Start of something new

"Seda küll, aga see võib täiega lahe muidu olla," lausus Simona, kellele isegi roadtripid meeldiks, kui oleks vaid piisavalt võimalusi, aega ja ressursse. Võib-olla peaks endale kiiremas korras töö hankima ja terve USA tiiru jaoks ka eraldi raha koguma hakkama. "See kõlab eriti vahvalt, kuigi ma ei tea, kas mu tuju saab veel enam lakke tõusta kui ta praegu juba on," lausus Simona lõbusalt, kui Hunter mainis, et nüüd teevad nad midagi liikuvamat. Mis tüdruku tujusse puutus, siis piisas juba Hunteri juuresolekust, et see tõusma hakkaks. "Ma igatahes ootan juba, millega sa mind üllatad," sõnas neiu kavalalt.

Hea on kuulda, kui kellelegi meeldib see, mis sa nende jaoks välja oled mõelnud, sest peab ütlema, et poisi jaoks ei olnud see sugugi kerge. Ta ei tahtnud ju korrata nende esimest sellist pisut kohtingu maiguga väljas käiku, kus oli kino ja söök. Jäänud foori taha seisma, trummeldas Hunter sõrmedega vastu rooli. Pärast rohelise tule ilmumist jätkus saõit vaid mõned sekundid, enne kui nooruk auto jälle peatas. "Olemegi kohal," lausus kutt ning väljus sõidukist, oodates ka Mona ära, enne kui hoonesse sisenes. Ta jalutas koha administraatori juurde ning ütles, et tal oli üks rada kinni pandud. Kõik klappis ja seega sai noored endale õiged jalanõud ja peagi võisid nad bowlingu mõnusid nautima hakkama. "Noh, kas ma peaksin valmistuma pähe saamiseks või pean ma sind hoopis õpetama hakkama," muigas Hunter, sidudes samal ajal enda jalanõusid jalga.

Sõidu ajal rääkis Simona Hunteriga tühjast-tähjast ning kui auto lõpuks ühe hoone juures peatas, väljus ta sealt Hunteri järel. Kuna tegu oli bowlinguga, hakkas Simona alles nüüd mõtlema, et oleks vist pidanud ikka mugavamat kleidi asemel selga panema, aga ta tõesti ei näinud seda tulemas. Saanud jalanõud kätte, vahetas ta saapad bowlingukosside vastu ning hea meelega oleks ta juuksedki kinni tahtnud panna, sest need võisid nüüd eriti palju lendlema hakata. "Ei seda ega teist, sest noh, ma arvan ise, et ma oskan bowlingut mängida," muigas Simona. "Vaatame, kellele see õnnelik käsi on ja sa võid parem mõtlema hakata, mida sa auhinnaks tahad, kui mulle pähe teed," sõnas tüdruk. "Nii et kes esimese viske teeb?"

"Küll me selle peagi välja uurima, kas sa oskad mängida või ei," muigas Hunter, tõustes diivanilt püsti ning jalutades nende raja juurde. "Mäng ei pea ju alati auhinna peale käima," sõnas noormees õlgu kehitades ning trükkis samal ajal aparaati nende nimed. Kuna Simona sai esimesena kirja, siis teeb tema ka esimesi viske. "Tüdrukutel on ikka eesõigus," lausus kutt ja osutas käega raja poole.

"See, kui ma kurikatele pihta ei saa, ei tähenda, et ma mängida ei oska," lausus Simona nagu muuseas ja muigas, kui Hunter ütles, et mäng ei pea alati auhinnale käima. "Nagu ütled," sõnas näitsik ja võttis ühe roosat värvi viiekilose kuuli, sest see polnud tema jaoks liiga raske ega ka mitte liiga kerge. Siis võttis ta hoogu ja veeretas... kuul tundus täitsa hästi minevat, kuni kurikateni jõudes ikka raja ääres olevasse renni läks ja sealt alla veeres, tabamata mitte ühtegi kurikat. "Naera, palju tahad, aga ma oskan mängida," muigas tüdruk ja läks natuke eemale, et Hunter saaks veeretada.

"Jah, muidugi..." lausus Hunter lõbusalt turtsatades. Ta toetas ennast vastu aparaati, mille kaudu kuulid tagasi tulid ning ootas huviga Mona viset. Alguses oli see üsna palju lubav, aga lõpp vajus küll ära. "Kindlasti oskad," noogutas poiss tõsisel ilmel, surudes muige alla, "sul on üks vise veel." Noormees viipas sõrmega ekraani poole, mis praktiliselt näitas kõike ette, mida teha tuli. Ise ei pidanudki muud tegema, kui ainult kuuli loopima.

"Oh," suutis Simona vaid öelda, kui Hunter ütles, et ta saab veel ühe korra visata. Tüdrukul ei tulnud pähegi masinat vaadata ja bowlingut mängis ta üldse üle pika aja. "No vaata siis seda," lausus ta, kõlades enda kohta vägagi enesekindlalt ja võttis masinast palli, mis tagasi tuli. Siis võttis Mona hoogu ja viskas veel. Kui ta vaatas, kuidas kuul veeres, arvas ta juba, et tuleb strike, aga lõpuks sai Mona pikali ainult pooled kurikad. Pole paha. "Peaaegu strike," naeris tüdruk ning tuli raja äärest ära. "Sinu kord. Näita nüüd enda parimat."

Tüdrukul ei olnud vaja poisile öeldagi, et ta vaatama peaks. Hunter tegi seda niisamagi. Teine vise polnudki nii paha ju. Ega kutt ei olnud selleski kindel, et ta enda vise hea tuleb. Alguses võib ju roostes ka olla. "Nice," noogutas Hunter heakskiitvalt ning jalutas siis masina juurde, valides endale sealt paraja kuuli. Poiss võttis paar sammu hoogu ja lasi siis kuuli veerema. Väga halb tulemus ei olnudki. Pärast esimest viset jäi alles vaid neli kurikat. Teise kuuliga suutis ta neist kaks maha lüüa. "Nooh, arenemisruumi veel on," kehitas poiss enda õlgu ning ootas neiu uut korda.

Nüüd oli Simona kord masina juures seista ja Hunteri lööki vaadata. Ta ootas juba huviga, kas poiss viskab mööda või saab kõik kurikad pikali. Kui esimese korraga noormehel ainult neli kurikat alles jäi, vajus Simona suu küll lahti ja veel rohkem oli neiu üllatunud siis, kui ta veel kaks tükki maha lõi. "Ma pean tunnistama, et sa oled osav vastane, Hunter Sommers," lausus Simona muiates ja võttis kuuli, kui jälle tema kord tuli. Siis võttis tüdruk hoogu ja lasi kuuli taas kurikate pihta veerema, lüües taas pooled maha. "Jälle pooled? Tõsiselt?" muigas ta pead raputades. Teise viske ajal jäi püsti ainult üks kurikas. Napikas.

"Eks ma püüan olla, aga see võis vabalt ka lihtsalt alguse asi olla," muigas Hunter ja vaatas, kui Simona uueele löögile läks. "Noh, varsti saad kõik ka maha," oli poiss täiesti kindel. Vähemalt üks strike tuleb kindlasti. Noormehe esimene vise läks renni, kuid teine suutis ikka paar kurikat maha lükata. Noh, vähemalt midagigi. "Mul toimub vist tagasiminek, mitte edasiminek," turtsatas nooruk.

"Sa ei saa ikkagi halvemaks minna," oli Simona kindel. Ta oli endiselt kindel, et saab Hunterilt pähe, kui ta juba praegu nii osav tundus ja esimest lööki erinevalt Simonast endast mööda ei teinud. "Eks me näe," sõnas näitsik, kui Hunter arvas, et ta saab varsti kõik maha. "Olgu, nüüd ma usun seda, et alguse asi... või siis sõnusin ma midagi ära, mida ma kusjuures üldse teha ei mõelnud," muigas tüdruk ning haaras kuuli, enne kui hoogu võttis... ja... tuli ära. Oligi strike, mille peale Simona õhku hüppas Hunterit kõvasti kallistas. Rääkides ärasõnumisest...

Hunter lihtsalt muigas endamisi ja jäi tüdruku uut viest vaatama, mis läks kohe väga hästi. Kuigi tegemist ei olnud poisi enda viskega, tundis ta samuti rõõmu. Siiski tuli see talle kerge üllatusena, kui neiu talle kaela langes. Pärast murdaosasekundilist kõhklust, asetas poiss enda käed ümber Mona ja kallistas teda vastu. "See oli küll kena," lausus poiss lõbusalt, vaadates neidisele otsa. Kuna Simona sai kõik maha, siis oli nüüd Hunteri kord. Ta eemaldus tüdrukust ning võttis endale kuuli. Strike'i tal küll ei tulnud, aga kahe viske peale kokku jäi vaid kaks kurikat püsti. "Tead, sa võid mulle veel pähe teha," sõnas noormees ja mõtles enda sõnu tõsiselt.

Nüüd katsus Simona lihtsalt seda meelde tuletada, kuidas ta viskas, et kõik kurikad pikali saada, ehkki vaevalt see taktika meelde jääb. Või noh, äkki oli see mäng osaliselt õnne peale ka, sest võib ju samast asendist visata, aga järgmine kord võib kuul täitsa mööda ka minna. "Algaja õnn," lausus Simona, pilk langemas hetkeks veel Hunteri huultele, enne kui poiss temast lahti lasi ja tüdruk punastades eemale tõmbus. "Ma võisin oma skooriga sinust küll ette minna praegu, aga see pole veel lõplik. Meil on ikka hulga viskeid, enne kui see mäng läbi saab ja eks siis selgub, kes kellele pähe teeb," rääkis Simona, heites oma pilgu hetkeks ekraanile. Hunter polnud temast oma skooriga väga palju maas, nii et kui Simonal järgmine vise pekki läheb, võib noormees jälle ette trügida. "Näed, renni seekord ei läinud," lausus näitsik, kui Hunter oli oma visked ära teinud ja tegi siis enda kaks viset. Esimesega sai ta pikali ühe kurika ja järgmisega jäi püsti ainult üks kurikas.

Hunter noogutas ja ega ta tegelikult ju nii väga seda asja võidu peale ei mõelnudki teha. Pigem selleks, et neil lõbus oleks ja tundus, et see läks neile hetkel küll korda. Ta vaatas, kuidas neiu uue viskega hakkama sai ning leidis, et Mona on tegelikult ikka päris osav. "Küll me näeme, mis saama hakkab," muigas noormees ja haaras endale uue kuuli, mis esimese viske ajal renni vajus. Alles teise viske ajal suutis Hunter ennast piisavalt kokku võtta, et lõpuks üks strike ära teha. Aeg rõõmustamiseks. "Noh, täitsa lootusetu juhtum ma ei ole," naeris poiss.

Mona jälgis, kuidas Hunter uue viske tegi ega suutnud kuidagi muiet tagasi hoida, kui see kuul jälle renni vajus. See ei olnud muidugi selline kahjurõõmus muie, vaid lihtsalt naljakas oli näha, kuidas Hunteri kuul kuidagi kurikaid ei tahtnud ei tabada. "Woo-hoo!" hüüatas Simona, kui Hunter ka lõpuks kõik kurikad pikali sai. Kuigi Hunter suutis sellel korral tüdruku skoori ületamisele väga lähedale jõuda, oli tal noormehe pärast siiski hea meel. "Kes nüüd kellele bowlingut õpetab?" küsis tüdruk muiates ja haaras kuuli, et enda visked teha. Esimese viskega sai ta pikali ainult ühe kurika ja noh, teine läks üldse mööda. "Nüüd olen vist mina see, kellel tagasilöök on," naeris ta.