must-valged igapäeva elu pildid. Kumb sulle rohkem meeldiks?" tundis noormees huvi. Tal endal oli üsna raske valida. Talvega sobiks hästi kokku esimene näitus, aga teist näitust ei pruugi mees nii pea uuesti Tree Hilli saada.