New York Dream

Liam oli Alexit viimati näost näkku näinud sügisel enne ülikooli minemist. Kõik edasine suhtlus möödus paaril telefoni ja arvuti teel. Nii said nad olla kursis üksteise tegemistega ja videokõned ei lasknud pisikesel Mary-Loul enda emme nägu ega häält unustada. Lapse kasvatamine oli ülikooli kõrvalt Liami jaoks arvatust raskem, aga ta sai hakkama. Paaril korral oli ta kooli minemata jätnud või trennist varem ära tulnud, aga kõik siiski sujus. Pealegi oli tal abiks üks pere tuttav, kes pisikest täiesti tasuta mõnikord hoidis.

Liam oli juba sügisest saati pidanud plaani, millal Alexit New Yorki vaatama minna, kuid kunagi ei olnud sobivat hetke. Küll oli Alexil tegemist, siis Liamil korvpall või mõni muu kohustus. Lõpuks otsustas noormees lihtsalt Juilliardi alanud jõulukonterti sarjale pileti osta ja kohale minna. Nii saavad nad kasvõi ühe õhtu koos veeta, kui Alexil peaksid nädalavahetuseks mõned teised plaanid juba olemas olema. Reisimine koos Mary-Louga oli paras katsumus, aga õnneks sai mees kõigega hakkama, jõudes nii poolteist tundi enne kontserti algust suurlinna. Selle aja kulutas ta hotelli sisse kirjutamisele, riiete vahetusele ja pisikesele einele. Kohale jõudis Liam üsna täpselt kontserti alguseks. Tema suureks üllatuseks oli saal täiesti täis. Ta teadis küll, et Juilliard on kõva kool, aga et see nii tuntud oli, pani teda natuke imestama.

Pileti ostu Liam kahetsema ei pidanud, sest esinejad olid kõik väga tasemel. Nende hulgas ka Lexi, kes sellel suurel laval veel parem tundus, kui Tree Hillis enda pisikese süntesaatori taga. Ta lihtsalt kuulus siia. Seal oli nii ainult instrumentaalpalasid, kui ka soliste ja anambleid. Igatahes leidis noormees, et tegi õigesti, et selle reisi ette võttis. Pisike Mary-Lou suutis terve kontserti aja ilusti rahulikult Liami süles istuda. Noormees oli pisut peljanud seda, et tütar võib nutma või kisama hakata, aga ei, ta oli väga rahulik. Võibolla mängis selle juures rolli tõsiasi, et Alex oli juba raseduse ajal palju muusikaga tegelenud ja ka siis kui Lulu alles pisike oli. Seega on ta sellega võibolla lihtsalt harjunud.

Kui kontsert läbi sai, ootas Liam natuke aega enda koha peal, et suurem rahvamass ära läheks. Ta ei tahtnud lapsega seal teiste sees tõugelda. Jõudnud lõpuks kontsertimaja fuajeesse, jäi mees akna alla seisma, hoides Mary-Loud enda puusa peal. Kui ta ära väsis, kükitas ta maha ja asetas lapse kahele jalale. Pisike tüdruk asetas enda käed vastu suurt aknaklaasi ning vaatas tuledesäras linna, lalisedes midagi enda papsile, kes sellest suurt midagi aru ei saanud. Küll aga oli Liam märganud, et Lulu võib peagi rääkima hakata, sest paljud tema 'sõnad' meenutasid juba päris sõnu. Ka käimine ei tundunud enam kaugel olevat, sest roomamine oli tal väga selge ja püsti suutis ta ennast ka ajada, kui midagi toeks oli. Uskumatu, aga Liam tõesti märkas neid pisiasju ja need pakkusid talle rõõmu ja elevust.

Korraga täitus kogu fuajee jutusuminaga, nagu oleks keegi korraga häält kõvemaks keeranud. See tähendas vaid üht - esinejad jõudsid lava tagant välja. Tõstnud Mary-Lou endale sülle, ootas Liam kannatlikult Alexit. Ta ei teadnud, kas tüdruk oli lavalt neid märganud, sest nad istusid üsna taga ja saal ei olnud just väga valge. Silmanud lõpuks enda lapse ema, jäi Liam teda eemalt imetlema, sest tema ümber oli juba korralikult inimesi. Ta tundus õnnelik ja mehel oli selle üle ainult hea meel. Oodanud ligi kakskümmend minutit, jalutas Liam viimaks Alexi juurde, kelle ümber oli veel neli inimest, kes tundusid olevat Lexi koolikaaslased. Nad kõik muljetasid ilmselt kontsertist. "Tervist," lausus Liam neile kõigile, jäädes kahe võõra tüdruku vahele seisma, vaadates naeratades otsa Alexile, "ma vabandan, aga ma tahaksin selle ilusa neiu teie seltskonnast ära varastada... ja ma ei ole ainuke." Mees küll tajus ka teiste kohalolekut, aga tema sinised silmad olid kinnitunud vaid Alexile, kellele ta ulatas punastest roosidest koosneva kimbu, mille ta enne kontsertile tulekut ostnud oli. "Me mõlemad arvame, et sa olid suurepärane seal laval," sõnas Liam, vaadates korraks otsa Lulule, kes kandis valgeid sukapükse, musti kingakesi, tumesinise ja valgega kleiti ja tumesinist lipsuga peapaela, ja siis jälle Alexile.

Outfit

Kuigi Alex hoidis iga õhtu Liamiga sidet, kas telefoni või Skype'i teel, igatses neidis siiski kohutavalt noormeest ja enda pisitütart, keda ta pole juba kuid näinud. Näitsik on juba korduvalt püüdnud enda kullakesi külastada, aga siiani pole ükski kuupäev neile mõlemale sobinud. Viimane kuu on Julliard jõulukontserdi tõttu pidevalt proove ja koosolekuid pidanud, et kõik oleks viimse kui detailini perfektne. Ning nendest oli Alexil end raske välja keerutada. Õnneks polnud aga jõuludeni ja vaheajani enam palju jäänud ning tütarlaps kriipsutas vaikselt juba päevi maha, oodates hetke, mil enda pisitütart uuesti näha.

Kontsert möödus täpselt nii nagu planeeritud oli - keegi lavalt alla ei kukkunud, sõnu ära ei unustanud ning endal kleiti seljas katki ei astunud. Selle lõppedes võisid kõik endale paar sügavat hingetõmmet lubada ning õlale patsutada. Liamit ja pisikest Lulut Lexi kahjuks lavalt ei märganud, kuna saal oli tõesti suht pime. Osaliselt oli see isegi hea, sest muidu oleksid naise mõtted laiali, emotsioonid laes ning ta oleks kindlasti midagi enda paar soololaulu ja mitme grupiviisilise ülesastumisega midagi vussi keeranud. See oleks nii tüüpiline Alex.

Lava tagant enda nelja kursaõega fuajeesse kõndinud, oli neidise suul lai naeratus, kui nad kommenteerisid tagantjärele nii mõndagi esitust. Eks need artistid leidsid alati midagi, mille üle nuriseda, et see ja too oleks võinud palju paremini minna ning toda oleks võinud hoopis sedasi teha. Lexie oli suurepärane näide. Pärast iga enda esinemist leiab tüdruk hulgaliselt pisidetaile, mida oleks võinud laval teisiti teha. Olgu selleks kas valgustus või tooli asukoht, rääkimata taustast, riietusest ja laulude valikust ja nende järjekorrast. Kuulnud aga korraga enda selja tagant tuttavat meeldivat häält, keeras Jessica ennast otsekohe ümber. Tema rohelised silmad vaatasid üllatunult Liamit ja pisikest tirtsu tema süles. Käed suule pannud, tõi Alex kuuldavale peenikesed kiljatuse, hüpates seejärel noormehele põhimõtteliselt kaela, emmates teda tugevalt. "Mida te siin teete? Kuna te jõudsite? Kuidas te teadsite?" ei suutnud neidis kuidagi enda küsimusi järjekorda panna, esitades neid kiirelt, ilma ühegi hingetõmbeta. Liami kaela ümbert enda käed võtnud, tõstis Lexie sülle pisikese Lulu, kes lõbusalt kilkama hakkas, kui tüdruk teda paar korda õhku tõstis. "Sa ei kujuta ette, pisikene, kuidas emme sind igatsenud on. Sa oled nii suureks kasvanud," sõnas Alex vaikselt tüdrukule, kallistades viimast õrnalt. Punase roosikimbu võttis tüdruk noormehelt naeratusega vastu. "Miks sa ei öelnud, et te tulete? Ma oleks saanud natukenegi ennast ja korterit ette valmistada," pööras näitsik enda rohelised silmad Liamile, kinkides poisi huultele õrna suudluse, enne kui mehel oleks olnud võimalus tema küsimusele vastata.

SPOILER: Click to show

Jalas on tal klassikalised ümara ninaga mustad kingad

Tore, kui keegi sind selliste emotsioonidega vastu võtab, nagu seda tegi Alex. See paneb kohe tundma, et su ettevõtmine oli kõike seda väärt. Liam embas tüdrukut tugevalt vastu ja oleks teda ilmselt veel hoidnud, kui too ei oleks korraga nii palju küsimusi esitanud ja Lulut tahtnud lähemalt näha. Vastama Liam kohe ei saanud hakata, sest see pisike suudlus tahtis korralikku vastust saada. "See oleks ju üllatuse ära rikkunud," muigas Liam, "pealegi oli see kõik üsna viimase hetke värk. Me jõudsime alles kuskil nii poolteist tundi enne kontsertit, aga seda üritust mainisid sa mulle ise millalgi telefonis ja kuna pileteid veel oli, siis miks mitte." Noormees vaatas enda kahte tüdrukut, kes taaskohtumise üle mõlemad üsna õnnelikud tundusid olevat. "Sina küll mingit ette valmistus ei vaja - sa oled alati imeline. Mis puutub korterisse, siis hetkel on meie asjad hotellis, sest ma ei osanud neid mujale viia," sõnas Liam.

"Täitsa võimalik, et ma olen sulle seda vähemalt sada korda viimase kuu jooksul maininud, sest see on ainukene, millega ma olen jõudnud tegeleda," muigas Alex kergelt. Kui Julliard otsustab mõne kontserti teha, siis kaasab ta kõik enda õpilased sellesse, pannes nad hingega asja juurde. Lexie puhul see mõjus, neidis on viimased nädalad ainult proovides käinud ning enda õppejõududega arutanud enda lauluvalikuid, korrigeerides mõnda akordi.
"Aahh ... õige jah ... Liam, need on Maya, Sara, Kelly ja Laura, minu kursaõed. Tüdrukud, see ongi Liam ning minu pisikene Lulu," tegi tüdruk kiire tutvustuse. Ta oli momendiks isegi enda sõbrannade kohaloleku unustanud, kes silmitsedes neidist ja noormeest muigega.
Pisitütart enda süles kohandanud, viimane on ikka tunduvalt kasvanud nende viimasest kohtumisest, mille käigus sai näitsik ta enda sülle võtta, viis Alex enda rohelised silmad tagasi mehele. Mary-Lou leidis endale aga tegevust neidise juustega, mis oli lahti ning langesid vabalt tüdruku õlgadele, olemata kuidagi soengusse seatud. "Kui sa soovid, siis võime need hiljem minu juurde viia," pakkus tütarlaps vaikselt välja, suul õrn naeratus.

Liam viis enda pilgu teistele tüdrukutele ning noogutas neile kerge naeratusega. Oli tore tüdruku sõbrannasid näha. "Väge meeldiv teiega kohtuda," sõnas noormees viisakalt, viies seejärel enda pilgu tagasi Lexile, "ma loodan, et ma teie mingeid edasisi plaane ei rikkunud." Ta ei teadnud, kas neil olid üldse mingid plaanid, aga korvpallis lähevad nad küll mõnikord pärast võitslust seda tähistama. "See oleks ilmselt hea idee," muigas Liam, sest ta veedab ikka õhtu parema meelega Lexiga kui kuskil hotellis. Nad saavad niigi vähe aega koos olla. "Kas sul on veel midagi teha või saame varsti liikuma hakata?" uuris mees.

"Me ei jõudnud veel nii kaugele," muigas Alex õrnalt. Kimbu momendiks Liamile tagasi ulatanud, kükitas tüdruk, et lasta Lulu enda sülest maha, kuna viimane oli kohutavalt siplema hakanud ning näitas pidevalt näpuga suure klaasakna poole. Enda rohelised silmad ülesse Liamile viinud, maigutas näitsik kergelt suud. "Kontsert on läbi ning ega mul siin eriti enam midagi teha ka pole. Seega minu poolest võime liikuma hakata," lausus Jessica pisikesel naeratusel. Tõusnud uuesti püsti, hoidis tüdruk enda pisitütart tema pisikestest kätest kinni. Tõstnud ta enda kinganinadele seisma, liikus ta temaga vaikselt akna juurde, kus Liam ja Mary-Lou ennist ka olid. "Mis sul siis mõttes ka on õhtuks? Pisikene õhtusöök ning lihtsalt üks lõputu peretund?" muigas Alex laialt ja lõbusalt, silmad Liami omadele kinnitunud. Ta igatses enda tütart, noormeest, neid mõlemaid nii palju.

"Väga tore," sõnas Liam, sest tema jaoks oli see tõesti väga tore. Siis ei pidanud ta nende plaane rikkuma. Nüüd saavad Lexi sõbrannad ise midagi teha ja nemad saavad kolmekesi perepäeva pidama minna. Kui Lulu naise süles siplema hakkas ja maha tahtis, muigas noormees kergelt. Pisike vist on ikka täitsa emasse. Nägi New Yorki ja nüüd imetleb seda kohe. "Siis võtame enda üleriided ja lähme," lausus Liam, viies korraks pilgu veel Alexi sõbrannadele, enne kui Mary-Loud ja Lexit vaatama jäi. "Tead, ma arvan, et see ei ole enam kaugel, kui Lulu ise jalutama hakkab. Püsti ta ennast juba suudab ajada ja seista ka, kui kuskilt kinni hoida. Jalad ainult ei kuula veel sõna, et liikuda. Kuigi ma ütlen, et juba siis on tükk tegemist, kui ta roomab," seletas Liam, sest kui pisike võttis kätte ja roomama hakkas, siis pidi noormees tal kogu aeg silma peal hoidma, et ta midagi uppi ei tõmbaks või suure hooga kuskile otsa ei tormaks. Uskumatu, kui kiiresti pisikesed lapsed roomata suudavad. "Mul ei olnudki erilisi mõtteid, aga see kõlab päris hästi," naeratas Liam ning jalutas Lexi ja Lulu juurde, et aknast avanevat vaadet imetleda.

"Kohe kui ma saan selle pisikese tegelase akna juurest ära," hakkas Alex naerma, kuna Lulu keeldus lihtsalt enda uuest sõbrast lahkumast. Viimane näitas talle siiski linna, mida pisitütar pole kunagi varem näinud. Tüdrukutirts endiselt Lexie jalgadel seistes ja tema pisikesed käed näitsiku sõrmede vahel, viis tütarlaps enda rohelised silmad Liamile. "Ega jah. Ta on juba nii suur. Kuhu küll see aasta kadus?" maigutas tüdruk lõbusalt suud. Lasknud Mary-Lou'l maha istuda, astus Alex sammukese Liamile lähemale, toetades end õrnalt vastu noormeest, võttes tema käed enda sõrmede vahele. Enda pilgu nendele viinud, mängis neidis poisi sõrmedega, nautides Blake lähedust samal ajal. Sõnad ei suuda lihtsalt kirjeldada, kui väga Jessica teda igatsenud on ning loomulikult nende tütart. Nad on tema jaoks kõik, mida ta eales tahta võiks. Nad olid tema perekond.

"Igatahes teame nüüd, millises linnas tema elada tahaks," muigas Liam, vaadates Lexile otsa. Ilmselt oli asi lihtsalt nendes huvitavates tuledes, mis akna taga vilkusid ja särasid. See oli isegi mehe arvates kena vaatemäng, mis see siis veel sellisele pisikesele inimesele tähendama peaks, kes maailma veel ei mõista. "Ei tea. Tõesti ei tea," lausus mees pisut mõtlikult, silmitsedes nende pisikest põngerjat, kes isegi maas istudes endise innuga välja vaatas, hakates kergelt 'rääkima'. Kui tüdruk Liami juurde astus, tundis mees tõelist rahu. Lihtsalt nemad kolm ja see kauge linn enda käraga. Võibolla oligi kõige parem lihtsalt vaikides teineteise igatsust ja armastust jagada. Mees seisis mõnda aega lihtsalt vaikselt Lexi kõrval, vajutades viimaks tema otsmikule ühe õrna musi, toetades pärast seda enda lõua kergelt vastu tüdruku pealage. "Lulul tuleb varsti uneaeg. Me peaksime liikuma hakkama," sõnas Liam. Ta vaatas tüdrukule otsa ning vajutas tema huultele ühe suudluse, enne kui temast eemaldus ja enda tütre sülle võttis. Ta küll oli valjuhäälselt selle vastu, aga mees rääkis temaga rahulikult, jätte siiski enda tahtmise peale.

"Las ta elab algul esimese öö siin linnas üle ning siis võime selle peale alles mõelda," turtsatas Alexandra lõbusalt. Tüdruk ise ei maganud peaaegu nädal aega normaalselt, kuni väsimus ta lihtsalt maha murdis. Võrreldes Tree Hilliga on see linn väga vali, aga samas peaks Lexie sellega harjunud olema, kuna tüdruk elas kolm aastat siin. Tol ajal veetis näitsik küll rohkem aega tänavatel hulkudes, kui kodus magades.
"Jah, kell on juba palju ning juhul kui sa autoga just ei ole, siis on meil viimane aeg mõni takso kinni püüda," muigas Jessica õrnalt. Ta ajas korraks pea kuklasse, et Liamile otsa vaadata, vastades noormehe pisikesele suudlusele.
Vaadanud, kuidas poiss lapsega räägib, naeratas Alex endamisi laialt ja säravalt. Blake oli justkui isaks loodud. Temas on kõik, mis ühes isas peaks olema, et pisitütre eest hoolitseda. Kui noormees sai lapse ilusti sülle, kõndis LA nende kõrval, punane roosikimp süles, garderoobi poole, et ülerõivad ära tuua.
Sealsele hoidjale ümmarguse numbriga võtmehoidja ulatanud, sai näitsik vastu lihtsa kapuutsiga villase musta mantli, mille varrukas oli punane kohev sall. Kimbu momendiks letile pannud, keris tüdruk salli ümber kaela ning viskas mantli enda õlgadele.

Liam jalutas koos enda kahe printsessiga garderoobi ning võttis sealt nii enda kui ka Lulu üleriided. Ise kandis ta tavalist tumehalli talvemantlit ja pisike sai selga enda armsa punase mantli, mille Liami ema talle kuskilt ostnud oli. Tütreke sai muidugi salli, kindad ja mütsi ka, sest tema oli neist hetkel ilmselt külmale kõige tundlikum. Tüüp ise hetkel kindaid ja mütsi ei kasutanud, küll aga oli tema kaela ümber üks must sall. Kui nad riidesse said, astus noor perekond õue, et endale üks takso saada. "Kõigepealt peaks hotellist läbi käima ja siis korterisse ma arvan. Kuidas sul selle söögiga on? Kas peab kuskilt midagi ostma ka minema?" tundis Liam huvi, seistes õues ja oodates mõnda kollast sõidukit, mis silmapiirile ilmuks.

"Ei, ma käisin hommikul poes ära ning küll ma tee peal midagi kiiret valmis mõtlen," naeratas Alex õrnalt, rohelised silmad Liamit jälgimas. Märganud silmanurgast, et eemalt läheneb üks takso, tõstis näitsik juba varakult käe ülesse, astudes sammukese teele lähemale. Pool aastat New Yorkis on õpetanud, et kui tahad taksot saada, siis pead talle põhimõtteliselt tee peale ette hüppama, et ta üldse vaevuks peatuma. Õnneks too juht ei olnud nii egoistlik ja peatus noore perekonna ees. Esimesena taksosse istunud, võttis Lexie pisikese Lulu, kes vaikselt juba magama hakkas jääma, endale sülle. Punaste rooside kimbu enda ja Liami vahele pannud, jälgis tüdruk mõnda aega enda pisitütart, viies enda silmad seejärel poisile. "On sul mingeid eelistusi ka? Ei tahaks just sellist sööki teha, millest sul juba kopp ees on," turtsatas neidis lõbusalt.

Alex võttis neile ikka väga oskuslikult takso. Õnneks oli nii lennujaamas kui ka hotelli juures väga kerge taksot saada. Siin oleks aga Liam küll ilmselt ootama jäänudki. Ta istus viimasena sõidukisse ning andis enda hotelli aadressi. "Ausalt öeldes on Lulu see, kes kogu aeg väga korralikku ja tervislikku toitu sööb. Mina piirdun kõige sellega, mida on kerge valmistada. Nii et iga natukenegi keerukam toit sobib," lausus Liam. Ega ta väljas tihti söömas ei käinud. Kui siis ainult tellis endale kuskile midagi. Enamasti valmistas ta siiski ise midagi, aga suurt vaaritada ta ei viitsinud.

"Sellisel juhul ma tean täpselt, mida õhtuks teha," muigas Alex lõbusalt. Jänesesööki ei hakka ta kindlasti tegema, kuna on ise selleks liiga näljane. Ega see kontserdil esinemine nüüd nii lihtne ka pole, eriti kui enne seda tehti kaks tundi peaproovi. Süüa valmistab Jessica tavaliselt ikka ise, kasvõi viskab midagi suvalist pannile, kui õhtud on pikale veninud, aga valmistoite pole ta juba ammu ostnud, kui tüdrukul just teel metroopeatusest korterini kõht tühjaks ei lähe ja mõnda hot dogi putkat teele ei jää. Sellisel juhul annab ta küll kiusatusele järele. Viinud enda rohelised silmad tirtsikule, kes oli enda ema sülle magama jäänud, muigas Alex õrnalt. Lükanud vaikselt juuksesalke Lulu näolt kõrvale, tõstis ta enda silmad Liamile, jäädes teda vaikides vaatama.

"Ma võin sind aidata," pakkus Liam, sest ta ei leidnud, et tüdruk peaks hakkama üksinda vaaritama samal ajal, kui tema kõrval niisama seisab. Pealegi polegi nad ammu midagi koos teinud. Olgu selleks kasvõi ainult koos köögis toimetamine. Lulu oli küll väga äkitselt ära väsinud, aga ju siis tegi pikk reis, soe takso ja mugav ase enda emme süles oma töö. Silmitsenud mõne hetke enda tütart, tõstis poiss pilgu Lexile, kuna tundis endal tema pilku. Ta ei öelnud küll midagi, aga tema suule ilmus kerge naeratus.