365 päeva alkoholita

Elizabeth kuulas Xavieri ära ja hammustas huulde. Ta tõesti ei teadnud, mida ta tegema peaks, et olukord nende vahel paraneks. Hetkel kirus naine end päris korralikult, et ta eile end baaris nii täis jõi. Kui ta poleks seda teinud, oleks kõik suurepärane edasi.. "See oli lihtsalt üks libastumine.. Üks viga, mida ma kahetsen. Ma sain oma õppetunni kätte ja ma ei korda seda. Kas sa võiksid selle mulle andeks anda ja elame õnnelikult elu lõpuni edasi?" küsis Lizzie, tumedate silmade pilk kindlalt mehel püsimas. Ta ei tahtnud Xavieriga lahku minna ning naise silmis oleks see ääretult tobe põhjus, miks lahku minna. Jah, ta tegi valesti, kuid ta ei petnud Xavit.

Xavier kuulas Elizabethi selgitust, aga ta ei teadnud, kas peaks enam naist usaldama või mitte. Pagana raske tundus see talle praegu. Kes garanteeriks, et sellised libastumised ei kordu? Xav ei pidanud selle all silmas just alkoholiga liialdamist ja lapse unarusse jätmist. "Ma ei saa sulle praegu midagi kindlast öelda. Vajan natuke aega... iseendaga," lausus noormees Elizabethi sõnade peale. Kui ta korralikult järele mõtleb ja selgusele jõuab, kuidas selle suhtega edasi minna, võivad nad edasi rääkida, aga enne pole Xavil naisele väga midagi öelda. Paraku oli Xaviga nii, et kui ta üldse kunagi solvus, tegi seda juba korralikult.

Naine kuulas Xavieri ära ja noogutas. "Okei," oli kõik, mis Lizzie ütles. Naine võttis veeklaasi, kus oli lonks vett ning jõi klaasi tühjaks, viies selle seejärel kööki tagasi. Hetk hiljem oli kuulda lapse nuttu. Tundus, et Dani ärkas üles. "Ma lähen üles, tegelen lapsega," ütles Elizabeth seejärel oma elukaaslasele ja läks magamistuppa, kus tema ja Xavi ühine tütar nuttis. Lapse sülle võtnud, vajutas Liz oma tütre laubale kerge musi ja istus seejärel voodi äärele. Naine otsis lutipudeli ja toitis last, kuna rinnapiimaga ta ilmselgelt last täna toita ei saanud. Seejärel tegi Lizzie tütre igati korda ja asetas ta õrnalt enda ja Xavi voodisse. Otsinud ka paar mänguasja välja, andis neidis need lapsele mängimiseks. Liz istus ise voodisse ja vaatas seda üliarmast inimolendit. Ta ei tahtnud praegu kohe üldse mõelda selle peale, et ta võib Xavieriga lahku minna. See tundus nii kuradima võimatuna. Ta ju armastas seda meest ning neil oli ühine laps.. Kas Liz võis tõesti üksikemaks jääda? "Kõik saab korda, kallike. Kõik saab korda. Emme ja issi armastavad sind," rääkis naine oma tütrele, olemata kindel, kas ta üritas seda endale kinnitada või lapsele.

Positiivne seegi, et Elizabeth teda kuulda võttis ja mehe omaette nõustus jätma, sest praegusel hetkel vestlust jätkates kasvaks nende tüli veelgi hullemaks ning keegi ei tea, kuidas see kõik üldse lõppeda võiks. Naise sõnade peale Xav vaid noogutas kergelt, viies seejärel pilgu mujale. Vaevalt oli Lizzie vaateväljast kadunud, kui helises noormehe telefon. Helistajaks oli üks Xavieri sõber, kes tegi tüübile ettepaneku aastavahetus koos pidutsedes mööda saata. Pikalt Xav mõtlemisaega ei võtnudki, vaid lubas semule, et ilmub tema peole kohale. Elizabethile see ilmselt ei meeldiks, aga praegu tüüp tema arvamuse peale ei mõelnud.
Kuskil pool tundi oli kutt omaette passinud, kuni jõudis otsusele, et läheb vaatama, mida laps ja Elizabeth teevad. Nüüd oli ta ehk võimeline selle vestluse lõpule viima. Varsti seadis temagi sammud magamistuppa, avas ukse ning jäi uksepiidale toetudes seisma, vaadates oma elukaaslast, kes parajasti nende tütart süles hoidis. "Ma näen, et oled suutnud ta maha rahustada," sõnas noormees, üritades praegu nende eelmist jututeemat vältida.

Elizabeth mängis lapsega algselt voodi peall, kuid mingi aja pärast võttis naine lapse sülle ning kõndis magamistoas edasi-tagasi. Laps ei nutnud ning oli võrdlemisi rahulik. Naise mõtted keerlesid Xavieri sõnade ümber ning Elizabethil polnud vähimatki aimu, kas tema ja Xavier suudavad selle asja ära klaarida. Lizzie siiralt lootis, et nad suudavad, kui see oli hetkel täielikult mehe otsustada. Kui Xav Lizzie't ei usalda, siis polnud sellel suhtel tõesti mõtet. Kuulnud korraga Xavieri häält, keeras naine end ümber ja vaatas noormeest hetkeks. Liz asetas Danielle'i õrnalt jällegi voodisse, andes talle närimismänguasja. "Nojah. See pole ju esimene kord kui ma seda teen," lausus Elizabeth Xavierile, pilk rahumeeli lapsel mitte Xavieril. Ta ei osanud mehele midagi öelda ning oma elukaaslase ees uuest pisaraid valama ta ka ei kavatsenud hakata.

Xavieri nägu muutus tunduvalt tõsisemaks, kui ta Elizabethi sõnu kuulis. Tema oli juba arvanud, et tuleb siia ning nad klaarivad olukorra tasapisi ära, aga nüüd otsustas hoopis naine mossitama hakata. Kui see niimoodi jätkub, ei jõua nad küll mitte kuskile. "Jah, ma tean. Ei võinud siis oma tähelepanekut mainida?" jätkas noormees, pilk kinnitunud Elizabethile, kes tema poole isegi ei vaadanud. "Minule ka ei meeldi tülitseda, ausalt. Aga me peame mõlemad sellesse oma panuse andma, kui tahame normaalsest paarisuhet jätkata," lausus tüüp, astudes nüüd paari sammu võrra lähemale. Noormehe pilk vilksas Danielle'i voodile, kus laps pikutas. Kindlasti tahaks ta üles kasvada koos mõlema vanemaga.

Elizabeth kuulas Xavieri ära ja ohkas siis vaikselt. "Anna andeks. Ma ei mõelnud seda päris niiviisi nagu see välja kukkus," lausus Lizzie ning viis pilgu lapselt oma elukaaslasele. Ta ei olnud tegelikult Xavi peale pahane. Ta oli lihtsalt kogu selles olukorras pettunud ning mehe reaktsioon kogu sellele olukorrale tegi Lizzie'le haiget. Elizabeth ei osanud enam isegi mitte midagi öelda või teha, et kõik jälle korras oleks ning et mees oleks nõus talle andestama. "Ma lihtsalt.. Ma ei tea.. Kogu see kuradima olukord on nõme, kuhu me oleme suutnud sattuda," lausus Lizzie ning viis pilgu Xavilt seejärel nende ühisele lapsele. Danil oli muidugi hea hetkel, ta ei saanud mitte millestki aru ning temal polnud mitte mingeid probleeme.. Veel..

"Olgu. Ma saan aru, et oleme täna mõlemad teineteisele piisavalt palju nõmedusi öelnud ja nii mõnegi sõna tahaks ehk tagasi võtta, aga me peame oma kõnepruuki natuke rohkem kontrollima hakkama, et mitte arusaamatusi tekitada," rääkis Xavier. Praegusel hetkel oli ta valmis isegi naisega ära leppima, aga see ei tähendanud, et ta juhtunut kohe unustama kipuks. Ilmselt püsib see tal veel pikka aega meeles. "Tõsi. Kõigest ühe päevaga jõudis nii palju muutuda, nagu me ei elakski üldse päriselus, vaid mingis lollakas filmis. Aga kui sina ei anna alla, ei tee seda ka mina," sõnas noormees otsusekindlalt. Kui nad on juba nii kaugele jõudnud, et suutsid lapsegi muretseda, ei tule selline lihtne loobumine kõne allagi.

Elizabeth istus rahulikult voodi ääre peal ning ta kuulas noormeest. Hetkel oli tal tõesti tunne, et Xavier on see asjalikum ning vastutustundlikum pool ja Lizzie on lihtsalt egoistlik blondiin. Niiviisi ta end hetkel tõesti ka tundis.. Liz ei olnud sugugi ära unustanud oma eilse öö mõtet, et elu oleks lihtsam kui Danielle'i poleks sündinud. Kui naine sellest Xavierile räägiks, siis vaevalt mees oleks nõus talle andestama, seega seda ei kavatsenud Liz küll mehele rääkida. "Ei. Ma ei taha alla anda, aga samas ma ei näe mõtet koos olemisel kui sa mind ei usalda või kui sa tahad koos olla ainult Dani pärast või kui sa mind enam ei armasta," rääkis Elizabeth mehele, hoides pilku nende ühisel lapsel mitte Xavieril. Samas Lizzie teadis, et ta ei suudaks mitte mingil juhul üksikema olla.. Oehh.. See kõik oli nii kuradima keeruline..

Ega Xavigi mõelnud, et last on kerge kasvatada. Tema varasem arvamus sellest osutus täielikuks valeks, kuid ikkagi ei kahetsenud ta, et nad Danielle'i alles jätta otsustasid. Elizabethi järgmised sõnad panid Xavieri mõtlema päris mitmeks pikaks minutiks, ilma et ta selle aja jooksul ainsatki sõna oleks kuuldavale toonud. Kas noormees sai kindel olla, et Elizabeth kunagi ükskõik millise teoga jälle tema usaldust ei reeda? Kas ta armastas veel naist või mõtles ainult sellele, kuidas oleks lapsel parem? Kutt ei oskanud isegi nendele küsimustele oma peas täpset vastust anda, rääkimata veel Lizile vastamisest. "Ma ei ole enam kindel, mida sellest suhtest õigupoolest tahan," tunnistas noormees ausalt, sest ta ei näinud mingit mõtet valetamises. "Ma isegi ei tea, kas seda saab veel niimoodi toimima panna nagu vanasti," lisas Xavier. Võib-olla peaksid nad pausi tegema? Ainult et lapsega on see raske - nad puutuksid omavahel nii või naa kogu aeg kokku.

Xavieri vaikimine ei meeldinud Elizabethile kohe mitte üldse ning Lizzie juba kahetses oma sõnu. Kui nad olid mõlemad nõus selle suhte nimel vaeva nägema, siis oli ju kõik korras.. Right? Kui mees aga siiski viimaks oma suu avas sai Liz aru kui väga ta oli eksinud. Nüüd kahetses Elizabeth veel eriti oma viimaseid sõnu, olgugi et see oleks kõik ühel hetkel nii või naa välja tulnud. Naine ohkas kergelt ning istus seejärel mugavamalt voodile, asetades ka jalad voodille. Lizzie viis pilgu mehele ning libistas käega läbi oma juuste. "Nojahh.. Ma jõin end ÜKS kord ilma sinuta täis ja nüüd sa tahad selle pärast... Mida sa tahad üldse? Selle ühe eksimuse pärast lõpetasid minu armastamise?" rääkis Lizzie ning hoidis pisaraid tagasi. Neil oli kõik nii kuradima hästi, või vähemalt naise arvates oli. See, et Elizabeth end ühe korra väga purju jõi ei olnud piisav põhjus lahku minemiseks. "See oli ÜKS viga, Xavier," lausus naine vaiksemalt, tumepruunid silmad kindlalt mehel püsimas. Lizzie sai aru, et mees on ta peale pahane ja õigusega, kuid see põhjus polnud lahku minemiseks piisav. Või Xavieri arust oli? "Mida sa siis nüüd teha tahad? Ajutiselt lahku minna? Jäädavalt lahku minna? Pausi teha? Midagi neljandat?" Midagi head sellest kõigest vaevalt sai tulla. Kuigi samas eelmine kord kui nad pausi tegid, siis asi läks lõpuks paremaks. Pärast seda, kui Liz Prantsusmaal kolm nädalat oli läks asi paremaks, kuid kas paus praeguses situatsioonis päästaks?

Xavier oli praegu liiga suures segaduses, et osata loogiliselt mõelda. Elizabethi käitumine valmistas talle pettumuse ja sellest oli raske üle saada. Võib-olla aasta tagasi oleks ta midagi mõtlemata naisele kõik andeks andnud ja kogu asja unustanud, aga Xav polnud enam selline nagu aasta eest. Viimased kaksteist kuud olid noormeest päris korralikult muutnud ning talle elus hoopis teistsuguse vaatenurga tekitanud. Xavier ei olnud enam nii pealiskaudne nagu kunagi minevikus. "Ma pole seda väitnud," sõnas tüüp vastuseks. Nende probleem oli seegi, et Lizzie kippus Xavieri sõnadest mingi teatud osa välja valima ja selle mehele ette söötma, nagu oleks viimane täielik mölakas ja kõikides nende probleemides süüdi. "Ma kuulsin. Sa juba ütlesid seda korra," kostis Xavi, kui Liz juba teist korda üht ja sama sõna rõhutas. "Ma pole selles veel kindel, aga kui endas selgusele jõuan, annan sulle teada. Meil mõlemal on pisut mõtlemisaega vaja. Lähen paariks päevaks oma vanemate majja tagasi," teatas kutt pärast lühikest mõttepausi. Selline lahendus tundus praegu olevat kõige sobilikum.

Elizabeth ei teadnud enam lihtsalt mida arvata. Kui Xavier viimaks otsustas, et tal on vaja paari päeva, et selle kõige üle järgi mõelda, noogutas naine. "Selge," lausus Lizzie napilt ning hoidis pilgu nende ühisel tütrel. See kõik oli nagu üks halb unenägu. Naine ei saanud aru, mida siin nii väga enam mõelda oli. See ei olnud nagu naine oleks rase olnud ning ta otsus end maani täis juua oleks kedagi peale ta enda veel mõjutanud. Naine oli kogu situatsioonis pettunud. Ta sai aru, et ta tegi valesti, kuid Lizi silmis reageeris Xavier korralikult üle. Naine tõusis hetke pärast püsti, võttis voodist lapse ning mehele otsa vaatamata kõndis koos Danielle'iga alumisele korrusele. Ta teadis, et ta ei tohiks mehe peale kuri olla või temas pettunud olla, kuid ta ei saanud sinna midagi parata. Liz asetas lapse diivanile ning võtnud ühe mänguasja, andis ta selle Danile mängimiseks.

Xavier mõistis, et neil mõlemal on antud probleemi suhtes erinevad vaatenurgad, ning lootis, et Elizabeth saab temast aru. Ega see polnud neil esimene kord tülli minna. Kui Elizabeth talle ainult ühe sõnaga vastas, et öelnud Xavier enam midagi ning pööras isegi oma pilgu mujale, kuni naine võttis lapse sülle ja temaga toast väljus, jättes noormehe tühja pilguga lage jõllitama. Nüüd polnud tal tahtmist tükk aega ennast liigutada ega üldse mitte midagi teha. Üle jäi ainult lootus, et uus aasta algab nende jaoks helgemates toonides.

OT: läbi