365 päeva alkoholita

Oli kõige tavalisem päeva algus. Danielle Sophia oli juba kolme kuune ning juba tunduvalt suurem kui sündides. Xavier oli juba hommikul kodust ära läinud ning Elizabeth jäi koju lapsehoidjaks. Liz ja Xavi said omavahel hästi läbi ning pärast seda kui neidis Prantsusmaalt tagasi tuli, polnud neil mitte ühtegi suuremat tüli. Võis öelda, et kõik oli enam-vähem ideaalne. Siiski tundis Liz oma varasemast elust veidi puudust, kuid ta tegi kõik, mis ta võimuses oli, et oma uue emarolliga kohaneda ning Xavile ja ta vanematele meelepärane olla. Kuna Xavierit kodus ei olnud ning Liz ei viitsinud samuti kodus olla, siis neidis kutsus lapsehoidja. Eelnevalt Danielle'i ära toitnud, usaldas neidis lapse lapsehoidjale, lubades, et hiljemalt kella viiest saab naine koju. Liz suudles oma tütart laubale ning lahkus oma kodust.

Elizabeth võttis oma auto ning suundus esimese asjana kaubamajja, kus ta poodlemisega hoogu sattus. Naine võttis kõik oma ostetud asjad ning pani need oma auto tagaistmele. Istunud autosse, ohkas naine raskelt. Ta ei jõudnud enam. Tal oli kopp ees kõigist reeglitest ja kohustustest, mis kaasnesid emaks olemisega, ta lihtsalt ei jõudnud enam. Esiteks, ta oli tunduvalt suurem kui enne rasedust. Õnneks polnud ta küll väga palju suuremaks läinud, kuid siiski vähemalt nii palju, et naine sai sellest ise aru. Ta polnud enam modellimõõtu nagu ta varasemalt oli olnud. Ta ei tahtnud olla selline, ta ei suutnud enam. Aasta aega oli möödas sellest, kui ta sai teada, et ta oli rase, aasta aega polnud Liz alkoholi joonud ning oli pidanud arvestama veel kellegagi peale iseenda. Eriti veel viimased kolm kuud, kui laps tahtis süüa, magada või tal pidi mähkmeid vahetama. Muidugi oli olemas Xavier, kes aitas kooli kõrvalt nii palju kaasa kui ta vähegi suutis, kuid Liz ei suutnud enam lihtsalt.

Neidis vaatas oma telefoni kella, mis sai 15 minuti pärast viis. Lizzie kõhkles hetkeks, kuid lülitas siiski oma mobiili välja ja selle asemel, et koju minna, sõitis Elizabeth Westside'i, Green Poison Bar'i ette. Üheks päevaks võib ju sellest kõigest a põgeneda. Või vähemalt nii arvas Liz. Sisenenud baari, tellis naine omale kohe pudel tequilat ning liikus tagumisse nurkmisesse lauda. Hetke pärast jõudis lauda ka taldrik soola ja hunniku laimiga. Baarmen vaatas hetkeks Liz'i kahtlevalt, kuid valas siiski tequila välja ja jättis seejärel musta nappi kleiti riietatud naise üksi. Neidis võttis välja mõned kõige uuemad moeajakirjad, mida ta sirvima hakkas. Iga pilt meenutas talle naist, kes ta ise oli olnud, kuid enam mitte. Nüüd pidi ta olema ema ning isegi kui keegi oleks talle pakkumise teinud, siis ta ei saanud enam soovi korral maailma teise otsa päeva pealt lennata, et seal modellitööd teha. See variant polnud lihtsalt võimalik. Pidi ta ikka laskma Xavieril endale augu pähe rääkima, et laps alles jätta.. Naine raputas pead ja võttis kaks tequila shotti järjest. Kell läks edasi, tunnid möödusid ning Liz oli endiselt seal koos oma tequila ja ajakirjadega. Mitmed mehed olid üritanud naisele külge lüüa, kuid Liz ajas kõik eemale. Vähemalt see toimis seni, kuni kell sai kaheksa ning kõvasti üle poole tequila pudelist oli tühi. Üks noorem meesterahvas istus naise kõrval ning neidis rääkis viimasega juttu. Kusjuures Elizabeth oli väga purjus ning ta isegi ei märganud, et võõras oli oma käe talle mugavalt reie peale pannud. Mees tegi talle komplimente ning neidis tundis end jälle hetkeks naisena, kes taoli poolteist aastat tagasi olnud. Mehed jumaldasid teda, ta oli ilus ja ahvatlev..

Ot: Xavi

Xavier oli tõepoolest juba varakult kodust lahkunud, aga ta polnud paha peal väljas, vaid sõitis koos vanemate ning vennaga teises osariigis elavatele sugulastele jõuludeks külla. Algselt oli noormees Elizabethi samuti nendega kaasa kutsunud, aga kuna naine oleks end täiesti võõras seltskonnas halvasti tundnud, leppisid nad Lizzie'ga kokku, et sel korral jääb ta koju. Pealegi lubas Xavier, et on õhtuks juba tagasi ning siis saavad nad omaette olla - koos lapsega muidugi. Tegelikult ei tahtnud noormees isegi seda sõitu ette võtta, aga jõuluajal tülitsemise asemel pidas ta mõistlikumaks variandiks vanematele vastu tulla. Niikuinii veetis ta nendega järjest vähem aega koos ning teisi sugulasi polnud ta juba üle aasta näinud. Danielle'i sünd oli noormehes mitmeid erinevaid muutusi esile kutsunud, sest ta lihtsalt ei saanud jätkata oma elu täpselt samamoodi nagu varem, kui tahtis, et nende kooselu toimiks. Vaatamata oma noorusele sai kutt isarolliga üllatavalt hästi hakkama.

Xav ei osanud midagi kahtlustadagi, kui tema mobiil ühel hetkel helises. Liikunud ülejäänud seltskonnast eemale, võttis noormees kõne vastu ning kuulas ära, mis tema tuttaval öelda oli. Ei saa öelda, et kuuldu oleks kutile meeldinud. Unustanud, milleks ta siia üldse tuli, libistas Xavier telefoni tagasi taskusse, jalutas esikusse ning pani üleriided selga, et majast lahkuda. Ta otsustas, et selgitab olukorda vanematele hiljem, sest praegu pidi ta võimalikult ruttu tagasi Tree Hilli sõitma. Kuna siia oli kogu perekond sõitnud Xavieri autoga, polnud tüübil mingit probleemi, et haarata võtmed ning sama teed pidi tagasi kihutada. Teised oma pereliikmed jättis ta praegusel hetkel täielikult tagaplaanile, sest tigedana ei suutnud noormees korralikult mõelda.

Möödus paar tundi, kuni Xavieri punast värvi Lamborghini peatus Green Poisoni ees ning maruvihane Xav autost väljus, ukse enda järel pauguga kinni lõi ning sammud baari seadis. Ei möödunud kaua aega, kui noormees leidis oma elukaaslase mitte just kõige kainemas olekus mingi võõra tüübiga flirtimas. Viimase probleemi lahendas Xavier nii, et haaras vennikesel kraest ja virutas talle korralikult vastu lõugu. Ilmselt sai tüüp aru, et oli hõivatud naisele käed külge pannud, sest ta tegi õige pea pärast seda minekut, podisedes vaid mõne üksiku vandesõna. "Äkki seletaksid mulle, mis siin toimub," pöördus noormees nüüd Elizabethi poole, kuigi teadis, et ükski selgitus ei õigustaks juhtunut.

Outfit

Elizabeth isegi ei pööranud tähelepanu, kes seal baaris peale tema veel oli. Viimane asi, mille peale Liz tuli oli see, et üleüldse keegi baarisolijatest võiks tema kallimale helistada. Naine küll arvas, et äärmisel juhul lapsehoidja võib Xavierile helistada, kuna Liz ei võta telefoni vastu aga see oli laias laastus viimane asi, millele neidis sellel hetkel mõtles. Xavierit märkas Lizzie alles siis, kui võrras noormees naise kõrvalt kadus ja varsti hoopis valusa hoobi osaliseks sai. Elizabeth sai aru, et Xavier polnud sugugi naise käitumisest vaimustuses ja võttis ühe tequila shoti, enne kui Xavier jõudis selgitust nõuda. "Eee.. Kallliiiiiiiis," venitas Elizabeth siis ning vaatas Xavierile otsa. "Näe.. Tule joo tequilat. Ma tean küll, et ma lubasin lapsehoidjale, et ma olen kell viis kodus aga ta ei oleks pidanud selle pärast sulle helistama. Ma ei ole siin nüüd niiii kaua ka olnud.. Oot.. Mis üldse kell on? Aga igatahes noh.. Selle mõttes, et kusjuures see tequila on päris hea," rääkis Elizabeth mehele ning naeris seejärel kergelt. Oot.. Kui kaua ta siin üldse olnud oli? Ta ei saanud isegi aru, miks Xavier ta peale väga kuri oli. Ta ei teinud ju midagi väga hullu? Või tegi? Selle asemel, et oma pead sellega vaevata, üritas Lizzie tequilat shotiklaasidesse valada, kuid umbes pool kogusest läks klaasi ja pool läks maha. "Miks sa üldse siin oled? Kas sa seal kuskil sugulaste juures ei peaks olema?" uuris Lizzie seejärel ning libistas käega läbi oma blondide juuste, mis olid võrdlemisi sorakil juba.

Xavier kortsutas kulmu, kui nägi, kuidas Elizabeth klaasikese järele haaras. Jooki oli pudelis alles juba küllaltki vähe. Isegi mitme inimese peale teeks see korraliku alkoholijoobe. Ei tea mis naise niimoodi jooma ajas? Alles neil oli ju kõik nii hästi... Kui naine lõpuks rääkima hakkas, kuulas Xavier Lizi loba kannatlikult lõpuni, kuid ei vastanud selle peale midagi. Kui Lizzie olnuks kaine, saaks ta isegi Xavi pilgust aru, mida noormees praegu mõtleb, aga näitsik polnud paraku kaugeltki mitte kaine. Ei kavatsenud Xav siin temaga koos jooma hakata ning oma telefoni ta samuti selleks välja otsima ei vaevunud, et naisele meelde tuletada, mis numbreid kell näitab. Kõige rohkem häiris kutti aga see, et Elizabeth oli nende lapse oma tipsutamise tõttu sootuks ära unustanud. Missugune ema teeks midagi sellist? Kui naine klaasi uuesti täis valada üritas ja pool jooki selle tegevuse juures ka maha ajas, sai Xavieril lõplikult mõõt täis ning ta haaras laualt pudeli ja pooliku shotiklaasi, et need enda kätte võtta. Ei mingit joomist enam. "Kui ma kuulsin, millega sina tegeled, tulin loomulikult kohe tagasi. Me läheme nüüd koju," teatas Xav otsusekindlalt. Ta ei kavatsenud siin mingit draamat korraldama hakata. Seda võib ju kodus ka, kus puudub kuulajaskond. Noh, peale selle õnnetu lapsehoidja muidugi, kes ikka veel lahkuda pole saanud, sest ema ei suvatsenud enda lapse juurde minna.

Lizzie tõi kuuldavale mingisuguse veidra häälituse, kui Xavier pudeli ja shotiklaasi julmalt laualt ära võttis. "Millega mina tegelen? Jumal küll... Ma ei jätnud seda last üksi ju," torises neidis. Siiski sai naine aru, et Xavieriga ei tasu hetkel vaielda, pani Elizabeth oma jaki selga nii tagurpidi kui vähegi võimalik oli ja tõusis siis püsti. Kohe sai Liz aru kui vale otsus see oli, kuna alkoholikoguse tõttu oli sunnitud naine laualt tuge otsima. Alles nüüd sai neidis aru kui täis ta vahepeal jäänud oli. "Ookei. Lähme koju. Aga võta see.. eee.. tequila kaasa," rääkis Lizzie seejärel kui üritas kontsadega püsti püsida ja hakkas ukse poole kõndmina. Naise sammud olid kõike muud kui otse ning Liz koperdas vist iga võimaliku asja otsa. Viimaks otsustas neidis siiski mehelt veidi tuge otsida, kuna nii oli liikumine veidikene edukam. Baarmenile ukse pealt ilusaid pühi soovinud ja nägemist karjunud, jõudiski neidis välja baari ette üheskoos Xavieriga. Jaki taskust kuidagi autovõtme kätte saanud, läks Lizzie'l veidi aega, et automaatlukk maha saada ja seejärel oma auto juurde kooserdada. Ta ju nii purjus ka ei olnud, et ta autoga sõita ei oleks tohtinud? Right?

Kas Elizabeth nimetas nende tütart tõesti lihtsalt "selleks lapseks"? Xavier muutus iga hetkega järjest vihasemaks, aga ometi suutis ta ennast kuidagi valitseda, et seda võimalikult vähe välja näidata. Baaris viibivatel inimestel oli kindlasti väga huvitav neid praegu jälgida, aga Xav hetkel selle peale küll ei mõelnud. Ta tahtis juba siit minema saada. "Mida iganes," pobises Xav neidise sõnade peale. Lizi käitumine oli praegu ikka väga vastutustundetu - nagu oleks hoopis tema 18-aastane pubekas... Pudelit Xavier küll kaasa võtma ei hakanud, vaid poetas selle lähimasse prügikasti, shotiklaasi jättis aga lauale vedelema. Naisele tuge pakkudes jalutas ta koos Elizabethiga peagi baarist välja. Mingi valemiga suutis viimane isegi autovõtmed välja õngitseda ning uksegi lahti teha, kuid sõita Xav tal ilmselgelt lubada ei kavatsenud. "Anna siia see võti, ma ise," sähvas kutt, haarates naise käest autovõtme. Siis tuli tal muidugi Elizabeth kõrvalistmele aidata, sest naine oli ikka väga purjus, et ennast sinna ise lohistada. Lööb end veel ära või midagi. Kui mõlemad ühel hetkel autos olid, keeras noormees sõnagi lausumata süüdet ning hakkas kodu poole sõitma. Enda Lamborghinile tuleb ta millalgi hiljem siia järele.

Elizabeth tõi kuuldavale paar vandesõna kui Xavi temalt autovõtme võttis. Lizzie sai aru, et Xavier oli väga vihane hetkel ta peale, kuid otseselt põhjust neidis endiselt ei teadnud. Ta polnud ju millegi nii hulluga ka hakkama saanud. Ta oli seal baaris ainult paar tundi ju olnud.. Ja alles siis taipas Elizabeth pilgu kellale viia.. Ooot.. Kell hakkas saama 23? Lapsehoidja oli 6 tundi olnud niiviisi, et ta ei teadnud, kus Liz oli? Ohshit.. Nüüd hakkas naine vaikselt aru saama, miks Xavier nii kuri oli. Lizzie vaikis terve autosõidu, kuna naise olemine polnud kõige parem ja aautosõit tekitas korraliku karusselli. Naine vaaikis kuniks nad Lizi maja ette jõudsid ja Xavier auto seisma jättis. "Ma.. Miks sa nii vihane oled mu peale? See.. Ma.. Ma tean, et ma ei oleks pidanud sinna baari minema ja et ma oleksin pidanud lapsega kodus olema aga ma ei tahtnud. Pealegi, see on esimene kord aasta aja jooksul kui ma üleüldse midagi joonud olen, seega sa ei peaks mu peale nii väga nüüd ka pahane olema," rääkis Elizabeth, jäädes algselt veidi toppama.

Xavieril oli selle üle isegi hea meel, et Liz terve sõidu vältel vait suutis püsida. Tavaliselt jääb purjus olekus inimestel juttu veel ülegi. Alles siis kui Xavier auto maja ette seisma oli jätnud, hakkas naine uuesti rääkima. Nii et ta polnudki veel magama jäänud, mida Xav sellest vaikusest juba järeldama oli jõudnud hakata. "Sa ei saa ikka mitte millestki aru. Praegu pole mul mingit mõtet sinuga vaidlema hakata. Parem räägime hommikul edasi, kui sa oled jõudnud ennast kaineks magada," rääkis Xavier, tegi juhipoolse ukse lahti ning väljus autost. Liikunud edasi kõrvalistuja poolele, tegi Xav sellegi ukse lahti ning haaras naise endale sülle. Ei hakka tema ootama, millal Elizabeth jalad alla võtab ja temaga koos majja lonkida kavatseb. Kui Xavier maja akende poole vaatas, siis loomulikult nägi ta, et tuli põles - lapsehoidja on veel seal. Varsti jalutas ta Lizi süles kandes majja sisse. Naise jättis Xavier elutoa diivanile, kuni ta lapsehoidjaga korraks rääkimas käis, tolle ees juhtunu pärast vabandas ja naisel lahkuda lubas. Vähemalt saab ta nende lisatundide eest korralikult tasustatud. Mõni minut hiljem läks Xavier tagasi elutuppa.

Lizzie kuulas Xavieri jutu ära, kuid ta ei kavatsenudki seda asja nii jätta. Kaine mõistuse juures olles oleks ta ilmselt maa alla vajunud, kuid hetkel jäi naisel õigust ülegi. Elizabeth ei suutnud selle ajaga ustki lahti teha ning pärast kerget protesti lubas naine end Xavil süles tuppa kanda. Naine püsis kannatlikult diivanil kui noormees lapsehoidjaga rääkimas käis ja seejärel tagasi elutuppa tuli. Elizabeth ootas lapsehoidja lahkumise ära ning kui uks sulgus, viis Liz pilgu Xavile. "Ma olin täiesti võimeline ise ka tuppa tulema," torises Elizabeth seejärel. "Ja sa ei oleks pidanud mulle baari järgi tulema nagu ma oleksin mingisugune alaealine tatikas. Ma saan ise ka endaga hakkama. Sa oleksid võinud rahulikult enda sugulastega edasi olla ja kõik oleks korras olnud," rääkis naine, asetades käed rinnale risti, vaadates Xavierile otsa.

Xavier ei mõistnud, mis sundis Elizabethi nende jõule tuksi keerama. Xavier lubas ju, et tuleb õhtul tagasi - lennukiga, sest nii saab kiiremini. Auto oleks ta sinna jätnud, et vend saaks järgmisel päeval koos vanematega jälle Tree Hilli sõita. Isegi lennupileti oli Xav endale ära ostnud, kuid selle kasutamiseni noormees ei jõudnudki, kuna pärast seda telefonikõnet oli ta pileti olemasolu sootuks unustanud. Sättinud end naise ette seisma, jäi Xavier Elizabethile otsa vaatama, kuulates teise poole selgitusi, mis ei kõlvanud tema arvates küll mitte kuskile. "Aga sa ju käitusidki täna nagu mingi alaealine tatikas, minnes keset pühi baari ennast täis jooma. Ma ei mõista, mis sul arus oli," tõi Xavier vähemalt osa enda mõtetest valjuhäälselt lagedale. "Kui sul igav oli, siis miks sa endale just sellise lõbustuse välja pidid mõtlema? Läinud siis mõne sõbrannaga välja näiteks. Aga niimoodi üksinda joomine... ma ei kiida sellist teguviisi heaks," rääkis noormees edasi, kuigi teadis, et sellel loengul pole Lizi praegust seisundit arvestades erilist mõtet.

Kui Xavier Lizzie ees seisis, tundis naine end hetkel tõesti nagu mingi alaealine tatikas, kellele räägitakse, mida tohib teha ja mida mitte. "Mis vahe seal on, kas on pühad või mitte? Ma ei läinudki kohe baari.. Ma läksin esmalt šoppama.. Aga siis tuli mulle masendus peale ja kuna ma polnud niikuinii aasta aega mitte midai joonud kui mõni üksik šampuseklaas välja arvata, siis ma mõtlesin, et nohh.. Kui ma natukene joon siis pole ju ometi hullu. Ja siis tulid sina ja tekitad sellest mingisuguse lambika draama. Kõik on korras ju. Laps polnud ka üksi, minuga oli kõik korras.. Üksinda joomine? Jumal küll. Ma olen suur inimene.. Ja kas see siis oleks parem olnud kui ma olekin mõne sõbranna baari vedanud ja siis kahekesi end täis joonud või?" küsis Elizabeth ärritunult. "Ära kohtle mind nagu ma oleksin alles keskkooliõpilane või ma ei tea kes, mõni tänavajoodik, kes oleks iga päev maani täis," rääkis naine ärritunult ning tõusis püsti, et baarikapi kallale minna. Võtnud sealt ühe hea valge veini, veiniavaha ja kaks pokaali, istus Lizzie diivanile maha ja hakkas veini avama. "Näed.. Alkohol. Ja ma ei ole üksi. Joome siis koos. Vähemasti ma ei joo üksi ja see sulle ju peaks siis sobima."

Järjekordselt otsustas Xavier Elizabethi enne ära kuulata, kui edasi õiendada, mis siis, et naise suust praegu mõistlikku juttu ei tulnud. Xav üritas naise sõnu mitte väga tõsiselt võtta, kuna sellises olekus tavaliselt ju ei kontrollita, mida suust välja ajatakse. "Seda nimetad sa tõesti natukeseks? Nii palju kui minu silm seletab, oled sa küll täiesti lakku täis. Lisaks sellele lased end mingitel suvalistel meestel käperdama tulla. Ja siis sa ütled, et sinuga on kõik korras," ei jäänud Xavier vastust võlgu. Temagi oli praegusel hetkel ärritunud. Lisaks Elizabethile ootavad teda homme veel teisedki probleemid, kuna vaevalt vanemad selle üle rõõmustavad, et tüüp sõnagi lausumata autoga minema kihutas. Näinud, kuidas Elizabeth baarikapi juurde tuigerdas, ei jäänud Xavil üle muud kui ainult ohata. Kui naine koos pokaalidega tagasi tuli ja seda avama proovis hakata, võttis Xav ka veinipudeli tema käest ära. "Aitab. Sa oled täna juba piisavalt palju joonud," teatas noormees, toimetades pudeli naise käeulatusest ohutusse kaugusesse. "Lähme parem magama. Mul ei ole praegu mingit tuju rohkem tülitseda. Hommikul räägime edasi," üritas Xav teemaga selleks õhtuks lõpparve teha.

Elizabeth kuulas noormehe ära ja tõi kuuldavale protestihüüde, kui Xavier temalt veinipudeli käest ära tiris. Njahh.. Ega Lizzie seda ise poleks niikuinii lahti saanud. Kui noormees arvas, et mõistlikum oleks magama ära minna ja hommikul selle teemaga edasi minna, noogutas Elizabeth. "Olgu, aga samas voodis meie täna ei maga," lausus neidis põikpäiselt, kuna Liz oli hetkel Xavieri peale vägagi pahane, kuigi tegelikult kui ta selle peale mõelnud oleks, oleks naine aru saanud, et Xavier oli siin hetkel ainus, kellel oli õigus kellegi peale pahane olla. Aga siiski.. Xavi ütles, et Liz on lakku täis ja et ta laseb end suvakatel meestel käperdada.. See solvas naist, olgugi et mehe süüdistused pidasid hetkel vägagi paika. Lizzie suutis kuidagi teisele korrusele kooserdada ja läks seejärel lähimasse külalistetuppa. Naine läks voodisse, vaevumata isegi riideid seljast võtma. Minut-kaks hiljem jäi Elizabeth voodisse teki peale magama.

Xavile ei jõudnud kohale, kuidas sai Elizabeth tema peale pahane olla? Naine ju ise keeras jama kokku ja rikkus nende mõlema tuju ära, aga õigust tundus tal ülegi jäävat. See on muidugi naiste puhul tavaline, et neil enda arvates alati õigus on - isegi siis, kui tegelikult pole. "Nagu ka kõik järgnevad tuhat ja üks ööd," nähvas Xavier vastu ning jättis hetke pärast juba naise üksinda, võttes suuna tuppa, kus magas tema ja Lizi väike tütar. Kui laps peaks keset ööd üles ärkama, on vähemalt keegi tema juures. Visanud end lapse hälli kõrval asuva laia voodi peale pikali, üritas noormees magama jääda, aga und ei tulnud tal veel mitu tundi.
Xavier ärkas hommikul enne kella kümmet, aga kuna Danielle magas veel rahulikult, sai ta võimaluse vahepeal ära käia. Duši all olemine mõjus Xavile küll lõõgastavalt, aga eelmise õhtu sündmustest mõtlemist ta ikkagi lõpetada ei suutnud. End ära kuivatanud ja riidesse pannud, tatsas mees kööki, et endale midagi süüa otsida.

Kell lähenes keskpäevale kui Elizabeth ärkas. Naisel oli jubedalt halb olla ning Lizi pea lõhkus. Möödus 15 minutit kui Lizzie oli üleüldse võimeline silmi avama. Esimese asjana oli naine segaduses, mida ta külalistetoas teeb, kuid enne kui Liz jõudis midagi mõelda, kiirustas naine tualetti, et oma mao sisemus WC-potti tühjendada. Umbes järgneva tunni veetis Elizabeth vannitoas. Esiteks, et olla kindel, et ta enesetunne läheks paremaks ja teiseks, et mõelda, mida ta Xavierile ütleb, kui ta meest näeb. Õnneks-kahjuks hakkasid Lizziele vaikselt eelmise päeva sündmused meenuma ning naine oli kõike muud kui uhke oma käitumise üle. Elizabeth võttis pika duši ja andis endast parima, et end enam-vähem inimväärseks uuesti teha. Võtnud kaks valuvaigistit, et oma peavalust lahti saada, pesi Liz seejärel hambad ning föönitas juuksed. Juuksed kõrgesse hobusesabasse pannud ning õrnalt end ära meikinud, hingas Lizzie sügavalt sisse. Naine läks enda ja Xavieri magamistuppa, kust ta sisenes garderoobi ja pani ühe lihtsa valge kleidi selga. Seejärel vaatas naine hetkeks enda ja Xavieri ühist tütart ning hammustas kõvasti huulde. Sophia oli nii kuradima ilus, vähemalt siis kui ta ei nutnud parasjagu. Lizi pilk püsis Danil paar minutit ja seejärel läks naine ettevaatlikult alumisele korrusele, kus ta eeldas, et Xavier on. Elizabethil oli eilse pärast nii piinlik, et ta oleks tahtnud lihtsalt minema joosta aga see oleks vavealt lahendus olnud. Xavier oleks ilmselt kordades vihasem olnud.

Liz läks alla ning avastas mehe elutoast. "Kui pahane sa mu peale kümnesel skaalal oled?" küsis Elizabeth seejärel vaikselt, pruunide silmade pilk mehe juuksepahmakal püsimas. Naine andis endast parima, et oma iiveldustunnet ja peavalu eirata ning teha nägu, et kõik on enam-vähem korras. Pärast aastast karsklust oli pohmakas ikka kordi hullem kui Elizabeth oleks osanud arvata.