Good to have you back, Sammy!

Kell võis olla juba kümme millegagi, kuid elutoa diivan oli juba eelmisest ööst saadik hõivatud. Seal magas Helena eriti magusat und, pleed ümber tõmmatud, kõhu peal lahtiselt kaustik tema laulusõnadega, üks käsi selle peal. Tüdruku teine käsi oli kõrvale välja sirutatud. Põrandal tüdruku sirutatud käe juures vedeles üks punane pastakas ning sellest natuke eemal üks roheline pastakas. Kitarrikott oli keset põrandat laiali ning pill ise oli ilusti vastu diivani käepidet toetatud, borderkolli Sissy sealsamas selle kõrval lamamas ja enda pisikest palli närimas. Nimelt oligi neiu kasutanud ühte oma vaba õhtut ja inspiratsioonipuhangut selleks, et mõne uue laulu kallal tööd teha, kuid mingi hetk keris ta end ikka pleedi sisse ja heitis diivanile pikali, et jätkata, kuni ühel hetkel ta silmad lihtsalt kinni vajusid ja neiu magama jäi. Ta ei jõudnud isegi pidžaamat selga panna, rääkimata oma voodisse magama minemisest. Need kiired ajad olid Helena ilmselgelt ära väsitanud ja ta vajas kas või natukenegi puhkust, ehkki praegu veel seda niipea endale lubada ei saa. Samas teadis neiu, et täna pidi Sam Tree Hilli tagasi tulema, kuid selle asemel, et praegu koristada ja võib-olla midagi küpsetada, magas Marie magusalt edasi.

OT: @vend

Samuel pidi järgmised paar kuud kodus veetma. Tal oli üks praktika jäänud veel sel aastal teha ja Tree Hilli haiglasse oli ta alati oodatud. Üldiselt läks tal ülikoolis hästi, kõik sujus ning erinevad ülesanded olid ka õigeks ajaks alati esitatud. Nüüd oli ta jälle kodu peaukse ees ning astus sisse, kasutades võtit, mis tal suure kõliseva võtmerõnga küljes rippus. Astunud sisse, sulges ta ukse enda taga ning pani kohvri maha ja võttis musta villase mantli seljast, et see esikusse jätta. Terve maja oli vaikne, kuid oli kuulda koera küünteklõbinat parketil. "Noh, kus Helena on?" küsis mees koeralt, hakates ta pead sasima. Samuel tõusis uuesti püsti ning läks diivanini, kus Helena magas. "Hommikust," ütles Sam ning sasis tüdruku juukseid.

Kui rääkida Helena unenäost, siis nägi ta ilmselt unes seda, mida iga artist kardab. Tal oli esinemine ja tüdruk läks lavale, kuid kui ta laulma pidi hakkama, ei saanud ta sõnagi suust välja, sest isegi tema enda kirjutatud sõnad olid Helena peast justkui müstilisel kombel kustunud ja olukord oli rohkemgi kui piinlik. Järgmisel hetkel lava ning ootav publik justkui haihtusid ning Marie kuulis kedagi end kõnetamas. Ta avas aeglaselt silmad ning leidis end elutoast diivanilt, Sam sealsamas. Millal tema veel jõudis? "Hommik," mõmises Marie uniselt ning ajas end aeglaselt istuli. "Mis kell on?`" küsis tüdruk käega haigutust varjates. Kas ta tõesti jäi eelmisel õhtul siia magama?

Noormees naeratas, kui Helena lõpuks unest ärkas. "Kümme, varsti tegelikult vist juba pool üksteist," vastas mees. "Mul on sulle mõni üllatus," lisas Sam muigega. "Aga enne tahan ma sinu kurikuulsat omletti proovida," mainis vennas õele. Tal oli kõht tühi ja ta oli valmis õde aitama, et saaks mõnusat hommikusööki, mis kaldus rohkem juba brunchi poole. "Kus emps on?" uuris Samuel. Isa oli raudselt haiglas, tegelikult mõtles noormees sinna pärastlõunal minna, et jaanuariks paberid ära täita.

"Ei ole?" ei suutnud Helena oma kõrvu uskuda ning neiu uni oli justkui peoga pühitud. Ta vaatas hetkeks lihtsalt ringi ning raputas pead. "Ma ei jõudnud isegi oma segadust siit ära koristada..." lausus ta, sest tema jaoks meenutas elutuba hetkel küll seapesa. Enamik Helen asju oli ju mööda tuba laiali, tüdrukul endal peas mõnusalt sasine juuksepahmakas. "Ma ei tea, kus emps on. Eile õhtul oli ta kodus, aga ju ta siis kuskile linna peale läks," arvas tüdruk, sest Lana ei maininud ka, et ta täna kuskile minemas oleks. Võib-olla on ta kööki mingi pisikese kirjakese jätnud, sest nii ta tavaliselt teeb, kui ei taha magajaid äratada. "Kui süüa tahad, pead mu siit püsti tirima, sest ma ei viitsi end hetkel liigutada," sõnas Marie kerge muigega. Pleedi all oli ju hea soe.

"Üks on siin, ühele pead ise NY-sse järgi minema," vastas noormees turtsatusega. Eks see teine kingitus just tema idee polnud, aga iva oli asjas olemas. "Sa võiksid jah selle korda teha," nõustus mees. Tema, puhtusefriik, pani kõik asjad enda tagant ära. Väljaminek võttiski palju aega osalt just seetõttu, et kõik asjad, kammid, riidepuud, rätikud, pidid oma kohale tagasi minema. "Olgu," sõnas Sam. "Või toon jääkülma vett ja kallan seda sulle kaela. Your choice," ütles mees kavala muigega.

"Tore, et meelde tuletasid. Ma peaks sinu juurde crashima, kui New Yorki satun," lausus Helena. Võib-olla kunagi kui natuke vabam aeg on või siis, kui ta juhtub New Yorki esinema sattuma. Vähemalt on tüdrukul koht, kuhu jääda ja ei pea mingeid hotelliarveid jälle maksma hakkama. "Hiljem teen, sest see nii hull ikka ei ole, et keegi siin oma jalaluu murraks. Sammykene jääb nälga muidu," sõnas tüdruk muiates. Tegelikult võiks ise ka midagi süüa ning omlett, peekon ja mingi värske kiire salat juurde kõlas täitsa meeldivalt. "Do that and you're dead," sõnas näitsik ning ajas end lõpuks diivanilt püsti. "Tuled kööki appi või vahid niisama ja ootad, millal see omlett ükskord valmis saan?" küsis neiu vennalt.

"Mis mõttes "satud"? Tuled, ostad pileti ja lihtsalt lendad," vastas mees ning vaatas toas ringi. "Sa peaksid mu stuudiot nägema, too koht on elutoa kõrval siis reklaamist välja tõmmatud," kiusas Sam edasi. Ta elas stuudiokorteris, kus oligi üks suur tuba. Nojah, vannituba ja vets olid eraldi ning lükatav sein tõi "magamistuppa" privaatsust, aga kööginurk oli elutoaga koos. "You wouldn't," vastas mees lihtsalt. "Vaatan pealt ja vingun, et keera omlett ümber. Aa, kuidas autoga lood? Täitsa pann või..?" uuris Samuel.

"Jajah, ostan ja tulen... kunagi," lausus Helena, kuid ei hakanud veel midagi lubama. Ta ei teadnud, millal ta tõesti minna saab, aga kuulnud venna stuudiokorterist, oli tema ilme hetkeks üllatunud. "Sul on uus korter või?" uuris ta, sest viimati, kui ta Suures Õunas käis, elas Sammy mingisuguses küllaltki tavalises pisikeses korteris. Marie on vist väga paljust vahepeal ilma jäänud. "Hell yes I would," muigas näitsik ning pani enda sasised juuksed pealaele krunni. Kammida võib ju ka hiljem. "Ja siis ma lasen nimelt kõrbema selle omleti," lausus neiu. Kui Sam on õel, siis võib ju tema ka. "Ise oled pann," turtsatas Helena. "Tegelikult tuli see ammu juba remondist tagasi, aga ma ei sõida sellega nii palju. Ma ei tea, kas ma enam rooligi julgen istuda."

"Tule, ma saan sulle enda sõpru tutvustada," vastas Sam noogutusega. "Mhmh, vana toakaaslane hakkas närvidele käima. Tegi vessarit pidevalt toas, tuli öösel kell viis, ajas üles... Selline nõme hipi," oli Samuel aus. Nüüd, kui ta tasustatud praktikatel käis, oli tal ka enda raha, millega osagi elamiskulusid kinni maksta. "Kui sa selle kõrbema lased, siis sai ei saagi makroone," vastas mees laia naeratusega ning ta läks kohvri juurde, et sealt helesinine pappkarp võtta, kus oli sees 16 erinevat makrooni. "Vous êtes les bienvenus," lausus mees ning avas karbi Helena ees. "Küll see julgus tagasi tuleb, ole samaliigilistel ristmikel lihtsalt ettevaatlikum," arvas mees.

"Would be nice to meet them," lausus Helena. Peaks selle reisi vist ikkagi ette võtma, kui vähegi rohkem vaba aega tekib. Venda kuulates ei suutnudki Helena kaua tõsiseks jääda, kuigi selle vessari koha pealt sai ta vennast aru ka. "Ma tean, igasugune suitsetamine on rõve ja kui just vessarist rääkida, siis see haiseb nagu kärsatatud kaamelitatt," lausus näitsik. Juba suitsuhais pani tüdrukul pea valutama, kuid ta hoidis enamasti ikkagi suitsetajatest eemale. "Siis palun hoia end kriitikaga tagasi," sõnas tüdruk, sest seda saab ta juba niigi, kuigi ei tee neist õelatest kommentaaridest lihtsalt välja. "Kuule, sa võlud mõne tüdruku enda prantsuse keelega varsti ära," muigas tüdruk, kui venna prantsuskeelset lauset kuulis ja siis karbist ühe makrooni võttis ning sellest väikse ampsu hammustas. Nämma, kuid jäägu need magustoiduks, sest keegi oli just omletti tahtnud ja peaks tegutsema hakkama.

"Tegelikult see teine üllatus oligi see, et üks tüüp on seal päris normaalne. Viiks teid kokku, mängiks don Juan'i," vastas mees turtsatusega. Temast aasta noorem, tark ja tüdrukutele ilmselt väga võluv nooruk, kuna tal on Itaalia juured. "Ma ei tea, vessar lõhnab isegi hästi. Tavaline sigaret ajab küll südame pahaks," nõustus mees. Ometi käis ta mõnda aega tagasi suitsetava tüdrukuga, kaua see muidugi ei kestnud. Mitte midagi tõsist. "Auto suhtes? Peaksin siis ilkuma su kallal või?" uuris Sam. "Võiksin, kui ma stuudio-kool-haigla-stuudio-haigla-kool rutiinist eemale saaksin," nõustus Sam.

"Eiiiii, sa ei teeks seda," turtsatas Helena, kuid talle endale meenus see, kuidas ta veel Juniori-aastal Annabeli kunagi enda vennaga kokku üritas viia. Need mälestused olid omamoodi naljakad, kuid samas... nii mõrumagusad. Annabel oli ju üks neist, kes pärast koolitulistamist hukkunute nimekirja sattus. Võib-olla peakski mingi päev tema hauale minema ja sinna mõne lilleõie panema. "Ei, mitte auto suhtes. Söögitegemise suhtes, mis tuletabki meelde, et... ei löö enam niisama aega surnuks. Tegutsema!" vastas neiu, kes püsti tõusmisest kuigipalju kaugemale polnud jõudnudki. "Jõulud on ees, loodetavasti kasutad võimalust," sõnas Helena.

"Ta on tõesti normaalne inimene. Mis on, sul siin Tree Hillis juba sweetheart leitud või?" küsis vend ning hakkas Helena vingumise peale teda köögi poole tõukama, pannud kõigepealt karbi lauale. "Mõne tšikiga või? New Yorgis on enamus kas täielikud Valley Girlid, kellel on kunstküünte vahel issi krediitkaart või siis lihtsad sellised... Vaiksed ja tagasihoidlikud. Ma tahaks rohkem tornaadot," rääkis Samuel ning otsis köögis välja vajalikud asjad ja istus köögikapi peale, et saabunud sõnumile vastata. "Näed, see tšikk on ilus, tark ja tore... Aga ta on võetud," näitas Sam Helenale sõnumit. "Pealegi jääb ta pidevalt PDA-ga vahele," lisas mees.

"See, et ma Diana pulmas pruudikimbu kätte sain, ei tähenda, et ma peakski kohe kiiresti endale kellegi leidma, aga vastuseks sinu küsimusele - ma arvan, et ei," lausus Helena ning pesi kööki jõudes käed. Tegelikult ei tahtnud ta oma armuelust üldse väga rääkida, sest kõik oli hetkel lihtsalt nii keeruline ja tagatipuks olid tal ikka veel tunded mehe vastu, kes ta südame murdis, kuigi neiu suhtles tüübiga endiselt. Ta oli lihtsalt natuke enda parima sõbranna jälgedes käinud ning Colinile andestanud. Kuna Sam oli vajalikud asjad juba välja otsinud, ei pidanudki Helena midagi väga leida üritama ning sai kohe omletitainast hakata tegema. "Defineeri tornaado," sõnas neiu tainast segades ja vaatas hetkeks sõnumit, mille vennaraas saanud oli. "Aga äkki on kuskil mõni selline ilus, tark ja tore tšikk ka, kes ei ole võetud. Siis kasuta parem võimalust, enne kui keegi ta ära võtab," muigas tüdruk.