Breaking in

Breanna oli jälle linna peal ringi hulkumas. Ta käed olid nahktagi taskutes ning kõrvades olid valged kõrvaklapid, kust tuli Taylor Momseni loomingut. Bre ei lasknud Vivi vingumisest end segada ning mängis samamoodi reeglitega ehk siis ignoreeris neid täielikult. Ta ei olnud Tree Hilli veel eriti avastanud ja üks õhtu tundus selleks suurepärane. Promenaadil kõndinud, jõudis ta varsti lõbustuspargini, mis nägi välja üsna mahajäetud. Suur värav oli lukus, ilmselt oli hooaeg lõppenud. Bre logistas väravaid ja hakkas siis mööda väravapiiri edasi kõndima, kuni leidis pisut madalama koha, kust tüdruk üle ronis. Teisele poole jõudnud, kõndis Renna edasi ja uuris paika. Varsti nägi ta valvurit ja peitus ühe putka taha. Seejärel kuulis ta luku logistamist, mees ilmselt lahkus, ning tüdruk võis kohta edasi uudistada. Tõmmanud enda nahktagi pisut koomale, mõtles Renna, et ilm oli lõhkiste teksade jaoks liiga külm. Just mustad lõhkised teksad katsid ta jalgu, musta nahktagi all oli õnneks tumesinine karvase äärega pusa, mis andis hästi sooja. Bre mõtles, et kelle käest ta siin linnas saaks alkoholi osta, varem oli tal kindel tuttav, siin polnud sellist veel tekkinud. Neiu toetas end vastu piletiputkat ja sulges silmad, siia võikski jääda.
OT:Kinni

Christopher jalutas rahumeeli mööda Tree Hilli ringi. Ta oli siia äsja kolinud ning oli aeg öise linnaga tutvuda. Noormees kaalus küll peole minemist, kuid vähemasti täna polnud tal suurema seltskonna järgi igatsust. Peagi jõudis Chris lõbustuspargini, mis suletud oli. Näole hetkeks kerge muie tekkinud, otsis mees sobiva koha ning ronis ümbritsevast aiast üle. Mingisugune aed ei takistanud mehel küll tegemast seda, mida ta ise tahtis.
Matthew'l oli käes keeratava korgiga veinipudel, mille ta eelnevalt ühest poest ostnud oli, kuid hetkel oli see rohkem tüliks. Päris üksi lambist keset linna ta seda jooma küll ei tahtnud hakata. Jalutanud hääletult mööda lõbustuspargi ala, jäi mehele korraga silma üks nooremat sorti neidis. "Ära siia magama jää. Ma eeldan, et magamiseks on tunduvalt mugavamaid ja soojemaid kohti, kui see piletiputka siin," lausus Christopher õhkrna muigega, silmitsedes blondi võõrast, jäädes mõned meetrid temast eemale.

Tüdruk liigutas vasakut jalaotsa vaikselt muusika rütmis ning tahtis kangesti hakata sõnu kaasa karjuma, see oleks aga ta asukoha reetnud ja neiule meeldis see vaikus, mis lõbustuspargis oli. Ta tõmmati enda väiksest maailmast välja kellegi kõne poolt. Bre avas silmad ja tõmbas ühe kõrvaklapi peast. "Kui ma magaksin, küll ma siis ka soojema koha endale leiaksin," teatas Renna kergelt üleoleva tooniga. Pigem oli see selline 'vastan sinu nipsakusele samamoodi' emotsioon, mida oli tüdrukust tunda. Bre lasi silmadel kiirelt üle mehe joosta, ta oli kindlasti täisealine, ta oli kindlasti väga kuum ja ta oli kindlasti väga huvipakkuv.

Kuulnud neidise vastust, muheles noormees kergelt. "Võinii.. Ja selle asemel, et kuskil soojas kohas õndsat und magada, otsustasid sina meil hoopis siin niiviisi suletud lõbustuspargis külmetada? Miks?" uuris Christopher, kui oli veinipudeli maha asetanud ja käed sügavamale jaki taskutesse surunud. "Mitte, et sa magama peaksid või midagi, kuid nohhh.. Arvestades su vanust siis sa vist peaksid ka aga see selleks. Kas sul midagi huvitavamat pole teha või?" uuris mees kerge muigega ning toetas end küljega vastu piletiputkat. "Mitte et ma hukka mõistaks. Lihtsalt tunnen huvi." Mees libistas käega läbi oma tumedate juuste ja viis pilgu neidisele, keda ta sai nüüd lähemalt silmitseda. Tuli tunnistada, et tegu oli võrdlemisi kauni neidisega ning kes oli võrdlemisi noor veel pealekauba.

Tüdruk tõukas end seina juurest eemale ning astus mehe poole. "Mu vanust? Mis sa arvad, kui vana ma siis olen?" küsis neiu huviga. Talle pakuti tavaliselt 19-20. "Kindlasti oleks, aga ma ei tea siin linnas veel selliseid kohti, kus saaks tõeliselt lõbutseda," tõdes Renna. "Räägi, kust tuleks Tree Hillis otsida inimesi, kes on valmis pidutsema?" uuris neiu. Ta märkas veinipudelit ja lootis, et saab nüüd vähemalt selleks õhtuks mehest endale kaaslase, kellega rääkida ja Tree Hilli kohta rohkem välja uurida.

Christopher muigas lõbusalt kui võõras vanuse teema peale veidi erksamaks muutus. "No ma ei tea kui vana sa oled aga sa võid alati mind sellest infromeerida. Igatahes sa oled tunduvalt noorem kui mina ja käid alles gümnaasiumis," rääkis Chris turtsatusega, tumedate silmade pilk neidisel püsimas. Kuulnud nüüd neidise selgitust, miks ta seal oli, muutus mehe muie veelgi laiemaks. "No tavaliselt ei leita neid kohti üksi öösel lõbustuspargis istudes," nentis mees ja naeratas seejärel kergelt. "Aga kahjuks jään vastuse võlgu, kuna tundub, et ma pole ainus uustulnukas siin," rääkis Christopher. "Aga peoinimesi leidub ilmselt klubides ja pubides ma eeldan." Mees võttis maast veinipudeli, mille ta avas ja millest ta lonksu võttis. Seejärel ulatas Christopher pudeli võõrale neidisele. "See oli suletud pudel, seega ma pole siia midagi sisse toppinud.. Just saying," lausus Chris neidisele, tumedate silmade pilk kindllt neidisel püsimas.

"Gümnaasiumis? Äkki olen ma mõnes kutsekoolis... Tulevane staarkokk," läks neiu jutuga kaasa, lai naeratus näol säramas. "Ma olen Renna," tutvustas naine end lõpuks mehele. Jah, Vivi oleks ilmselt karjunud, et võõrastega ei suhelda nii sõbralikult ja mida veel, aga midagi selles mehes oli väga huvitavat ning Bre plaanis välja uurida, mis see on. "Jah, mingid klubid, kus tšikid leopardimustrites kleitides tantsivad ja kutid võltspäevitusega üritavad hullult ägedad olla. Muidugi," vastas tüdruk kerge pearaputusega. Ta võttis kapuutsi peast ja pani kõrvaklapid taskusse. "Ja sa jõid seda ise, kui siin GHB sees on, oled sa ise ka varsti kastis," tõdes tüdruk ning võttis pudeli ja jõi sealt paar lonksu. "Siin kuskil istumiskohta ei ole, uustulnuk?" uuris neiu.

Chris kuulas neidist, kes end peagi Rennana tutvustas ja puhkes siis naerma. "Üritad sa mulle päriselt ka väita hetkel, et sa käid kutsekas? Ma julgen selles kahelda," rääkis mees muigega ning viis pruunide silmade lõbusa pilgu neidisele. "Christopher.. Seega põhimõtteliselt võid Chrisiks kutsuda kui soovid," tutvustas ka mees end lumivalge naeratusega. "Ah, et tulevane staarkokk on nii pirtsakas juba, et ei sobi leopardimustriga kleidis klubides tantsida ning võltspäevitusega mehi vaadata," lausus noormees nukra peavangutusega, kuid hetk hiljem puhkes naerma. "Juba hetkeks lootsin, et võin sind kunagi klubidesse otsima tulla ja leida sind kleidis tantsimas. Purustasid mu lootused, lilleke," rääkis mees turtsatusega ning võttis veinist paar lonksu. "Defineeri siin. Kui sa mõtled lõbustusparki, siis siin kindlasti kuskil on mõni pink ning kuhugi majakesse saab ka kindlasti sisse murda. Kui mõtled Eastside'i siis nohh.. Ma eeldan, et siin on mõni pubi või asi, kus istuda saaks ja noh.. muidugi võime ka minu juures niisama istuda ja juua. Alkoholivalikut mul igatahes on," rääkis Christopher.

Tüdruk ulatas pudeli noormehele tagasi. "Miks ma ei võiks käia kutsekas? Äkki olen ma hoopis keemiatudeng, keeran kokku tulevaseid ravimeid, mida sina manustad," tõi Bre välja veel ühe võimaluse, kuratlik naeratus näol. "Christopher. Räägi, mis sind nii pisikesse linna tõi?" küsis tüdruk, kallutades pead pisut paremale. "Olengi. Pigem leiad mind nahkseelikus kuskil pubis nooli seina sisse loopimas," teatas Renna. "Siin kui lõbustuspargis. Lähme otsime mõne putka, mis on natuke suurem kui ruutmeeter korda ruutmeeter," vastas Renna. Õues puhus jahe tuul ja Renna ei kandnud just kõige sobivamat riietust.

"Otsusta juba ära, kes sa nüüd oled. Mu enda parim pakkumine oleks ikkagi see, et sa käid siiski gümnaasiumis. Junior või Senior. Sophomore sa vaevalt alles oled," arutles Christopher valjult, vaadates Rennat hindavalt. "Miks sa arvad, et ma üleüldse mingeid ravimeid manustan? Äkki ma olen terve nagu hobune?" tundis mees huvi, näol lõbus muie mänglemas. Kuulnud seejärel küsimust, mis teda siia pisikenne Tree Hilli tõi, oli mees siiralt üllatunud. Sellist küsimust ta nüüd küll ei oodanud. "Hmm.. Eks sellel oli mitu põhjust. Esiteks suurlinna elu viskas üle ja samuti pisikesed korteriuberikud. Tahtsin vaheldust ja seda ma siit olen siiani leidnud. Suurlinna elust on see vägagi erinev ning nohh.. korteri olen vahetanud ka vägagi korraliku maja vastu," rääkis mees, hakkamata mainima, et tegelikult omas ta Eastside'il villat, mitte mingit tavalist maja kuskil Westside'l. "Ja mis sinu põhjused kolimiseks siis olid?" uuris noormees ning hakkas üheskoos Rennaga lõbustuspargi ala läbi käima, et mingit kohta leida, kus istuda. Hetke pärast jõudsid noored kummitusemaja juurde, mille uks lukus oli. "See sobib?" küsis Christopher kerge muigega ning juba oligi ta muukraua välja otsinud. Möödus mõni hetk kui uks klõpsatusega lahti tuli.

"Olen jah Junior," tunnistas tüdruk lõpuks. "Ja sul on liiga hea silm inimese vanuse peale," lisas neiu ja hakkas Chrisiga edasi kõndima. "Kes meist tänapäeval ravimeid ei manustaks?" vastas Renna retoorilise küsimusega. Peavalu puhul jälle üks aspiriin suhu ja hea olla. Mõni võttis ka illegaalseid "ravimeid". "Lausa maja, vau, tahad mulle kunagi tuuri seal teha?" uuris tüdruk võttes korraks veinipudeli enda valdusesse, et sealt üks korralik lonks võtta ja jook jälle mehe kätte anda. "Mu õde kolis töökoha pärast, ma elan tema juures ja kolisin ka," vastas tüdruk üsna kiirelt. Ta ei tahtnud praegu rääkida, miks ta vanemate juures ei ela ja nii edasi. "Sobib," kinnitas Renna noogutusega. "Miks sul sellised asjad kaasas on?" huvitas neiut. Muukrauda just igaüks taskus ei hoia või mis? Tüdruk astus kummitustemajja ja sai aru, et siin oli valgusega ilmselt mõnusam olla, seetõttu otsiski ta välja mobiili ja pani taskulambi tööle. "This shit is awesome," tõdes Bre naeratusega.

Saanud neidiselt vastuse kätte, muigas Chris kergelt. "Nii palju siis su tulevasest staarkokast või keemikust," lausus noormees ning puhkes hetkeks naerma. "Oma hea silma üle ma ilmselgelt ei virise," nentis mees Rennale ning astus hoonesse. Kui Renna tahtis tuuri mehe majas, muigas mees kergelt. "Vabalt. Pead külla siis kunagi tulema." Noormees kuulas neidise selgitust ning sai aru, et ta ei taha sellest just väga palju rääkida. Chris ei hakanud rohkem pärima, kui Renna tahtis sellest rääkida, siis ta võis seda teha. Kui neidis küsis, miks mehel muukraud kaasas on, puhkes Christopher naerma. "Sa ei tea ega ei saagi minust kõike teadma. Lepi sellega, lilleke. I'm full of suprises," lausus mees ning tegi neidisele silma. Kui Renna otsis telefoni välja, tegi seda ka Chris. Veendunud, et selles hoones aknaid ei ole, otsis mees üles juhtpaneeli, millega kõike seda juhitakse. Uurinud erinevaid nuppe veidi, ühendas mees selle elektriga ning muutis seejärel paari nupu asendit. Ruumi tekkis koheselt hämar valgus ning erinevate tontide silmad lõid särama ning mõningad neist liigutasid oma jäsemeid või tegid vaikset häält. "Nii on vist veidi parem," lausus Christopher lõbusa muigega, viies pilgu Rennale.

"Yeah, staarkokka või keemikut minust ei saa," tõdes tüdruk noogutusega. "Ma ei oska üldse inimeste vanust pakkuda," mainis Renna. Chris oli ehk 24, vanem küll mitte, seda vähemalt tüdruk arvas. "Lilleke, sa ütled seda vist juba teist korda. Ma võin sind ka siis lillekeseks kutsuda, lilleke?" päris Renna, vaadates ringi. See koht oli ikka päris lahe, siia võiks tiheminigi tulla. Kui Chris hakkas nuppe näppima ja valgus täitis koha, pani Bre taskulambi kinni ja järsku tundis midagi enda selja taga liigutamas, mis Renna kiljatama pani. Ta kattis suu kätega ja hakkas hoopis naerma, kui nägi, et ehmataja oli üks üsna võltsi välimusega luukere.

"Damnn.. Ma ju nii lootsin. Nüüd ei teagi, kas on mõtet sinuga siin aega veeta," lausus noormees peavangutusega, kuid puhkes seejärel naerma. Ilmselgelt ei mõelnud ta seda tõsiselt. Kuulnud neidise lauset, et viimane ei oska vanust pakkuda, muigas Christopher kergelt. "Ei saaks just öelda, et ma kurb oleks su oskamatuse üle selles vallas," nentis mees turtsatusega. Vaevalt Breanna tahtis teada, et Chris on temast kümme aastat vanem. Kui Renna tahtis teda lillekeseks kutsuda, raputas mees pead. "Ei. Igaüks mõtleb ikka ise teisele hüüdnime välja. Ole loov või midagi. Üllata mind," lausus noormees ning tegi neidisele silma, endal lõbus muie peagi näol mänglemas. Naise kiljatuse peale ehmatas Christopher kergelt aga kui nägi, mille peale neidis karjuma pistis puhkes mees südamest naerma. "Rahune maha.. See on ainult Ghost-house," lausus mees lõbusa muigega ning võttis pudelist paar suuremat lonksu. "Näe. Joo ka. Kiljud vähem ehk," turtsatas mees ning ulatas pudeli neidisele.

"Ja mis haridusega sina siis oled, et keskharidus sulle ei sobi?" uuris tüdruk naeratusega. Bre ei teadnud, mida ta tulevikus teha tahab. Muidugi oleks lahe olnud mõnes bändis tegutseda, aga ta arvas, et sellega ta end ära ei elata. "Sa siis ei avalda enda vanust mulle?" päris Renna edasi. Jah, hüüdnimi. Mis panna hüüdnimeks inimesele, keda ta ainult kümmekond minutit tunneb? "Kuidas oleks... Mmm, Xris x-tähega?" pakkus neiu turtsatusega välja. X-mas, tead. "C'mon, kui keegi sind järsku kannist krabaks ja sa tead, et su selja taga ei ole kedagi, küll sa siis ehmataksid," teatas Renna ning ta läks Christopherile lähemale, et venipudel enda valdusesse saada ja sealt järjekordsed lonksud võtta. "Lähme vaatame selle maja siis läbi ka, kui me juba siin oleme," pakkus Renna ning jooksis veinipudeliga eest. Ta peitus varsti nurga taha, et sealt meest ehmatada.