Dramamamamamama.....Papa

"Sul polegi minust pilti," arvas Joe. Nad polnud nii kaua kooski olnud, et oleks olnud aega pildistada. Või tegi Deli väikest paparatso tööd? Ei, Joseph polnud kuulus või midagi, et teda niisama põhjuseta pildistada.

"Oled selles kindel?" küsis Delilah kavalal toonil, kuid raputas siis lõbustatult pead. Muidugi oleks ääretult tore olnud, kui tal oleks kuskil sahtlis üks kaader noormehest autotöökojas, kuid seda tal siiski ei olnud. "Tegelikkuses, ma võin ju iga kell ühe teha, selles küll probleemi pole," arvas ta naeratades.

"Jajaa...Nagu sa kannaksid enda kaamerat igal pool kaasas," vastas Joe muigega. "Aga ma olen su pilte näinud. Just sinust. Ma arvan et valguse ja muu sättisid sa ikka ise. Väge kenad on," tõdes mees.

"Kuss," manitses Delilah lõbustatult, kui Joseph nendest piltidest rääkis. "Õigupoolest," alustas ta siis korraga, kui tema silmis kummaline sära helklema lõi. Tüdruk tõusis sujuvalt noormehe sülest ning tippis kiirete sammudega koridori, kuhu ta enda õlakoti jätnud oli. Sealt oma väikese, kergete kriimukestega, kuid siiski usaldusväärse ning hea kaamera välja otsinud, hiilis Delilah tagasi, näol vallatu naeratus.

"Issand," pomises Joe. "Sa viitsid ka seda endaga kaasas vedada koguaeg?" küsis Joseph, näol säramas naeratus. Hull tüdruk, lisakaal 25/8 endaga kaasas. "Mind ei pildista," keeldus mees kohe kategooriliselt.

Delilah noogutas hoogsalt noormehe küsimuse peale, näol püsimas see sama särav ja vallatu naeratus. Kuuldes siis aga järgnevaid sõnu, peatus näitsik poole toa peal, vajutades enda suunurgad allapoole. "Nuu," sõnas Deli, hääl armsalt paluv, "Miks mitte?"

"Ma lihtsalt ei taha. Ma pole üldse fotogeeniline ka," lisas Joe. Talle tundus temast pildistamine alati kuidagi veider või kergelt ebameeldiv. Mees ei osanud midagi teha pildistamise hetkel. Oli mingisuguses ebameeldivas hoiakus.

"Kõik on fotogeenilised," teatas Delilah teadval ilmel, liikudes nüüd edasi, üle ruumi, ning peatudes otse Josephi ees. Tema silmis püsis samasugune armas pilk ning ta alahuul oli anuvuses veidikene pruntis. "Mu erakogu jaoks," sõnas tütarlaps paluvalt.

Joe lasi enda pea üle diivani seljatoe. "Tee, kui tahad, aga ma ei kavasegi mingit poosi sisse võtta," vastas Joseph. Ta tõesti ei plaaninud mingit asendit leiutama hakata. Kutt lootis, et pärast saab ta ise Deli kaamerat näppida.

Delilah naeratas võidurõõmsalt ning tõstis kaamera näojuurde. Sättinud veidi objektiivi ning vahetanud iseenda asukohta, klõpsas tütarlaps viimaks paar kaadrit. Ta ei olekski palunud Joe'l mingit poosi sisse võtta. Noormees oli lihtsalt tema ning sellest piisas, ta ei olekski midagi muud jäädvustada soovinud. Eemaldanud kaamera enda näojuurest, istus Delilah naeratades tagasi Joseph'le sülle. "Ideaalne," kommenteeris ta magusalt, ühe pisikese musi noormehele kinkides, "Mis aga sellesse teise pilti puutub.. kui sa soovid, siis võiksid ise mõndadele pilgu peale visata ning oma lemmiku valida?"

"Millest sul hetkel siin pildid on?" küsis Joe, õses pea diivanilt ja võttes kaamera enda kätte, liikudes kiirelt enda fotodest üle. Joseph suudles neidist ja vaatas pilte edasi. Vau, need olid väga head.

Delilah nõjatus kergelt Josephi vastu, silmitsedes nüüd noormehe käes olevat kaamerat. "Mõned suvalised kaadrid lihtsalt tänavatest, mõned öised sõpradega istumised... paar väiksemat shooti koos vana tuttavaga," vastas tütarlaps rahulikult häälel, loetledes üles asjad, mida ikka ja jälle ning tavaliselt tema kaamerast leida võis, kui ta seda ei tühjendanud.

"Hmm, kes see kutt on?" küsis Joseph muigega. Deli oli pildil ühe noormehega väga lähedane. Vähemalt nii paistis. Huvi võis ikka üles näidata, ega see kohe armukadedus polnud...Okei, oli tegelikult küll.

Delilah oli lasknud enda pilgul viivuks uitama minna, kuid kuuldes noormehe küsimust, suundusid tema silmad koheselt ekraanile, kus kuvatav pilt asus. "See?" kordas tütarlaps, muiates vaikselt endamisi. Ta ei olnud ikka tõepoolest ammu neid pilte sorteerinud ja kustutanud. "Clay. Ta peatus suvel paar nädalat minu pool, kui kodust pagenduses oli," vastas Delilah, näol endiselt naeratus, mis oli tingitud meenutusest sellest humoorikast inimesest.

"Su juures käivad aeg-ajalt kutid elamas?" küsis Joe kulmukortsutuse saatel. Ega see asi just kõige meeldivam ei tundunud. Järgmisena kuulis mees ühte pauku ja kitarrikeelte helinat. Joseph oli aknad enne avanud, et korterit tuulutada. Nüüd oli ilmselt tuuletõmme tekkinud ja kitarri pikali löönud.