Jõuluball 2013: Cowboy Christmas

Helena ei hakanud samal ajal kuskile väga liikumagi, kuid lasi oma silmadel üle saali libiseda, et näha, kes üldse kohal on. Eemal oli Hunter oma tüdrukuga, kes tantsuplatsile hakkas liikuma ja siis kuskil oli veel Phoebe ka, aga rohkem tuttavaid nägusid Marie küll ei näinud. Daniela ei tulegi? Vennaga tantsupõrandale liikudes võttis neiu kohe tantsuasendi ja hakkas aeglaselt temaga muusika taktis liikuma. "Ma tantsisin viimati pool aastat tagasi Diana pulmas ega jää sulle üldse alla, puujalg," lausus Helena muiates, kuigi see puujalg oli lihtsalt norimiseks lõppu öeldud.

Hunter igatahes nii halb ei tundunudki, kui ta alguses kartis, sest Simonal oli temaga kerge kaasa minna ja neiu ei tundnud veel, et ta poisi tempost maha hakkaks jääma. Samuti püsis tüdruku pilk põranda ning inimeste jalgade asemel hoopis Hunteri sinistel silmadel. Paistis, et rütmis suudavad nad püsida, aga eks sellele aitas kaasa ka see aeglane muusika. Võib-olla pole nad tõesti nii hullud tantsijad kui nad arvavad. "Tegelikult arvan ma juba praegu, et kõige lootusetumad me võib-olla polegi," lausus näitsik muiates. "Vähemalt suudan sinuga veel sammu pidada."

Vähemalt ei saa keegi rääkida sellest, et linnapea poeg ei oska absoluutselt tantsida. Mida kauem nad tantsisid, seda kindlamaks Hunter muutus. "Kõige lootusetumad on ilmselt need, kes ei julgegi tantsima tulla," arvas poiss samuti kergelt muiates. Kuna võimalus avanes, siis tegi poiss tüdrukule ka pisikese keerutuse, püüdes ta pärast seda kenasti jälle enda käte vahele.

Kuna Simonal oli Hunteri juhtimisega kerge kaasa minna, hakkas temagi end juba kindlamalt tundma ega muretsenud enam ei enda ega enda poisi varvaste pärast. Poisi sõnade peale hakkas Simona naerma ning jäi pärast keerutust noormehele silma vaatama. "Tegelikult ma ütleks, et sa oled päris hea," lausus neiu lõbusalt. "Aga äkki nad vaatavad meid ja mõtlevad ikka ümber, kuigi ma arvan, et mõni sellepärast ka ei tulnud, et neil pole lihtsalt kaaslast või midagi," arvas tüdruk.

Dec 21, 2013 23:12:24 GMT 2 @rae said:

Juba sügise alguses lahkus Raelyn Tree Hillist ja suundus LA'sse, et oma muusikukarjääri jätkata, kuna ta ei saanud ennast igaveseks väikelinna peitma jääda. Samas oli näitsikul Tree Hillis veedetud ajast palju kasu, kuna ta sai siin olles kõvasti julgust ja enesekindlust juurde. Praeguseks on Rae salvestanud mitmeid laule oma uue albumi jaoks, mis peaks ilmuma kunagi järgmisel aastal. Connorist lahusolek oli muidugi raske, kuid interneti ja telefoni vahendusel said nad suhelda peaaegu iga päev - see oli ikka parem kui mitte midagi.
Raelyn saabus Tree Hilli tagasi alles eelmise päeva hommikul, kuid täna oli ta juba oma täies hiilguses valmis ballile minema. Connoriga olid nad kokku leppinud, et kohtuvad sealsamas. Ega Rae jõudnudki kaua oodata, kui tema pilk juba mehe omaga kohtus. "Aitäh. Sinu kohta võib sama öelda - see stiil sulle sobib," sõnas näitsik ja võttis tüübi käevangu vastu, pärast mida nad koos saali sisenesid.

Outfit

Connor oli seda palju kuulnud, et kaugsuhetest ei tule niikuinii midagi välja, kuid enda kohta mees seda öelda ei saanud. Tema jaoks polnud enam ühtegi teist tüdrukut peale Rae ning iga päev tõigi tüdrukut järjest rohkem lähemale, kui ta ära oli, ent siiski tagasi lubas tulla. "Kui sa nii arvad," muigas Connor. Saali sisenedes rääkisid nad mõnda aega niisama ja kuulasid ära ka õppealajuhataja kõne. "Võin ma su ühele valsile paluda?" pöördus mees oma tüdruksõbra poole.

Dec 22, 2013 22:10:12 GMT 2 Kennedy Wilkins said:

Dec 22, 2013 0:51:46 GMT 2 Brett Haymore said:

Brett mäletas veel väga selgelt seda päeva, kui Kennedy temalt matemaatikaga abi palus, ent pärast seda oli noormees ka edaspidi valmis tüdrukut sellega aitama, sest temal läks reaalainetes hästi ja ta sai aru. Ei, tutor ta olla ei tahtnud, sest kartis, et pole nii hea seletaja ja teiseks tundus see noormehe jaoks nagu ajaraiskamine, kuid Kay isiklik tutor võis ta küll olla. Igatahes hakkas tüdruk talle huvi pakkuma ja nüüd oli just Kennedy ainus, kelle Brett ballile tahtis kutsuda ja seda noormees tegigi. Veel enne kui ta neiuga kokku sai, käis ta poest läbi, et Kayle üks punane roos osta ning hiljem kinkiski ta lille tüdrukule. "Kas ma olen sulle juba öelnud, kui ilus sa välja näed?" küsis Brett Kennedylt kerge muige saatel, tumedate silmade pilk naelutatud neiu omadele.

Kennedy oli hakanud noorukiga üha tihemini suhtlema. Alguses said nad koolis kokku, hiljem juba peale kooli. Varsti ka tüdruku juures, kus Brett selgitas talle matemaatikat. Nooruk kutsus Kay ballile ja seetõttu ostis tüdruk endale ka ühe uue kleidi, kuna tal ei olnud midagi väga pidulikku. Tüdruk kandis põlvedest pisut lühemat veinipunast kleiti, mille peal oli must pits, mis lõi illusiooni tumedamast kleidist. Varrukad olid pigem lühikesed, need katsid vaid napilt õlgu. Jalas olid Kennedyl mustad kantrisaapad, millel olid kuldsed kaunistused. Need olid laenatud ühe tuttava käest. Kay oli üle pika aja jälle unustamas kõike, mis temaga juhtunud, kuigi aeg-ajalt ilmutas minevik end neiu rahututes unenägudes. Unerohud aitasid kõvasti. Lill istus nüüd Kay toas vaasis, ballil oleks sellega olnud keeruline tegeleda. "Nüüd oled," vastas tüdruk, hoides enda silmi poisil, kes oli temast päris palju pikem. Kennedy pruunid juuksed langesid lokkidena ta seljale ja neid kaunistas pisike klamber Kay paremal meelekohal.


Kuna Kennedy nägi tõesti väga kaunis välja, võiks Brett ta üldse komplimentidega üle külvata, kuid eks tal jagub neid tänaseks õhtuks tüdrukule veelgi. Ei taha ju kohe mingit eriti libeda selli muljet jätta. "Ainult praegu," muigas noormees ja pakkus siis Kennedyle oma käevangu, et koos temaga saali minna. Nad jõudsid täiesti parajal ajal - ei liiga vara ega ka mitte liiga hilja. Piisavalt vara, et õppealajuhataja kõne ära kuulata. "Tuleksid sa minuga tantsima?" küsis noormees Kennedy käest, kui inimesed juba valsiks tantsuplatsile hakkasid minema. 

Tina ei ole mitte kunagi varem ühelgi kooliüritusel käinud. Seda ei siin ega ka Inglismaal. Tavaliselt tegi ta sellel ajal midagi koos enda papsiga, aga sellel aastal ta isa lausa saatis ja utsitas teda tagant, et ta läheks. Lõpuks otsustas Tina isaga nõustuda. Ta leidis kapist endale kiiresti sobiva seeliku, pluuse, poolero ja mingid saapad, mis heal juhul võiksid isegi kantri alla minna. Näitsiku isa tõi ta isiklikult kohale, lubades hiljem talle järele ka tulla. Lehvitanud veel enda papsile, keeras Tina ringi ja hingas sügavalt välja. Ta astus võimlasse ning eemaldas kõigepealt enda üleriided. Pärast seda astus ta saali, kus käis juba tantsimine. Tina vaatas ruumis ringi nagu laps, kes on kommipoodi astunud. Kõik oli talle uus ja huvitav. Lisaks sellele tänas ta mõttes enda papsi, et see käskis tal tulla. Talle meeldis see üritus juba praegu, kuigi ta oli siin olnud vaid mõned minutid. Ta jalutas vaikselt mööda saali serva edasi, peatudes lõpuks laua juures. Ta võttis sealt ühe klaasi ning valas sinna mahla. Leidnud endale ühe koha istumiseks, maanduski ta sinna, silmitsedes tantsivaid paarikesi ja niisama gruppides olevaid tüdrukuid. Kuigi ta oli justkui kõrvalt vaataja, oli tema näol särav naeratus ning ta tundis ennast imeliselt.

Outfit

"Ma lihtsalt üritan sulle endast mitte väga koba tantsija muljet jätta," naeris Hunter, kuigi tegelikult oli ta ise ka üllatunud, et tantsuga kenasti hakkama sai. "Ma arvan ja loodan, et õhtu lõpuks on kõik vähemalt korra tantsuplatsil käinud," sõnas noormees ja viis silmad hetkeks Monalt kõikidele nendele, kes pinkidel istusid ja tantsijaid vaatasid.

"No koba just öelda ei saa," naeris ka Simona. "Ma ausalt öeldes lõpetasin juba meie varvaste pärast muretsemise, sest ptüi-ptüi-ptüi, need on jäänud puutmata ja kui sina oleksid koba, siis mina ammugi." Nojah, paraku kõige lootusetumad nad polnud ja teistel tantsijatelgi seljas ei elanud, lihtsalt ajasid natuke lolli juttu. Igatahes tõstis see niisama lolli jutu ajamine Mona tuju veelgi, kuid tal oligi alati Hunteriga lõbus. "Ma loodan sama," sõnas näitsik. "Aga kui ma ei teaks, et see on võimla, siis ma tõesti arvaks, et me tantsime keset talli," muigas Mona. Ainult hobused on veel puudu.

Hunter turtsatas ja neris lihtsalt kogu selle teema peale, sest mis seal ikka enam rääkida. Nad jõudsid järelduseni, et nad ei ole täiesti kobad, aga mingeid tantsijaid neist ka ei saa. "Noh, see on ju ainult hea asi. Näitab, et korraldajad on suutnud enda teema ilusti meieni tuua," arvas poiss. Ei tea, kust selline teema üldse korraldajate pähe jõudis, sest North Carolina nüüd küll eriline kantri osariik ei ole.

Rae polnud samuti kaugsuhete kohta eriti midagi head kuulnud, aga uskus sellegipoolest, et piisava tahtmise juures on kõik võimalik, kui mõlemad osapooled muidugi suhte toimimise nimel pingutavad. Muusiku elu on paraku selline, et ühel päeval viibib ta ühes kohas, aga nädala pärast äkki hoopis maailma teises otsas. "Jah, lähme muidugi," jäi Rae nõusse, sest tantsimise vastu pole tal kunagi midagi olnud. "Mul on sulle hiljem üks väike üllatus," teatas Raelyn kavalal naeratusel. Ainult et ta ei kavatsenudki sellest rääkida enne balli lõppu.

"See on neil õnnestunud jah," nõustus Simona, kuigi ta ei teadnudki täpselt, millega North Carolinat otseselt võiks seostada, kuna kogu see kantriteema tundus tegelikult rohkem Texas, mitte et neiu sealgi kunagi käinud oleks. "Tekitab juba isegi tahtmist kunagi mõni Metsiku Lääne film ära vaadata," muigas tüdruk, kuigi eriti palju ta neid näinud polnudki. Tema perest keegi lihtsalt eriti ei vaadanud neid filme ja need olid küllaltki vanad.

"Ausalt öeldes ei olegi ma neid filme eriti näinud. Vähemalt hetkel mulle küll ükski pähe ei tule," lausus Hunter. Temale seostus kantriga tavaliselt ka millegi pärast Austraalia suured farmid, kus alati hulgaliselt loomi leidus. "Aga me võime mõni päev selle vea parandada, kuigi ma kahtlen, kas need filmid just väga jõululikud on," muigas noormees, aga vaadata võib neid ikkagi.

Kuna Lucien on kogu pühadeaja Tree Hillis, ilmus mees kohale ka ballile, mis toimus mõned päevad enne jõule. Isegi kui ta pole THH's kunagi õppinud, ei ajanud keegi Luce'i minema, kui mees ühel hetkel peopaika ilmus. Päris alguseks ta muidugi kohale ei jõudnud, kuid ürituse lõpuni oli samuti praegusel hetkel veel tublisti aega. Lucien teadis, et Tanya on siin ning esimese asjana otsis ta üles oma õe, kellega mõneks ajaks juttu rääkima jäi. Kaaslast aga kummalgi polnud, mis tähendas, et nad said täiesti vabalt omavahel mõne tantsu teha - seda aga hetkeni, mil Lucien märkas rahva seas kedagi, kelle pärast ta osaliselt linnas üldse viibis. Pomisenud õele kerge vabanduse ja lubanud ta millalgi hiljem uuesti üles otsida, seadis mees sammud Brittany poole, kes paistis end kuidagi üksikult tundvat. "Tere, Britt," alustas Lucien reipal häälel näitsikuga juttu, "mida sa arvaksid paarist tantsust?"

Outfit

"Ega minagi mingit kindlat hetkel nimetada ei oska, sest kõik, mis ma olengi neist näinud, on mingid pisikesed lõigukesed kuskilt," lausus Simona. Need lõigukesed olid ka juhuslikult nähtud kas mõne reklaamipausi ajal teisel kanalil või siis kellegi juures. "Me võime ka nii teha, et see kauboifilm ja siis jõulufilm kohe otsa. On mõlemat," pakkus Simona, sest jõulufilme teadis ta ikka rohkem ja siis saab jälle kaks asja ühendada. "Ja kui jutt juba filmidele läks, siis ma tirisin endale selle filmi, millest sa kunagi rääkisid... see, kus kaks naist otsustavad kokaraamatu kaanest kaaneni läbi küpsetada. Kahjuks pole ma vaatamiseni ainult veel jõudnud," teatas tüdruk.