Enjoying the view

Nädalavahetuse saabudes oli Emily endaga rahul - ta oli esimese töö- ning koolinädala edukalt üle elanud ja võis nüüd endale natuke puhkust ka lubada. Ka uusi tuttavaid leidis ta endale päris mitu, kuid siiski polnud neiul sellel ilusal laupäeva pärastlõunal erilist tahtmist kedagi endaga koos väiksele jalutuskäigule kutsuda. Terve nädala oli Em pidevalt inimestega kokku puutunud ja nüüd lootis veidi omaette olla. 

Töölt lahkudes võttis Em kaasa ühe topsi kohviga ja jalutas siis oma jooki nautides üle silla jõe teisele kaldale, kus võttis suunas Riverwalkile. Sellest kohast avanes jõele kõige parem vaade, mida huvitav jälgida oli. Em jalutas mõnda aega mööda laudteed edasi, jälgides paadikesi, mis jõeveel kihutasid. Lõpuks Meg peatus, toetades oma kohvitopsi jõge ja Riverwalki eraldavale piirdeaiale ning jäi rahulikult jõge silmitsema, aeg-ajalt oma jooki lonksates.

OT: Lucien E. Northrop

Lucien oli sel nädalal üle pika aja jälle Tree Hillis ning seda erinevatel põhjustel. Näiteks käis ta külas oma õel Tanyal, keda nägi viimast korda silmast silma päris mitu kuud tagasi. Teiseks oli Lucienil plaanis üles otsida modellike, kelle tegevuse tõttu tüübi kehal siiani korralik noahaav ilutseb. Tänu oma tööle pole noormehel just raske kedagi leida, kui tal selleks vajadus peaks tekkima. Ja kohe kindlasti peab Megan Whitely tasuma selle eest, mis ta Lucienile tegi. Luce'il oli isegi põhjalik plaan juba olemas, kuidas ta oma "kättemaksu" ellu viib.
Kuid täna oli noormees enda kohta isegi päris hea tujus, mis tähendas, et ühtegi kurja plaani praegu tema peas ei keerelnud. Lahkunud oma hiljuti soetatud väikesest Westside'il asuvast korterist, otsustas mees ka teisel pool silda natuke aega veeta, sest ta polnud juba ammu sinna sattunud. Mitte et Luce New Yorgis veedetud aja jooksul millestki oluliset ilma oleks jäänud, kuna siin ei olnud küll ühtegi märgatavat muutust toimunud. Märganud ühel hetkel tuttavana näivat brünetti jõe ääres seisma, jalutas Luce tema juurde. "Brittany?" pöördus endale tavapäraselt tumedat tooni rõivaid kandev noormees tšiki poole. See ju pidi tema olema? Lucien teadis, et näitsik on praegu Tree Hillis, kuid polnud lootnudki temaga siinsamas kokku juhtuda.

Outfit

Emily märkas küll silmanurgast, et mingi kutt tema kõrvale ilmus, kuid ei teinud temast esialgu välja. Ehk seisatas too ainult hetkeks ja liigub siis kohe edasi. Em keskendus siiski oma kohvi joomisele ja jõe jälgimisele, kuid siis kiskus tüdruku tema mõtetest välja võõra hääl, kes teda mingil põhjusel kellekski Brittanyks nimetas. Noh, kedagi teist siin läheduses hetkel ei paistnud, niisiis ei saanud too ju kedagi teist mõelda. "Ei, mu nimi on Emily," sõnas neiu siis, pöördudes võõra poole. Tal polnud õrna aimugi, kes on Brittany, kuid ega see ju erilist tähtsust ei omanud ka. Selliseid tumedapäiseid tüdrukuid oli ilmselt päris palju ja ikka võis juhtuda, et teda aeti kellegagi segamini. New Yorgis elades oli Megiga ka seda paar korda juhtunud. Ühel korral isegi sattus ta enne, kui eksitusest aru saadi, kohtusaali, kus teda sunniti mingile kuriteole tunnistus andma. Hiljem tema ees küll vabandati, kuid see juhtum ajas teda vahel siiski veel naerma. 

Kui tšikk oma näo täies hiilguses tema poole pööras, sai Lucien aru, et tegu on hoopis kellegi täiesti võõraga. Ups. Kuna Lucien oli juba mitu nädalat Brittany peale mõelnud, pole vist ime, et igas sarnase soenguga tumedapäises noores naises mingil määral Brittanyt nägi. Eks ikka juhtub. Küll aga pidi kutt endale tunnistama, et see võõras nägi ikka pagana kena välja - võib-olla ehk kenamgi kui Brit, kellest Lucien nii obsessed on. Noormehe kahjuks ei näidanud Brittany tema vastu erilist huvi üles, mis muutis Luce'i olukorda tunduvalt keerulisemaks.
Väljunud oma mullist, maandus Eric taas kahe jalaga maa peale. "Vabandust. Ma ajasin su kellegagi segamini," pomises ta tšikile kiire vabanduse, kuid ei pööranud sellegipoolest pilku mujale. "Elad sa Tree Hillis? Ma pole sind kunagi varem nägema juhtunud," alustas Lucien võõraga vestlust. Ei saanud ju ometi kenal tüdrukul, kes mõningal määral isegi tema huviobjekti meenutas, kohe minna lasta. Luce tahtis tema kohta rohkem teada saada.

Emily muigas. "Pole hullu, minuga on seda varemgi juhtunud," sõnas tüdruk oma kohvitopsist viimast lonksu võttes ja viskas topsi siis otse kõrvalseisvasse prügikasti, pöörates siis oma pilgu tagasi võõrale. Jah, ta pidi tunnistama, et kutt nägi päris kena välja ja ei saanud temalt endiselt silmi lahti, kuigi oli Emi märganud ainult sellepärast, et ajas ta esmalt kellegagi segamini. Noh, pole probleemi, ka nii võib ju tutvusi luua. "Jah, ma elan Tree Hillis, kuid alles kolisin siia, seega sa polekski saanud mind varem näha," lausus neiu sõbralikult. Ta polnud siin isegi üht nädalat viibinud, kuid juba meeldis talle siin, mis kinnitas Meganile, et ta oli teinud õige valiku, valides oma uueks kodukohaks just selle linnakese.

"Ja millal siis viimane kord oli, kui sind kellegagi segi ajati? Enne tänast, ma mõtlen," tundis Lucien huvi. Ajakirjanikule omaselt jätkus tal piisavalt kõikvõimalikke küsimusi, kuid pigem jaburaid kui asjalikke. Võiks väita, et Lucieni uudishimu on piiritu, samas endast ta eriti rääkida ei armasta. "Ja kus sa varem siis elasid?" küsis Lucien muudkui edasi. Ega ometi New Yorgis? "Vabandust, kui mu jutt sulle mingi ülekuulamisena peaks tunduma. Ma töötan ajakirjanikuna ning olen harjunud pidevalt küsimusi esitama, kui miski või keegi huvi pakub," lisas tüüp selgituseks, sest muidu võiks ta endast kergesti kahtlase mulje jätta. Kui just pole juba jätnud...

Emily kehitas õlgu. Ega ta täpselt ju ei mäletanud, millal see olnud oli. "Ehk mingi pool aastat tagasi," sõnas neiu kahtlevalt. See võis ka muidugi ainult paar kuud olla, kuid juhtumist oli siiski üsna palju aega möödas. Siiski ajas see Emi endiselt naerma, sest iga päev ju ei juhtu seda, et satud otse tänavalt kohtusaali tunnistajaks. "New Yorgis," vastas Megan kuti küsimusele. Ilmselt näiteks järgmisel nädalavahetusel läheb Meg sinna oma perele külla ja räägib neile ka, mida ta siiani Tree Hillis kogenud on. Oma kaaslase vabandava jutu peale Emily muigas taas. "Ajakirjanikuna? See on huvitav," lausus Em. Huvitav, kas ta oli kunagi midagi tema kirjutatut lugema ka sattunud? Kuigi, seda ei osanud ta ju öelda, sest ta ei teadnud, mis kuti nimi on.

"Selge. Minu uudishimu sai vist rahuldatud. Või siis peaaegu..." sõnas tüüp ning vajus paariks hetkeks mõttesse. Lucien ei osanud endalegi seletada, miks see täiesti suvaline tšikk talle nii palju pinget pakkus, aga pakkus. Loodetavasti ei teki sellest nüüd talle jälle mingit kinnisideed - oleks kasulikum tüdrukule. Mõnikord on sarnaseid olukordi ikka ette tulnud, sest kui Lucien satub millestki/kellestki vaimustusse, ei pruugi tema ettevõtmised "ohvritele" sugugi mitte meele järgi olla. "Missugune kena kokkusattumus, sest mina juhuslikult elan seal," kostis Luce, kui oli näitsiku varasema kodulinna nime kuulnud. Sellegipoolest ei uskunud ta, et on selle tšikiga kunagi varem kokku puutunud, sest NY pole mingi väikelinn - seal elab miljoneid inimesi. "Jah, töö üle ma üldse ei kurdaks, kuigi minusuguseid eriti ei sallita. Kes ikka kannataks, kui tema eraelus nuhitakse. Samas teenistus on isegi korralik, kuna kõmu inimesed armastavad," rääkis Lucien, andes sellega otsese vihje, mis sorti uudiseid ta kirjutab. "Lucien Northrop - võib-olla oled seda nime kuskil kuulnud," lisas tüüp, sirutades oma käe välja, et ennast nüüd korralikult tutvustada ka. Ega tema juba aega ei raiska.

Emily naeris Ega tema ka ei uskunud, et nad varem kohtunud oleksid, New York oli selleks piisavalt suur. Võib-olla olid nad mingil hetkel teineteisest mööda kõndinud, kuid ega need näod nii lihtsalt meelde ka ei jää ju. "Mida sa siis Tree Hillis teed?" uuris Em sõbralikult. Võis ju olla, et tal on siin sugulasi või tuttavaid või talle lihtsalt meeldib see väike linnake. Noh, New Yorgiga võrreldes on siin kordades rahulikum, muidugi kui sa ei ole ajakirjanik nagu Lucien. Kuigi ajakirjanikud tegid kuulsuste elu parajaks põrguks, oli neid kõmulisi artikleid mingil määral siiski huvitav lugeda. "Täitsa võimalik, et ma olen seda nime kuskilt lugenud," sõnas Megan muigega ja võttis noormehe väljasirutatud käe vastu, pigistades seda kergelt. 

Lucien teadis, et näitsik seda küsib, sest varem või hiljem teevad seda niikuinii kõik. "Minu õde elab siin ja aeg-ajalt käin temal külas. Samuti on mul ühe teise inimesega paar asja ajada. Ma arvan, et jõulud ja uue aasta võtan vastu Tree Hillis," rääkis mees. Vahepeal peab ta tööasjus muidugi ära käima, kuid pühad tahtis Lucien veeta ikkagi koos oma aega. Kunagi olid nad tunduvalt lähedasemad, kuid aeg ja vahemaa on teinud oma töö. Luce tahtis seda muuta. "Võib-olla oleks isegi parem, kui sa poleks mu nime kuskilt kuulnud," lausus tüüp mõtlikul toonil. Kuskil pool aastat tagasi sattus Lucien isegi uudisveergudele, kuna ei puudunud palju, et üks segane supermodell oleks ta maha löönud - sellest kõigest tekkis üsna korralik skandaal, kuid praeguseks on see õnneks vaibunud.

Emily noogutas mõistvalt. Tema enda pereliikmed tal siin vaevalt külas käima hakkavad, pigem sõidab Em ise mõnel töövabal nädalavahetusel New Yorki. "Ja ma olen mõelnud, et lähen pühadeks tagasi New Yorki oma vanemate juurde," sõnas neiu mõtlikult. Jõulude aegu saab ta ehk niikuinii töölt vabalt ja arvatavasti veedavad kõik ta tuttavad siin pühad siiski pereringis. "Miks see parem oleks?" küsis Meg muiates. Hetkel talle küll ei meenunud ükski konkreetne Lucieni kirjutatud artikkel, kuid lugenud oli ta mõnda kindlasti. Noh, ja kõiki kuulsustest ja muudest tegelastest kirjutavaid artikleid ei jaksa ju ka läbi lugeda. 

"Kuna mina olen juba viimased paar aastat pühad New Yorgis veetnud, siis sel korral jään parem siia ja vaatan, kuidas Tree Hill vana aasta ära saadab," rääkis Lucien. Aeg-ajalt võib suurlinnaelust ka pausi teha ning vaadata, missugune on olukord mujal. "Kuna leidub artikleid, mille pärast mul endal siiani pisut piinlik on," tunnistas noormees. Paaril korral on ikka juhtunud, et ta võtab oma tööd üleliia tõsiselt ning sünnib mõni artikkel, mis rikub tema kui ajakirjaniku mainet. "Aga kui sa peaksid konkreetseid näiteid teada soovima, siis pead need ise välja uurima, sest mul oleks praegu äärmiselt kahtlane neid valjult välja ütlema hakata," lisas noormees, viies pilgu hetkeks kõrvale, justkui vaadates, et keegi neid kuskilt pealt ei kuula. Olid ju selles väikeses linnas silmad ja kõrvad iga nurga peal.

"Eks sa võid siis mulle hiljem muljeid jagada, kuidas see siin välja nägi," sõnas Emily muigega ja viis oma tumedate silmade pilgu Lucienile. Nende praegune kohtumine ei pidanud ju jääma viimaseks, Em ise saaks hea meelega kutiga kunagi veel kokku. Noh, näiteks pärast uut aastat, kui ta uuesti Tree Hilli naaseb, tagasi kooli ja tööle läheb. "Ma arvan, et selliseid artikleid leidub kõigil ajakirjanikel," lausus Megan õlakehitusega. Neiu oli vahepeal ajalehti-ajakirju lugedes tõsiselt kahelnud selles, kas kõigil ajakirjanikel on ikka aru peas, kui nad mõtlevad välja seda, millest oma uus lugu kirjutada. Vahel ilmus meediaväljaannetes selliseid jaburdusi, et ei osanud peale naermise midagi muud teha. "Ehk ma siis kunagi uurin välja, mida sa kirjutanud oled, kui huvi tekib," ütles Meg. See võis muidugi vabalt juhtuda kohe, kuid ka mõne kuu pärast. Tüdruk sai täitsa aru, et Lucien ei tahtnud neid teemasid praegu temaga jagada, ega selliseid asju pole vist väga lihtne tunnistada.

"See kõlas nagu vihje. Justkui meeldiks sulle mind uuesti näha," ei saanud Lucien jätta mainimata. Samuti ei hakanud tüüp varjama fakti, et asjade selline käik oli talle vägagi meeltmööda. Viimasel ajal polegi ta naistega eriti väljas käinud, kuid eks seda annab muidugi parandada. "Ma arvan, et sul on õigus. Kuidagi ju ometi tuleb ennast ära toita, kui juba selline elukutse kunagi valitud sai," nõustus Luce näitsiku sõnadega. Ega Lucien ei teadnudki, millega ta peale kirjutamise veel tegeleda võiks. Miski muu talle väga huvi ei pakkunud. "Eks sa lase käia. Küll siis aru saad, mida ma oma sõnadega silmas pidasin," sõnas noormees lõbusal toonil. Iseasi on muidugi see, mida Emily pärast nende artiklite lugemist mehest arvab...

"Võib-olla see oligi vihje," sõnas Emily muigega. Lucien tundus neiule kummaliselt ligitõmbav ja Em kohtuks hea meelega temaga veel, kui noormees sellega nõus on muidugi. Ega ta polnudki päris ammu kohanud kuskil mõnda kutti, kes talle huvi pakuks ja kellega oleks ehk tore koos aega veeta. "No vähemalt on sul endal huvitav," arvas Megan. Ega ei saa ju igav olla amet, kus nuhid teiste inimeste eludes ja kirjutad nähtust/kuuldust pärast artikleid, isegi kui seda tegevust heaks ei kiideta. "Ma ei öelnud, et ma nüüd jooksen kohe koju neid lugema," lausus Meg itsitades. Jah, uudishimu tapab küll aeg-ajalt, kuid nii hull see ka ei olnud.